3-3-1-28-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-28-15

Otsuse kuupäev

19. oktoober 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld

Kohtuasi

M. V. kaebus Viru Vangla 19. juuli 2013. a otsuse nr 6-

9/21075-2 ja 23. juuli 2013. a otsuse nr 6-10/22686

tühistamiseks ja kohustavate ettekirjutuste tegemiseks ning

Viru Vangla kodukorra punktide 7.1.2., 7.1.3., 7.1.30. ja

19.1. ning toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja M. V.

Vastustaja Viru Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 15. jaanuari 2015. a otsus haldusasjas

nr 3-13-1915

Menetluse alus Riigikohtus

M. V. ja Viru Vangla kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Viru Vangla kassatsioonkaebus osaliselt ja jätta M. V. kassatsioonkaebus

rahuldamata.

2.1. Tühistada Tartu Halduskohtu 30. jaanuari 2014. a ja Tartu Ringkonnakohtu 15. jaanuari

2015. a otsused haldusasjas nr 3-13-1915 osas, millega tühistati Viru Vangla 19. juuli 2013. a

otsus nr 6-9/21075-2 raadio kambrisse väljastamisest keeldumist puudutavas osas ning tehti

Viru Vanglale ettekirjutus raadio väljastamise taotluse uueks lahendamiseks. Teha selles osas

uus otsus, millega jätta M. V. kaebus rahuldamata.

2.2. Tühistada Tartu Halduskohtu 30. jaanuari 2014. a ja Tartu Ringkonnakohtu 15. jaanuari

2015. a otsused haldusasjas nr 3-13-1915 osas, millega lahendati sisuliselt M. V. nõuded vangla

toimingute ja Viru Vangla kodukorra punktide 7.1.2., 7.1.3., 7.1.30. ja 19.1. õigusvastasuse

tuvastamiseks ning vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal osa võtta kabelis toimuvatest

jumalateenistustest ning kuulata erinevaid raadiokanaleid ja -saateid. Teha selles osas uus

otsus, millega jätta eelnimetatud nõuded läbi vaatamata.

2.3. Muus osas jätta kohtute otsused muutmata.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas Viru Vanglale 17. juunil 2013 taotluse, mille palus väljastada isiklike asjade laost

kambrisse raadio ning lugemislamp. Taotluse kohaselt on taotlejal lugemislampi vaja, sest nägemis-

teravuse vähenemise tõttu ei ole temale kambri valgustatus lugemiseks piisav. Raadiot vajab taotleja

erinevate usuliste raadiosaadete kuulamiseks. Kaebaja märkis, et tal ei võimaldata osaleda vangla

kabelis toimuvatel jumalateenistustel ning ka seetõttu on raadio väljastamine põhjendatud. Isikliku

raadioga saab kuulata ka religioonialaseid raadiosaateid ning teisi raadiokanaleid.

27. juunil 2013 esitatud taotluses palus kaebaja võimaldada tal omandada vanglas keskharidust,

uuendada kinnipeetava individuaalset täitmiskava (ITK) ja täiendada seda keskharidust võimaldava

kandega. Taotluse põhjenduste kohaselt loob keskhariduse omandamine kaebajale eeldused tööturul

läbilöömiseks ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.

2. Viru Vangla jättis 19. juuli 2013. a otsusega nr 6-9/21075-2 isiklike elektriseadmete kambrisse

väljastamise taotluse rahuldamata. Vangla põhjenduste kohaselt ei ole lugemislampi vangla sisekorra-

eeskirja § 7 lg-s 1 sätestatud kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelus märgitud. Kambrisse

paigutatud valgustid vastavad nõuetele ning kambris on tagatud lugemiseks piisav valgustus.

Lisavalgusti väljastamine ei ole seetõttu vajalik. Silmaarst on üksnes märkinud, et võimaluse korral

võimaldada kaebajale lisavalgusti. Halb valgustus ei põhjusta ka taotleja märgitud kuiva silma

sündroomi.

Vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 2 kohaselt peab isiklik elektriseade olema taotlejale vajalik. Viru

Vanglas on kõikides kambrites raadiod tagatud ning nendega on võimalik kuulata kahte venekeelset

ja kahte eestikeelset raadiojaama. Seega ei ole isiklik raadio vajalik elektriseade VangS § 31 lg 2

mõttes. Lisaks on Viru Vangla kodukorra punktiga 7.1.30. keelatud signaali või levi edastaja või

vastuvõtja ning nende tarvik, v.a kambritesse sisseehitatud raadio, vanglateenistuse loal väljastatud ja

vangla vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel kaasas olnud televiisor. Kodukorra seletuskirjas

on põhjendatud esemete, sh isikliku raadio, keelamist ning selgitatud nendest esemetest tulenevaid

julgeolekuohte, sh eseme läbiotsimise keerukust.

3. Viru Vangla jättis 23. juuli 2013. a otsusega nr 6-10/22686-2 rahuldamata kaebaja taotluse

keskhariduse omandamiseks ja ITK muutmiseks. Taotlejal ei ole keskhariduse omandamine pooleli,

ITK-s ei ole keskhariduse omandamist riskide maandamise tegevusena ette nähtud. 12. aprillil 2013

kinnitatud individuaalses täitmiskavas on taotlejale riskide maandamise tegevusena ette nähtud

tööharjumuse tekitamiseks esimesel võimalusel tööle asumine ja tööturul läbilöömise võimaluse

suurendamise eesmärgil kutseõppe koolituse läbimine (koristusteenuse koolitus). Taotleja on

korduvalt keeldunud töökohustuse täitmisest ega ole ITK-s märgitud koolitusel osalenud. Kuna ITK-s

ei ole üldkeskhariduse omandamist ette nähtud ning isik on näidanud negatiivset suhtumist kehtiva

ITK täitmisesse, siis ei ole ITK muutmiseks ja keskhariduse omandamise taotluse rahuldamiseks

alust.

4. Kaebaja esitas vanglale vaide, milles palus keelduvad otsused kehtetuks tunnistada ja taotlused

rahuldada. Lisaks palus kaebaja teha ettekirjutuse, millega võimaldada tal osaleda vangla kabelis

toimuvatel jumalateenistustel ja võimaldada kambrisse sisseehitatud raadiotest kuulata ka teisi

eestikeelseid raadiokanaleid.

