3-1-1-76-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-76-15

Määruse kuupäev

20. oktoober 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Saale

Laos

Kohtuasi

R. K. (K) suhtes antud jälitustoimingute lubade vaidlustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Ringkonnakohtu

22. aprilli

2015.

a

määrus

kriminaalasjas nr 1-15-1383

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R. K. esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson, määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Külli Saks

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

23. september 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. aprilli 2015. a määrus ja saata R. K. esindaja

vandeadvokaat Tarmo Petersoni määruskaebus Tartu Maakohtu 21. märtsi ja 17. mai 2012. a

määruse peale uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Mõista Eesti Vabariigilt R. K. kasuks välja 1284 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend neli)

eurot valitud esindajale määruskaebemenetluses makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 21. märtsi 2012. a määrusega anti Lõuna Ringkonnaprokuratuuri taotlusel luba

teha R. K. suhtes jälitustoiminguid, s.o kuulata ja vaadata salaja pealt ning helisalvestada

ajavahemikus 22. märtsist 21. maini 2012 kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil tema

kasutuses olevate telefonide vahendusel edastatavat teavet. Tartu Maakohtu 17. mai 2012. a

määrusega pikendati jälitustoimingute tegemise tähtaega 20. juulini 2012.

2. 9. veebruaril 2015 esitas R. K. esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson Tartu Maakohtu 21. märtsi

ja 17. mai 2012. a määruse peale kaebuse, milles taotles jälitustoimingute lubade tühistamist ning

R. K. suhtes tehtud jälitustoimingute õigusvastaseks tunnistamist. Esindaja hinnangul ei järgitud

jälituslubade taotlemisel ega andmisel ultima ratio-põhimõtet.

3. Tartu Ringkonnakohtu 22. aprilli 2015. a määrusega jäeti maakohtu määruste peale esitatud kaebus

läbi vaatamata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

3.1.

Kriminaalmenetluse

ajal

ei

ole

võimalik

jälitustoimingute

lubade

seaduslikkust

määruskaebemenetluses vaidlustada. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2861 kohaselt

otsustab tõendi vastuvõtmise (sh lubatavuse ja asjakohasuse) üle asja arutav kohus. Lahendades

jälitustoiminguks loa andmise määruse peale KrMS § 12616 lg 1 alusel esitatud kaebust, peaks

ringkonnakohus kontrollima samuti jälitustoimingute seaduslikkust ja tegema maakohtu jaoks

sisuliselt eelotsuse. Selline olukord ei ole aga aktsepteeritav. Kohtulikul arutamisel on üksnes

maakohtu pädevuses otsustada, millised tõendid ta vastu võtab ja lubatavaks tunnistab, ning

kohtumenetluse pooled saavad maakohtu hinnangut vaidlustada apellatsioonis. Määruskaebusega

võib jälitustoiminguks loa andmise määrust vaidlustada juhul, kui kriminaalasja kohtueelsele

menetlusele ei järgne kohtumenetlust.

3.2. R. K. suhtes on käimas mitu kriminaalmenetlust ning kontrollides Tartu Maakohtu 21. märtsi ja

17. mai 2012. a määruse seaduslikkust, teeks ringkonnakohus neis asjades jälitustoimingutega saadud

tõendi lubatavuse kohta eelotsuse.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Ringkonnakohtu 22. aprilli 2015. a määruse peale esitas kaebuse R. K. esindaja T. Peterson,

kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks

saatmist. Kokkuvõtlikult märgib esindaja järgmist.

4.1. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruste peale esitatud kaebuse alusetult läbi vaatamata. Õigus

vaidlustada maakohtu antud jälitustoimingu luba määruskaebemenetluses ei sõltu sellest, kas

kriminaalasja kohtueelsele menetlusele järgneb süüasja arutamine kohtus. KrMS § 12616 lg 1

kohaselt võib jälitustoiminguks loa andmise määruse peale esitada määruskaebuse kogu

kriminaalmenetluse vältel. Samuti on jälitustoimingute lubade peale esitatud määruskaebuse läbi

vaatamata jätmine vastuolus Riigikohtu praktikaga.

4.2. Ringkonnakohus ei sekkuks jälitustoimingu loa peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisega

maakohtu menetlusse. Ringkonnakohus kontrolliks üksnes isiku suhtes jälitustoimingu tegemise

õiguspärasust ega hindaks tõendi lubatavust. Tõsi, jälitustoimingu õigusvastaseks tunnistamise korral

poleks prokuratuuril küll mõistlik kriminaalasja edasise menetluse käigus jälitustoiminguga saadud

tõendile

tugineda,

kuid

ebaseaduslik

tõend

tulebki

kõrvaldada

võimalikult

varajases

menetlusstaadiumis.

