3-1-1-92-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-92-15

Otsuse kuupäev

21. oktoober 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo

Randma

Kohtuasi

Väärteoasi R.O karistamises liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 4. juuni 2015. a otsus väärteoasjas nr 4-15-3189

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.O kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

14. oktoober 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 4. juuni 2015. a otsus R.O väärteoasjas liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja saata

väärteoasi uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 23. aprilli 2015. a otsusega karistati R.O liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2

alusel 200 trahviühiku (800 euro) suuruse rahatrahviga. LS § 224 lg 3 p 2 alusel võeti temalt lisakaristusena ära

mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks. Menetlusalust isikut karistati LS § 69 lg 3 nõuete rikkumise eest, kuna ta juhtis 28.

märtsil 2015 Kuressaare linnas mootorsõidukit seisundis, milles alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli

vähemalt 0,70 mg/l.

2. Pärnu Maakohtule esitatud kaebuses taotles R.O kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist määratud lisakaristuse osas või

lisakaristuse tähtaja lühendamist. Kaebuse kohaselt soovis menetlusalune isik väärteoasja arutamisest kohtuistungil osa

võtta.

3. Kaebusele esitatud vastuses leidis kohtuväline menetleja, et otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Ühtlasi

tehti vastuses ettepanek vaadata väärteoasi läbi kirjalikus menetluses.

4. Pärnu Maakohtu 21. mai 2015. a määrusega otsustati R.O kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses. Kaebuse esitajale ja

kohtuvälisele menetlejale tehti teatavaks kohtuotsuse lõpposa ning tervikotsuse kuulutamise kuupäevad.

5. Pärnu Maakohtu 4. juuni 2015. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni R.O kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld, kes taotleb otsuse tühistamist ja

väärteoasja saatmist uueks arutamiseks samale maakohtule. Alternatiivselt taotleb kassaator maakohtu otsuse tühistamist

R.O-le määratud lisakaristuse osas ja lisakaristuse kohaldamata jätmist või selle tähtaja lühendamist. Kaitsja põhiväited on

järgmised.

6.1 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 115 lg 3 p 1 kohaselt avaldas R.O kohtule esitatud kaebuses, et ta soovib

kohtuistungist osa võtta. VTMS § 120 lg 1 järgi võib maakohus asja arutada kirjalikus menetluses ainult siis, kui

kohtumenetluse pooled on sellega nõus. Väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses rikuti VTMS § 120 lg 1 nõudeid

ja eirati menetlusaluse isiku õigust olla oma kohtuasja arutamise juures ning õigust olla ära kuulatud.

6.2 Koos kohtuvälise menetleja vastusega võttis maakohus kohtutoimikusse karistusregistri teate, tuginedes sellele tõendile

ka otsuses. Kuivõrd tegemist on uue tõendiga, oleks tulnud väärteoasja arutada kohtuistungil ja võimaldada kohtumenetluse

pooltel seda tõendit uurida. Vastasel juhul oli tõendile tuginemine VTMS § 120 lg 3 järgi välistatud. Eespool kirjeldatud

vead on käsitatavad väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 2 mõttes.

6.3 Kohtuväline menetleja ja maakohus R.O karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Karistust kergendava

asjaoluna tuvastati kahetsus, kuid vaatamata kergendavale asjaolule kohaldati lisakaristust LS § 224 lg 3 p 2 sanktsiooni

keskmisest suuremas määras. Maakohus osutatud rikkumist ei kõrvaldanud ja kohaldas seega ebaõigesti materiaalõigust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. VTMS § 120 lg 1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja

teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning

selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta. Väärteoasja materjalist nähtuvalt teatas menetlusalune isik maakohtule esitatud kaebuses

kooskõlas VTMS § 115 lg 3 p 1 nõuetega, et ta soovib kohtuistungist osa võtta (tl 3). See kaebaja taotlus oli VTMS § 120

lg 1 kohaselt maakohtule siduv, ja kuivõrd puudus mõlema kohtumenetluse poole nõusolek asja lahendamiseks kirjalikus

menetluses, oleks tulnud väärteoasja arutada kohtuistungil.

8. Kui kohtumenetluse pool leiab, et tal ei ole võimalik kirjalikus menetluses oma seisukohti piisavalt kaitsta, on tal õigus

kirjaliku menetlusega mitte nõustuda. Seeläbi saab ta muu hulgas kasutada VTMS § 19 lg 1 p-des 3 ja 4 ette nähtud õigusi

olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures ning anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi. Kassaator leiab põhjendatult, et

VTMS § 120 lg 1 nõuete eiramise tõttu on neid menetlusaluse isiku menetlusseadusega tagatud õigusi rikutud.

9. Kassaator heidab maakohtule ette ka VTMS § 120 lg 3 nõuete eiramist. Kõnealune säte näeb ette, et kui kohtumenetluse

pool on koos kaebusega maakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib asja lahendada kirjalikus

menetluses vaid siis, kui kohtumenetluse pooled ei taotle uue tõendi uurimiseks kohtuistungi korraldamist. Praeguses asjas

võttis maakohus koos kohtuvälise menetleja vastusega kohtutoimikusse karistusregistri teate, millele ta tugines ka

kohtuotsuse tegemisel (tl 16). Riigikohtu kriminaalkolleegium on 2. mai 2006. a otsuses asjas nr 3-1-1-16-06 leidnud, et

kaitseõiguse tagamiseks tuleb VTMS § 120 lg-s 3 märgitut kohaldada ka siis, kui tegemist on kohtuvälise menetleja esitatud

või kohtu enda kogutud uute tõenditega (p 14.3). Ehkki kohtuvälise menetleja otsuses menetlusaluse isiku varasemale

karistatusele osutati, ei kajasta otsus viidet sellist teavet käsitleva tõendi olemasolule. Järelikult oli vaidlusaluse

karistusregistri teate puhul tegemist uue tõendiga, mille asja materjali juurde võtmise kohta oleks tulnud küsida kaebaja

seisukohta. Tõendi vastuvõtmine ja R.O seisukoha välja selgitamata jätmine välistasid samuti VTMS § 120 lg 3 kohaselt

asja lahendamise kirjalikus menetluses.

10. Käesoleva otsuse eelmistes punktides kirjeldatud eksimused on hinnatavad väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena

VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja väärteoasja saatmise uueks arutamiseks samale

maakohtule teises kohtukoosseisus. Nõustuda ei saa aga kaitsja seisukohaga, et käesoleva otsuse punktides 7 ja 8 nimetatud

vea puhul on tegemist ka VTMS § 150 lg 1 p-s 3 märgitud väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Rikkumisena

osutatud sätte mõttes saab käsitada neid juhtumeid, mil kohus on eiranud kohtumenetluse poole kohtuistungi toimumise

ajast ja kohast teavitamise nõudeid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-8-08, p-d

9–10). Arvestades, et tuvastatud väärteomenetlusõiguse rikkumise tõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada ja saata väärteoasi

uueks arutamiseks samale kohtule, ei ole vajalik käsitleda kassaatori argumente, milles kritiseeritakse lisakaristuse

kohaldamise seaduslikkust.

11. Kassatsiooni piiridest väljuvalt märgib kolleegium täiendavalt, et maakohus on rikkunud ka nõuet, mille kohaselt peab

põhistatud kohtuotsus kandma otsuse lõpposa kuulutamise kuupäeva (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. aprilli 2005. a

otsus asjas nr 3-1-1-13-05, p 10).

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Pärnu Maakohtu 4. juuni 2015. a otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)