5. Vastustaja jättis 27. augusti 2013. a vaideotsusega nr 6.-12/204-2 eelnimetatud vangla otsuste

peale esitatud kaebaja vaide täies ulatuses rahuldamata.

6. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vangla 19. juuli 2013. a otsuse

nr 6-9/21075-2 ja 29. juuli 2013. a otsuse nr 6-10/22686-2 tühistada. Koos tühistamisnõudega esitas

kaebaja tuvastamisnõuded, milles palus tuvastada Viru Vangla kodukorra punktide 7.1.2., 7.1.3.,

7.1.30. ja 19.1. ning haldusaktidest tulenevate toimingute õigusvastasus. Lisaks esitas kaebaja

kohustamisnõuded, millega palus kohtul kohustada vanglat võimaldama tal osaleda kabelis jumala-

teenistustel ja kuulata erinevaid usulisi ja muid raadiokanaleid ja -saateid ning väljastama kaebajale

isiklike asjade laost taotluses märgitud isiklik raadio ja lugemislamp. Samuti palus kaebaja kohustada

vanglat muutma ITK-d ja märkima sinna õpingute jätkamine või üldkeskhariduse omandamine.

Vaidlustatud haldusaktid ja vangla toimingud rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi ja vabadusi

VangS §-de 4¹, 6, 31, 34, 35, 45 ja 62 ning põhiseaduse §-de 10, 12, 19, 28, 32, 37 ja 40 ning

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklite 8, 14, 17, 18 ja 1. lisaprotokolli artikli 2

mõttes. Kaebajal on tuvastamisnõuete esitamiseks preventiivne huvi ja kavatsus esitada tulevikus

mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

Kaebuse põhjenduste kohaselt olid vaidlustatud haldusaktid kaalutlusvigadega, põhjendamatud ning

seadusvastased. Lugemislamp on meditsiiniline abivahend, mille kambrisse väljastamisest

keeldumine oli meelevaldne. Selle abivahendi vajalikkust kaebajale on silmaarstid tunnustanud.

Raadio väljastamisest keeldumine on vastuolus VangS § 31 lg-ga 2 ja Riigikohtu otsuses asjas nr 3-

3-1-49-10 ja õiguskantsleri 21. novembri 2012. a soovituses nr 7-4/121101/1205331 väljendatud

seisukohtadega. Kaebajal ei võimaldata osaleda vangla kabelis toimuvatel jumalateenistustel ega

kuulata religioosseid raadiokanaleid ja -saateid ega kasutada isiklikku raadiot. Viru Vangla kodukorra

punktid 7.1.2., 7.1.3., 7.1.30. ja 19.1., mis eeltoodud õigusi piiravad, on õigusvastased.

Üldkeskhariduse omandamise võimaldamata jätmine ja ITK-s hariduse omandamist lubava märke

puudumine on õigusvastane.

7. Vastustaja palus jätta vangla kodukorra p-de 7.1.2., 7.1.3., 7.1.30. ja 19.1. ning toimingute peale

esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõuded läbi vaatamata ning ülejäänud nõuded rahuldamata.

Kaebaja on vaidlustanud haldusasjas nr 3-13-968 kodukorra punktid 7.1.3., 7.1.30. ja 19.1.

tühistamiskaebusega ning selle nõude lahendamine eeldab ka kodukorra punktide õiguspärasuse

kontrolli, mistõttu ei saa halduskohus selles asjas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121

lg 1 p 3 alusel nende punktide peale esitatud tuvastamiskaebusi lahendada. Haldusasjas nr 3-13-968

jäeti kaebaja kaebus rahuldamata ning kodukorra punktid kehtivad. Samuti ei ole kaebaja välja

toonud, milline on tema õigustatud huvi vangla kodukorra punkti 7.1.2. vaidlustamise vastu, ning

arusaamatuks jääb, milliseid vangla toiminguid tuvastamiskaebusega vaidlustatakse. Vangla otsused

ja kodukorra sätted on õiguspärased ning nõuetekohaselt põhjendatud. Vastustaja märkis, et

kinnipeetava õigus saada üldiselt levitatavat informatsiooni on tagatud kambrisse ehitatud raadio

kaudu. Isikliku raadio väljastamiseks puudub seetõttu vajadus ning selle väljastamine kujutaks

vanglas ka julgeolekuriski, sest eset on võimalik lihtsalt ümber seadistada nii, et raadiot saab

kasutada side väljastajana või muul moel mittesihipäraselt (nt signaalide vastuvõtmine lubamatutelt

sagedustelt). Sellise muudatuse kontrollimine on praktikas oluliselt raskendatud ning sellega

kaasnevad arvestatavad ressursikulud. Lugemislambi väljastamisest keeldumise õiguspärasuse

kontrollimisel tuleb arvestada, et arsti seisukoht oli soovitusliku, mitte imperatiivse iseloomuga.

Vangla ei ole kaalutlusreegleid rikkunud. Elektriseadmed, sh lugemislamp, koosnevad paljudest

detailidest, mida saab lahti võtta ja kasutada mittesihipäraselt ning millest võib lähtuda oht vangla

julgeolekule. Lisaks võivad mõned elektriseadme osad olla iseseisvalt kasutades keelatud esemeteks.

Riskide maandamiseks on ITK-s ette nähtud vajalikud tegevused. ITK-s märgitud koolitusel ei ole

kaebaja osalenud ja töökohustuse täitmisest on ta keeldunud. Kaebaja väited õppimissoovi kohta on

otsitud ja põhjendamata. Kuna otsused on õiguspärased, siis puudub alus ka kohustamiskaebuste

rahuldamiseks.