4.3. Ringkonnakohtuga nõustumise korral peaks jälitustoimingu loa vaidlustamisega ootama seni,

kuni selgub, kas kriminaalasi saadetakse kohtusse. Selliselt toimides poleks aga võimalik seaduses

sätestatud kaebetähtaega järgida. KrMS § 387 lg 2 kohaselt esitatakse jälitustoiminguks loa andmise

määruse peale määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

5. Määruskaebusele esitas vastuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Külli Saks, kelle

hinnangul on ringkonnakohtu määrus seaduslik ja nõuetekohaselt põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium on jälitustoimingu loa vaidlustamise küsimustel peatudes

selgitanud, et grammatilise tõlgenduse järgi lubab KrMS § 12616 lg 1 esitada kriminaalmenetluse

seadustikus nimetatud alusel kohtu poolt jälitustoiminguks antud loa andmise määruse peale

määruskaebuse sama seadustiku 15. peatükis sätestatud korras. Edasi leidis kolleegium, et

grammatilisest tõlgendusest KrMS § 12616 lg 1 sisu avamiseks siiski ei piisa, ja märkis, et kõnealuse

sätte kehtestamisega soovis seadusandja võimaldada jälitustoiminguga saadud teabe ja selle

kogumise aluseks oleva kohtuloa seaduslikkuse vaidlustamist kriminaalmenetlusvälises olukorras, s.o

juhul, kui jälitustoiminguga puudutatud isikul puudub igasugune võimalus vaidlustada

jälitustoiminguga saadud teabe ja selle kogumise aluseks oleva kohtuloa seaduslikkust

kriminaalmenetluses. Lähtudes eelnevast, jõudis kolleegium järeldusele, et kriminaalasja sisulise

kohtuliku arutamise ajal pole jälitustoiminguks antud kohtu loa seaduslikkuse vaidlustamine

määruskaebe korras võimalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 2015. a määrus asjas

nr 3-1-1-48-15, p-d 6, 9, 12 ja 20).

7. Jäädes ülaltoodu juurde, nõustub kolleegium R. K. esindajaga selles, et praegusel juhul jättis

ringkonnakohus jälitustoimingu lubade peale esitatud määruskaebuse alusetult läbi vaatamata. R. K.

suhtes on käimas küll mitu kriminaalmenetlust, kuid puuduvad andmed, et mõni neist oleks saadetud

kohtusse sisuliseks arutamiseks. Kohtueelse menetluse ajal pole aga veel teada, kas ja millised

kriminaalasjad kohtusse saadetakse ning millistele tõenditele neis tuginetakse. Seega pole erinevalt

lahendis nr 3-1-1-48-15 käsitletud olukorrast praegusel juhul selge, kas jälitustoimingule allutatud

isikul avaneb edasises kriminaalmenetluses võimalus oma õiguste kaitsmiseks kohtu poole pöörduda.

Olukorras, kus isikul ei ole tõhusat võimalust muul viisil oma kaebeõigust realiseerida, pole

määruskaebuse läbi vaatamata jätmine põhjendatud.

8. Kolleegiumi hinnangul märgib esindaja õigustatult sedagi, et kohtueelse menetluse tulemuste

äraootamisega võib isik kaotada võimaluse tema suhtes tehtud jälitustoimingute seaduslikkust

vaidlustada. KrMS § 387 lg 2 kohaselt tuleb jälitustoiminguks loa andmise määruse peale esitada

määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada

või pidi teada saama.

9. Loobudes alusetult maakohtu määruste peale esitatud kaebuse läbivaatamisest, rikkus

ringkonnakohus kolleegiumi hinnangul oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.

See viga toob kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise. Kuna Riigikohtul pole võimalik

ringkonnakohtu eksimust kõrvaldada ja maakohtu määruste peale esitatud kaebust läbi vaadata, tuleb

kriminaalasi ringkonnakohtule tagastada.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 362 p-st 2, § 339 lg-st 2, § 361 lg 1 p-st 6 ja

lg-st 2 ning § 341 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 22. aprilli

2015. a määruse ning saadab R. K. esindaja vandeadvokaat T. Petersoni määruskaebuse Tartu

Maakohtu 21. märtsi ja 17. mai 2012. a määruse peale uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule

samas kohtukoosseisus. Riigikohus rahuldab esindaja määruskaebuse.

11. R. K. esindaja T. Peterson esitas Riigikohtule taotluse hüvitada R. K.-le seoses Riigikohtu

menetlusega valitud esindajale makstud tasu 1284 eurot (sh käibemaks 214 eurot). Arve kohaselt

kulutas esindaja ringkonnakohtu määruse analüüsimiseks 25 minutit, asjakohase kohtupraktika

analüüsimiseks 3 tundi ning määruskaebuse koostamiseks 5 tundi ja 30 minutit. Kokku osutas

esindaja R. K.-le õigusabi 8 tunni ja 55 minuti vältel. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt

kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu.

Kolleegiumi hinnangul on esindaja tehtud toimingud R. K. huvide kaitsmiseks Riigikohtu menetluses

vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on esindaja tunnitasu mõistliku suurusega.

Kuna Riigikohus rahuldab esindaja määruskaebuse, tuleb nimetatud menetluskulu KrMS § 187 lg 1

alusel R. K.-le hüvitada.

(allkirjastatud digitaalselt)