8. Tartu Halduskohus rahuldas 30. jaanuari 2014. a otsusega kaebuse osaliselt, tühistas Viru Vangla

19. juuli 2013. a otsuse nr 6-9/21075-2, tuvastas vangla kodukorra punkti 7.1.30. õigusvastasuse ja

kohustas vanglat vaatama 17. juuni 2013. a taotluse uuesti läbi. Muus osas jättis halduskohus kaebuse

rahuldamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

8.1. Haldusasjas nr 3-13-968 taotleb kaebaja vangla kodukorra punktide 7.1.3., 7.1.30. ja 19.1.

tühistamist. Tegemist ei ole korduva kaebusega HKMS § 43 mõttes. Nende kodukorra punktide peale

õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamine on selles asjas lubatav. HKMS § 45 lg 2 eeldused on

täidetud.

8.2. Kohtu hinnangul on kaebaja nägemisteravuse halvenemine tõendatud. Kaebaja tervisekaardi

sissekannetest nähtuvalt on kaebaja külastanud vanglas mitmel korral silmaarsti, kes on märkinud

tema tervisekaardile, et võimaluse korral lubada lisavalgusti. Viru Vangla 19. juuli 2013. a otsuses

nr 6-9/21075-2 puuduvad asjakohaseid kaalutlused. Lugemislambi väljastamisest keeldumine oli

õigusvastane ja 19. juuli 2013. a otsus tuleb selles osas tühistada.

8.3. Riigikohus ei ole pidanud asjakohaseks kaalutluseks vangla argumenti, et raadio kuulamise

võimalus on kinnipeetavatele tagatud (RKHK otsus asjas nr 3-3-1-49-10, p 12). Õigeks ei saa pidada

praktikat, et vastustaja asub vaidlustatavat haldusakti alles kohtumenetluses põhjendama.

Vaidlustatud haldusaktis ei ole kaalutud julgeolekuriske. Usutav ei ole, et kohtumenetluses märgitud

kaalutlustest juhinduti haldusakti andmise ajal. Vastustaja ei ole keeldumisel lähtunud julgeoleku-

kaalutlustest. Seetõttu tuleb juhinduda Riigikohtu seisukohast ning lugeda raadio väljastamisest

keeldumine õigusvastaseks ning tühistada 19. juuli 2013. a otsus ka selles osas. Vangla kodukorra

p 7.1.30. on raadiot keelavas osas samuti õigusvastane.

8.4. Kuna 19. juuli 2013. a otsus tühistatakse tuleb vastavas osas kohustamisnõue rahuldada. Vanglal

tuleb vaadata 17. juuni 2013. a taotlus uuesti läbi.

8.5. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal võimaldati osaleda E8 osakonnas jumalateenistusel, kohtuda

preestriga ning saada osa sakramendist. Kohustamiskaebust ei tule rahuldada.

8.6. Kas võimaldada kinnipeetaval haridust omandada või mitte, on vangla kaalutlusotsus. Varasemas

ITK-s keskhariduse omandamist kaebajale ette ei nähtud. Asjaolud ei ole muutunud ning ITK

muutmise vajadus puudub. ITK-s on riskide maandamise tegevusena ette nähtud tööharjumuse

tekitamiseks esimesel võimalusel tööle asumine ja tööturul läbilöömiseks koristusteenuse koolitusel

osalemine. Vangla on õigesti jätnud kaebaja taotluse üldkeskhariduse omandamiseks rahuldamata.

Vangla 23. juuli 2013. a otsuse tühistamise nõue ja sellega seotud kohustamisnõue tuleb jätta

rahuldamata.

8.7. Kodukorra punktid 7.1.2., 7.1.3. ja 19.1. on õiguspärased, kehtestatud piirangud on VangS §-s 4¹

sätestatuga kooskõlas ning vangla kodukorras on piirangute kehtestamise vajadust piisavalt

põhjendatud.

9. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles jäi kohtueelses menetluses ja halduskohtus esitatud

seisukohtade juurde ning palus kaebuse rahuldamata osas rahuldada ja halduskohtu otsuse vastavas

osas tühistada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus osas, millega kaebus jäeti rahuldamata,

kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, hinnanud tõendeid ebapiisavalt ja ebaõigesti ning

tuginenud põhjendamatult üksnes vastustaja seisukohtadele ning jätnud kaebaja seisukohad piisavalt

analüüsimata. Halduskohus ei ole esitanud põhjendusi, mis õigustavad kabelis käimisele ja

religioossetest toimingutest osavõtmisele kehtestatud piiranguid. Kodukorra punkt 19.1. on

õigusvastane. Kaebajale isikliku raadio väljastamisest keeldumise korral tuleks seadistada lubatavad

raadiokanalid ümber või lisada taotletud raadiokanaleid. Halduskohus jättis 23. juuli 2013. a otsuse

nr 6-10/22686-2 peale esitatud tühistamisnõude ja hariduse omandamist ning ITK muutmist

puudutava kohustamisnõude lahendamisel põhjendamatult arvestamata Riigikohtu otsuses asjas nr 3-

3-1-31-12 väljendatud seisukohad. Koos apellatsioonkaebusega esitas kaebaja 2012. aastal vanglale

esitatud kaks taotlust ja vabakasutuskonto väljavõtte.

10. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsuse osas, millega

kaebus rahuldati. Vastustaja hinnangul oleks vangla kodukorra punkti 7.1.30. peale esitatud

õigusvastasuse tuvastamise kaebus tulnud jätta läbi vaatamata, sest sama punkti õiguspärasust

kontrolliti juba haldusasja nr 3-13-968 raames esitatud tühistamiskaebuse lahendamisel. Tühistamis-

kaebus hõlmab ka õigusvastasuse tuvastamise. Halduskohus on ebaõigesti tühistanud Viru Vangla

19. juuli 2013. a otsuse nr 6-9/21075-2. Isikliku raadio keelustamise põhjendused, sh esemest lähtuv

julgeolekuoht, olid kodukorra seletuskirjas ja otsuses kajastatud ning see ese ei ole kambrisse

sisseehitatud raadiote tõttu vajalik. Üldtuntuks võib pidada, et nüüdisaegne tehnoloogia võimaldab

raadioid ümber ehitada raadiosignaali edastamiseks, samuti muude signaalide (nt internetilevi)

vastuvõtmiseks. Vanglal on praktiliselt võimatu kontrollida isiklikke raadioid ilma neid lahti võtmata,

mistõttu on taoline piirang põhjendatud. Haldusakt on seega piisavalt põhjendatud ning halduskohtu

järeldus ebaõige. Halduskohus tugines ebaõigesti pärast 19. juuli 2013. a otsust koostatud 24. juuli

2013. a arstitõendile ja rikkus seeläbi HKMS § 158 lg-t 2. Viru Vangla 19. juuli 2013. a otsuses nr 6-

9/21075-2 on nõuetekohaselt põhjendatud lugemislambi väljastamisest keeldumist ning see on

õiguspärane.

11. Viru Vangla apellatsioonkaebuse palus kaebaja jätta rahuldamata, sest halduskohtu otsus on

selles osas seaduslik ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga. 1. juulil 2014 esitatud taotluses märkis

kaebaja, et Viru Vangla esitas 19. detsembri 2013. a arstitõendi esimest korda alles apellatsiooni-

menetluses. Arstitõendis kajastatu on ebaobjektiivne ning sellest ei selgu, miks kaebajal ei ole

lugemislampi vaja. Tõendi vastuvõtmisel palus kaebaja korraldada kohtuistungi ja kuulata arst

tunnistajana üle. Kaebaja palus kohtuasja materjalide hulka võtta ka 20. detsembri 2013. a,

20. jaanuari 2014. a ja 26. märtsi 2014. a taotlused, 9. mai 2014. a vaide, vangla 9. jaanuari 2014. a,

4. veebruari 2014. a, 24. aprilli 2014. a ja 30. mai 2014. a vastused ning 22. aprillil 2014 koostatud

ITK.

12. Vastustaja hinnangul tuleb kaebaja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vangla kodukorra

punktide 7.1.2., 7.1.3. ning 19.1. peale esitatud tuvastamiskaebus tuleks jätta läbi vaatamata.

Vastustaja palus võtta haldusasja materjalide hulka 19. detsembri 2013. a arstitõendi, millest

nähtuvalt ei ole arsti täiendava hinnangu kohaselt apellandile lisavalgusti vajalik. Kaebajale ITK-s

riskide maandamisena ette nähtud tegevused on õiguspärased ning keskhariduse omandamise

võimaldamise märkimata jätmine põhjendatud. Riskide maandamiseks ja kaebaja resotsialiseerimise

eesmärgil on vajalik esmalt tööharjumuste tekitamine ning lisaks on kaebajale ITK-s ette nähtud ka

koolituse läbimine. Erinevalt Riigikohtu otsuses haldusasjas nr 3-3-1-31-12 kajastatud asjaoludest ei

ole kaebajal keskhariduse omandamine pooleli. Kodukorra punkt 19.1. ei puuduta ka vaidluse

esemeks olevaid vangla keelduvaid otsuseid. Kodukorra punkt 7.1.30. välistab loa andmise ning

mõned raadio detailid võivad vastata ka kodukorra punktis 7.1.3. sätestatud keelatud esemetele.

Kinnipeetav asub tugevdatud järelevalvega osakonnas. Osakonnas viibivatele kinnipeetavatele on

tagatud õiguste tegelik ja seaduses sätestatud mahus kasutamise võimalus, sh usutalitustel osalemine,

kuid need tegevused toimuvad julgeoleku kaalutlustel osakonnas.

13. Tartu Ringkonnakohus võttis 8. detsembri 2014. a määrusega vangla esitatud 19. detsembri

2013. a arstitõendi vastu. Kuna apellatsiooniastmes on endist viisi vaidluse all ka lugemislambi

väljastamise taotluse rahuldamata jätmine ning menetlusosalised on esitanud seetõttu väiteid ja

tõendeid kaebaja silmanägemise halvenemise ja lugemislambi vajalikkuse kohta, siis on

19. detsembri 2013. a arstitõend kohtu arvates asjassepuutuv ja tuleb võtta asja materjalide hulka.

Kaebaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks ja arsti ülekuulamiseks jättis ringkonnakohus

rahuldamata. Kohtu hinnangul on kirjalikult esitatud materjalidest võimalik teha järeldusi kaebaja

nägemisteravuse muutumise kohta ning arsti ülekuulamiseks ja kohtuistungi korraldamiseks puudub

vajadus.

14. Tartu Ringkonnakohus jättis 15. jaanuari 2015. a otsusega mõlemad apellatsioonkaebused

rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult

järgmised.

14.1. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et vastustaja viidatud haldusasjas nr 3-13-968 on kohtumenetluses

sõnaselgelt lahendatud üksnes kodukorra punktide tühistamise nõuet, seostamata seda vangla

konkreetsete keeldumistega. Selles asjas seondub kodukorra õigusvastasuse tuvastamise nõue vangla

keeldumisega väljastada kaebajale kambrisse raadio. Seega ei kattu selles asjas esitatud nõuded

haldusasjas nr 3-13-968 esitatud nõuetega, mistõttu on ka vangla kodukorra punkti 7.1.30. peale

esitatud tuvastamiskaebus lubatav.

14.2. Viru Vangla on 19. juuli 2013. a otsuses ebaõigesti lähtunud isikliku raadio vajalikkuse

kriteeriumist. Riigikohus on otsuses haldusasjas nr 3-3-1-49-10 selgitanud, et kinnipeetavale

kambrisse isikliku raadio, televiisori või muu vaba aja veetmiseks vajaliku eseme lubamisel on

vangla diskretsioon piiratud VangS § 31 lg-s 2 nimetatud kaalutlustega ning asjakohaseks

keeldumise põhjenduseks ei ole asjaolu, et kinnipeetava kambris on juba sisseehitatud raadio.

Vastustaja on vaidlustatud haldusaktis välja toonud küll julgeolekukaalutlusi, kuid neid ei ole

võimalik seostada kaebaja isikust lähtuva julgeolekuohuga. Haldusaktis ei ole põhjendatud, miks ei

ole võimalik väljastada kaebajale raadiot turvakleebisega. Samuti puudub nõuetekohane hinnang

VangS § 31 lg-s 2 sätestatud kaalumisele kuuluvate asjaolude kohta ning otsus on ebapiisavalt

motiveeritud.

14.3. Kodukorra punkti 7.1.30. õigusvastasust ja isikliku raadio väljastamise taotluse uueks

läbivaatamiseks kohustamist puudutavas osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega

ega pea vajalikuks neid korrata.

14.4. HKMS § 158 lg 2 alusel arvestatakse halduskohtumenetluses menetluse ajal toimuvaid muutusi

asjaoludes. Halduskohus võis lugemislambi keeldumise õiguspärasuse hindamisel tugineda ka

24. juuli 2013. a arstitõendile. Ka vastustaja on vaideotsuses sellele tõendile hinnangu andnud.

14.5. Kaebaja tervisekaardi andmetest nähtuvalt oli tema silmanägemine ajavahemikul 20. juuni 2008

kuni 5. juuni 2013 märgatavalt halvenenud. Üldtuntuks ja tõendamist mittevajavaks saab lugeda

asjaolu, et hämaras valguses lugemine väsitab lugeja silmi, mis võib pikema aja vältel kaasa tuua

silmanägemise halvenemise. Silmaarst on märkinud soovitusena, et võimaluse korral lubada

kaebajale lisavalgusti. 19. detsembri 2013. a arstitõendis pole lisavalgusti vajadust enam märgitud,

kuid puuduvad selgitused, mis põhjusel on varasemaga võrreldes teistsugune otsus tehtud. Kuna asjas

on vaidlus selle üle, et kaebaja väitel vajab ta lugemiseks lisavalgustit, millise soovituse on andnud

varasemate nägemiskontrollide tulemusel ka arstid, mitte ei ole vaidlust selle üle, kas kambrisse

paigaldatud valgustid vastavad standardnõuetele, siis sellekohased vastustaja väited ei põhista

lisavalgustuse andmisest keeldumist. Lugemislambi kambrisse väljastamisest keeldumine oli

õigusvastane ja halduskohus on õigesti Viru Vangla 19. juuli 2013. a otsuse selles osas tühistanud.

14.6. Kambrisse sisseehitatud raadiote kaudu on tagatud kinnipeetavatele kahe eestikeelse ja kahe

venekeelse raadiokanali kuulamise võimalus. VangS § 31 lg 1 ei anna kinnipeetavale subjektiivset

õigust kuulata talle sobilikke raadiokanaleid. Sättest tuleneb, et kinnipeetaval on subjektiivne õigus

nõuda raadiokanalite kuulamise võimaluse tagamist, mitte aga õigus kuulata konkreetseid

raadiokanaleid. Kaebaja õigusi ei ole rikutud.

14.7. VangS §-st 62 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda religioossete toimingute

tegemist temale meelepärases kohas. Usuliste toimingute tegemine (kohtumine preestriga, osalemine

jumalateenistustel ning sakramendist osasaamine) vangla osakonnas oli VangS §-s 62 sätestatud

määral tagatud. Kinnipeetava lubamine vangla kabelisse usuliste vajaduste rahuldamiseks ei ole

tingimata vajalik. Vangla kodukorra p 19.1. on õiguspärane.

14.8. Halduskohus on nõuetekohaselt võtnud seisukoha kaebaja nõuete osas keskhariduse

omandamise mittevõimaldamise ning ITK-s kajastamata jätmise õigusvastasuse kohta ega ole

rikkunud menetlusnorme. Selles asjas ei esine asjaolusid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et

esineb ülekaalukas vajadus muuta ITK-d. Riskide maandamise tegevusena on põhjendatult ette

nähtud tööharjumuste tekitamiseks tööle asumine ja kutseõppe läbimine.

14.9. Esitatud vabakasutuskonto väljavõtte vastuvõtmine ei ole vajalik, sest väljatrükk ei hõlma

asjakohast ajavahemikku. Apellatsioonimenetluses esitatud muud täiendavad tõendid (aastatel 2012–

2014 vanglale esitatud taotlused, vangla vastused ja 22. aprillil 2014 koostatud ITK) ei oma

puutumust vaidlustatud haldusaktidega ega ole vaidluse eseme seisukohalt asjakohased ning need

tuleb kaebajale tagastada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

15. Kaebaja palub kassatsioonkaebuses kohtute otsused tühistada osas, millega kaebus jäeti

rahuldamata. Kaebaja jääb varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde. Ringkonnakohtu otsus

on ebaõige ka osas, millega kohus tagastas apellatsiooniastmes esitatud tõendid läbivaatamatult.

Vangla on põhjendamatult keeldunud võimaldamast kaebajal omandada keskharidust ja külastada

kabelit. Vangla ei seadista kambrisse ehitatud raadioid kinnipeetava vajadustest lähtuvalt. Kohtud on

ebaõigesti jätnud vangla kodukorra punktide 7.1.2., 7.1.3. ja 19.1. õigusvastasuse tuvastamata.

Vastustaja kassatsioonkaebuse palub kaebaja jätta rahuldamata.

16. Viru Vangla vaidlustab kassatsioonkaebusega kohtute otsused osas, millega tühistati Viru Vangla

19. juuli 2013. a otsus nr 6-9/21075-2, rahuldati kaebus Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.30.

õigusvastasuse tuvastamiseks ning kohustati vanglat taotlust uuesti lahendama. Vangla hinnangul on

taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamine ebaõige, sest kodukorra punkt 7.1.30. kehtib ning

haldusorgan peab sellest lähtuma ja tegema uuesti sama otsuse. Kohtud rikkusid kodukorra punkti

7.1.30. õigusvastasuse tuvastamisel menetlusõiguse norme, sest tuvastamisnõude menetlemisega ei

saa kaitsta kaebaja õigusi. Kodukorra punkti 7.1.30. õigusvastasuse tuvastamise nõue on hõlmatud

sisuliselt haldusasjas nr 3-13-968 menetletud tühistamisnõudega. Otsuse nr 6-9/21075-2 tühistamine

oli ebaõige ka seetõttu, et taotluse rahuldamata jätmise põhiargumendid olid käskkirjas ja kodukorra

seletuskirjas esitatud ning uus otsus tuleks teha samasisuline. Vastustaja palub saata asja uueks

läbivaatamiseks ringkonnakohtule, sest muuta tuleb 19. detsembri 2013. a arstitõendile antud

hinnangut. Kaebaja kassatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub vastustaja hinnangul alus ja vajadus.

Kaebaja apellatsiooniastmes esitatud tõendite tagastamine oli õiguspärane, sest need ei olnud asja

lahendamiseks vajalikud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

17. Kolleegium võtab seisukoha kohtumenetluses esitatud tuvastamis- (I) ja kohustamisnõuete (II)

lubatavuse kohta, lahendab lubatavad nõuded (III) ning kassatsioonkaebused ja menetlusosaliste

taotlused (IV).

I

18. Kaebaja ei ole selle asja kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses taotlenud vangla kodukorra

punktide 7.1.2., 7.1.3. 7.1.30. ja 19.1. tühistamist ega läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.

Kohtud on lahendanud nende kodukorra punktide peale esitatud tuvastamiskaebuseid. Asjaolu, et

kaebaja on esitanud Viru Vangla kodukorra punktide 7.1.3., 7.1.30. ja 19.1. peale teises kohtuasjas

(haldusasi nr 3-13-968) tühistamisnõude ning et tegemist ei ole korduva kaebusega HKMS § 43

mõttes, ei muuda esitatud tuvastamiskaebuseid veel iseenesest lubatavaks. Tuvastamiskaebuse

läbivaatamise ja rahuldamise üheks eelduseks on selle vajalikkus kaebaja õiguste kaitseks (HKMS

§ 38 lg 4).

19. Vangla kodukorra punktides 7.1.2. ja 7.1.3. sätestatud keelatud esemete olemusest lähtuvalt võib

järeldada, et kaebaja arvates tuleneb ka nendest normidest taotletud elektriseadmete kambrisse

väljastamise keeld, sest elektriseadmed võivad sisaldada detaile, mis vastavad keelatud esemete

tunnustele (juhe, kaabel, metallist esemed või esemed, mis neid sisaldavad). Kolleegiumi hinnangul

ei ole nimetatud kodukorra punktide vaidlustamiseks aga vajadust, sest lähtuda tuleb erinormina

vangla kodukorra punktist 7.1.30. Vangla kodukorra punktid 7.1.2. ja 7.1.3. ei mõjutanud asja

materjalidest tulenevalt keelu rakendamist.

20. HKMS § 45 lg 2 teise lause järgi ei anna hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust esitada

tuvastamiskaebust, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kodukorra punktide õigus-

vastasuse tuvastamine ei muudaks kodukorras sätestatud piirangute kehtivust ega aitaks kaebaja

õiguste kaitsele kaasa. Punktides 7.1.2., 7.1.3. ja 7.1.30. sätestatud keelatud esemete nimekiri ja

punktis 19.1. sätestatud jumalateenistusel osalemise kord ei saanud kaebajale kaebuses toodud

asjaoludel hüvitatavat mittevaralist kahju tekitada ning seega oleks selline kahju hüvitamise kaebus

ilmselgelt perspektiivitu. Samuti ei ole kaebuses esitatud asjaolud piisavad kinnitamaks preventiivset

huvi. Seetõttu ei ole kodukorra punktide peale esitatud tuvastamiskaebuste esitamine selles asjas

lubatav.

21. Kohtuotsustest ei selgu piisava selgusega, milliste konkreetsete toimingute õigusvastasust kaebaja

tuvastada soovis ja halduskohus kontrollis. Kaebuses on märgitud üksnes, et vaidlustatud toimingud

tulenevad Viru Vangla 19. juuli 2013. a otsusest nr 6-9/21075-2 ja 23. juuli 2013. a otsusest nr 6-

10/22686-2. Kohtumenetluses on kaebaja soovinud vaidlustada ka konkreetsetes vangla kodukorra

punktides sätestatud piiranguid, kuid ka nendest nõuetest ei selgu, milliseid vangla toiminguid

vaidlustatakse.

22. Kolleegiumi hinnangul oli kaebaja tahteks esmajoones taotletud esemete kambrisse väljastamise

saavutamine, hariduse omandamise võimaldamine ning ITK muutmine, mitte aga eraldiseisvalt

toimingute õigusvastasuse tuvastamine. Kaebaja haldus- ja kohtumenetluses esitatud seisukohad

kinnitavad, et kaebaja pidas õigusvastaseks just nende toimingute tegemata jätmist, mille tegemise

eelduseks oleks tema taotluste rahuldamine ja loa andmine. Kaebust tuleb mõista seega nii, et vangla

otsusest tulenevate toimingutena peeti silmas konkreetsete esemete kambrisse andmist, õppimise

võimaldamist ning ITK muutmist. Ka kohtumenetluses esitatud väited kabeli külastamise ja

raadiokanalite valiku piiramise ebaseaduslikkuse kohta on käsitatavad põhjendustena, mis kinnitavad

kaebaja hinnangul kodukorra punktide 7.1.30. ja 19.1. õigusvastasust ja taotluste rahuldamata jätmise

ebaseaduslikkust, mitte iseseisva toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudena. Kaebaja õiguste

kaitse tagatakse vangla keelduvate otsuste peale esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuete

lahendamise kaudu.

23. Eeltoodust tulenevalt ei olnud vangla toimingute ja kodukorra punktide 7.1.2., 7.1.3., 7.1.30. ja

19.1. peale esitatud tuvastamiskaebused lubatavad ning need tuleb jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel

läbi vaatamata. Riigikohus tühistab seetõttu HKMS § 211 lg 5 ja § 155 lg 3 alusel halduskohtu ja

ringkonnakohtu otsused selles osas.

II

24. Kaebaja esitas halduskohtule muu hulgas kohustamisnõude, milles palus kohustada vanglat

võimaldama kaebajal külastada vangla kabelit ja võtta osa seal toimuvatest jumalateenistustest ning

võimaldama kaebajal kuulata erinevaid usulisi ja muid raadiokanaleid ja -saateid. Kohtud lahendasid

need kohustamisnõuded sisuliselt ja jätsid kaebuse selles osas rahuldamata. Kohtud ei pööranud aga

tähelepanu kohustamiskaebuse lubatavusele.

25. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne vaidemenetlust esitanud vanglale iseseisva

taotluse raadiokanaleid puudutavate piirangute muutmiseks või vangla kabeli külastamise

võimaldamiseks, et vangla oleks sellised taotlused jätnud rahuldamata ning kaebaja oleks

keeldumised vaidemenetluses vaidlustanud. Kaebaja tõi 17. juuni 2013. a taotluses kabeli külastamise

piirangu ja kambrisse ehitatud raadio kuulamisel raadiokanalite piiratuse välja üksnes põhjendusena,

mis tingib tema arvates isikliku raadio kambrisse väljastamise vajaduse.

26. Alles vanglale esitatud vaides märkis kaebaja, et tal ei võimaldata kabelit külastada ja raadiot

vajab ta teiste raadiokanalite kuulamiseks, mida kambrisse sisseehitatud raadio kuulata ei võimalda.

Lisaks leidis kaebaja, et vangla on põhjendamatult jätnud isikliku raadio väljastamise taotluse

lahendamisel kaalumata võimaluse laiendada kambrisse sisseehitatud raadiote kaudu kuulatavate

raadiokanalite nimistut. Ka vangla vaideotsuses kontrolliti üksnes Viru Vangla 19. juuli 2013. a

otsuse nr 6-9/21075-2 ning 23. juuli 2013. a otsuse nr 6-10/22686-2 õiguspärasust.

27. Kolleegiumi hinnangul tulnuks vaie nende nõuete osas haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1

alusel tagastada. Kaebajal ei olnud nende nõuete osas vaide esitamise õigust, sest puudus kohustamis-

nõude esitamise eelduseks olev vanglapoolne toimingu tegemisest või haldusakti andmisest

keeldumine (vt ka riigivastutuse seaduse § 6 lg 3). Kuna kohustamisnõue tulnuks eelnimetatud

piiranguid puudutavas osas vaidemenetluses tagastada, siis ei olnud kohtule esitatud

kohustamiskaebus selles ulatuses samuti lubatav, sest kaebaja ei ole sisuliselt läbinud kohustuslikku

kohtueelset menetlust (HKMS § 47 lg 1 ja VangS § 11 lg 5). Eelnevast tulenevalt on kohtud

ebaõigesti lahendanud kohustamisnõuet osas, millega paluti kohustada vanglat võimaldama kaebajal

külastada vangla kabelit ning kuulata erinevaid usulisi ja muid raadiokanaleid ja -saateid.

28. Lisaks ei ole eelnimetatud kohustamisnõude rahuldamine ka asja sisulisel läbivaatamisel

õiguslikult võimalik, sest ka kodukorra punktide õigusvastasuse tuvastamine ei mõjutaks nende

kehtivust ning kohtul puuduks õiguslik alus kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Kohustamiskaebuse

rahuldamise eelduseks oleks vastavate kodukorra punktide tühistamine. Selles asjas ei ole aga

tühistamiskaebust esitatud ning haldusasjas nr 3-13-968 jäeti tühistamiskaebused rahuldamata. Seega

ei oleks nende kohustamisnõuetega võimalik kaebuse eesmärki saavutada. HKMS § 151 lg 2 p 1 ja

§ 155 lg 3 alusel tuleb eelnimetatud kohustamisnõuded jätta läbi vaatamata ja vastavas osas kohtute

otsused tühistada.

29. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et selles asjas on lubatavad Viru Vangla 19. juuli 2013. a

otsuse nr 6-9/21075-2 ja 23. juuli 2013. a otsuse nr 6-10/22686-2 peale esitatud tühistamisnõuded

ning taotlustes märgitud elektriseadmete kambrisse väljastamiseks, hariduse omandamiseks ja ITK

muutmiseks kohustamise nõuded. Ülejäänud nõuded tuleb jätta läbi vaatamata.

III

30. VangS §-i 15 täiendati 1. jaanuaril 2013. VangS § 15 lg 2 p 6 kohaselt on kinnipeetavale keelatud

ained ja esemed, mis nõuavad vangistusseaduse § 31 lõike 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba.

VangS § 15 muutmisega koos muudeti ka VangS § 31 lg 2 sõnastust. VangS § 31 lg 2 järgi võib

kinnipeetaval olla vanglateenistuse ametniku loal isiklik raadio, televiisor või muu vajalik

elektriseade, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega korda ning ei häiri teisi

isikuid ja kui kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud isikliku raadio,

televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise nõuete rikkumise eest. Varasemas

redaktsioonis oli muu elektriseadme asemel toodud näitlik loetelu. VangS § 15 lg 2 p-st 6 koostoimes

§ 31 lg-ga 2 tuleneb, et kuni eriloa andmiseni on isiklike raadiote, televiisorite ja muude vajalike

elektriseadmete kasutamine kinnipeetavale keelatud, loa saamisel võib neid seadmeid kinnipeetava

kambrisse väljastada. Lisaks on vanglal VangS § 15 lg 4 alusel õigus keelata aineid ja esemeid, mis

vastavad sama paragrahvi teises lõikes sätestatud tingimustele.

31. Kolleegiumi seisukohad asjas nr 3-3-1-49-10 puudutavad eseme kambrisse väljastamiseks loa

andmise kaalutlusi ja VangS § 31 lg 2 tõlgendamist. Hilisemates lahendites on kolleegium

tõlgendanud VangS § 31 lg-t 2 koosmõjus VangS §-ga 15 laiendavalt ning leidnud, et vangla võib

lähtuvalt julgeolekuohust keelata ka selliseid esemeid, mis nõuavad kambrisse väljastamiseks vangla

luba. Kolleegium rõhutab, et haldusasjades nr 3-3-1-49-10, 3-3-1-27-12 ja 3-3-1-28-12 võetud

seisukohad elektriseadme vajalikkuse hindamise kohta on kohaldatavad üksnes olukorras, mil

otsustatakse sellise elektriseadme kambrisse väljastamise üle, mida ei ole tunnistatud keelatud

esemeks. Õigusliku regulatsiooni muutmisega on VangS § 31 lg-s 2 sätestatud elektriseadmed

keelatud esemeks senikaua, kuni vangla ei ole andnud VangS § 31 lg-s 2 sätestatud luba (VangS § 15

lg 2 p 6), kusjuures põhjendatud juhul, nt elektriseadme olemusest tulenev oht vangla julgeolekule,

võib vangla VangS § 15 lg 4 alusel lisada keelatud esemete nimistusse ka VangS § 31 lg-s 2

sätestatud eseme. Kolleegium on ka varasemas praktikas pidanud elektriseadmete üldkorraldusega

keelamist julgeolekuohu tõttu üldjuhul põhjendatuks (vt RKHK otsused asjades nr 3-3-1-27-12 ja

nr 3-3-1-28-12).

32. Viru Vangla kodukorra punktist 7.1.30. tuleneva isikliku raadio kambrisse väljastamise keelu tõttu

ei olnud vanglal õiguslikku alust anda luba isikliku raadio kambrisse väljastamiseks ning taotluse

lahendamisel ei jõuta VangS § 31 lg-s 2 sätestatud teiste tingimuste sisulise kaalumiseni. Haldusasjas

nr 3-13-968 vaidlustas kaebaja muu hulgas vangla kodukorra punkti 7.1.30. ja palus selle tühistada.

Tartu Ringkonnakohtu 3. detsembri 2014. a jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-13-968 jäeti kaebaja

kaebus täies ulatuses rahuldamata. Isegi, kui lubada kaebajal vaidlustada kodukorra punkti 7.1.30.

tuvastamisnõudega ja kui ka esineks alus selle rahuldamiseks, ei mõjuta kodukorra õigusvastasuse

tuvastamine vangla keelduva otsuse õiguspärasust. Vangla oli kohustatud järgima haldusakti andmise

ajal kehtinud üldkorraldusest tulenevaid piiranguid. Kohtute otsustes viidatud puudused haldusakti

põhjendamisel ei ole seetõttu asjakohased ega otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel määravad.

Isikliku raadio kambrisse lubamisest keeldumisel on vangla põhjendatult tuginenud kodukorra

punktile 7.1.30. ning vangla otsus on isikliku raadio kambrisse väljastamisest keeldumist puudutavas

osas õiguspärane.

33. Lisaks tuleb arvestada, et isikliku raadio väljastamisest keeldumine ei riiva üldjuhul kinnipeetava

õigusi intensiivselt juhul, kui isikut ei ole jäetud täielikult ilma võimalusest jälgida piisaval määral

raadiosaated ning saada vajaduse korral teavet teistest informatsiooniallikatest.

34. Kohtud on seega ebaõigesti Viru Vangla 19. juuli 2013. a otsuse nr 6-9/21075-2 kaebajale isikliku

raadio väljastamist puudutavas osas tühistanud. Kaebaja kaebus tuleb jätta selles osas rahuldamata.

Samal põhjusel tuleb kohtute otsused tühistada ka osas, millega kohustati vanglat uuesti taotlust

selles osas läbi vaatama. Isegi tühistamiskaebuse rahuldamise korral puuduks alus kohustamisnõude

rahuldamiseks, sest kodukorra punkt 7.1.30. on kehtiv ning selle tulemusel redutseeruks vangla

kaalutlusruum vaid ühe valikuni.

35. Kolleegium nõustub kohtute otsustega, et kambrisse lugemislambi väljastamisest keeldumise

otsus oli õigusvastane ja esineb alus selles osas Viru Vangla 19. juuli 2013. a otsuse nr 6-9/21075-2

tühistamiseks ning taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Kolleegium nõustub ka kohtute

seisukohtadega Viru Vangla 23. juuli 2013. a otsuse nr 6-10/22686-2 õiguspärasuse kohta ning seda

taotlust puudutava kohustamisnõude rahuldamata jätmise kohta ega pea vajalikuks neid HKMS § 231

lg 6 alusel korrata. Kassatsioonkaebustes esitatud vastuväidete kohta märgib kolleegium järgmist.

36. Hariduse omandamine ei ole prioriteetne teiste resotsialiseerimisele kaasa aitavate tegevuste ees

ning vanglal on lai kaalumisruum ITK sisustamisel ning riskide maandamisel. Vangla on isiku

vabanemise aega arvestades õigesti kaalunud riskide maandamiseks vajalike vahendite kohaldamist

ning pidanud tööharjumuste tekitamiseks kaebaja tööle asumist ja koolituse läbimist piisavaks.

Vangla ei ole kaalumisreegleid rikkunud.

37. Ebaõige on kaebaja kassatsioonkaebuses esitatud väide tõendite vastuvõtmisest keeldumise

õigusvastasuse kohta. Ringkonnakohtule esitatud tõendid käsitlesid kas enne või pärast praeguses

asjas vaidluse all olevate otsuste tegemist vanglale esitatud taotlusi ja vangla otsuseid ning muid

dokumente. Esitatud tõendid ei omanud vaidlustatud vangla otsustega puutumust ega olnud asja

lahendamise seisukohalt asjakohased (HKMS § 62 lg 2). Samuti ei põhjendanud kaebaja nõuete-

kohaselt, miks ei olnud enne 2014. a tekkinud tõendeid võimalik halduskohtule esitada. Seega ei

olnud apellatsiooniastmes esitatud uued tõendid selle asja vaidluse eset arvestades asjakohased ega

lubatavad ning ringkonnakohus on need õigesti tagastanud.

38. Kohtud on ebaõigesti arvestanud Viru Vangla 19. juuli 2013. a otsuse, millega muu hulgas

keelduti kaebajale kambrisse elektriseadmena isikliku lugemislambi väljastamisest, õiguspärasuse

hindamisel 24. juuli 2013. a ja ringkonnakohus ka 19. detsembri 2013. a arstitõenditega. HKMS

§ 158 lg 2 esimese lause kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga,

kuid sama lõike teise lause järgi tuleb haldusakti õiguspärasust hinnata haldusakti andmise või

toimingu tegemise aja seisuga. Seetõttu on halduskohus ja ringkonnakohus ebaõigesti tuginenud

lugemislambi kambrisse väljastamisest keeldumise otsuse peale esitatud tühistamiskaebuse

lahendamisel pärast 19. juuli 2013. a otsust väljastatud arstitõenditele. Muutunud faktilised asjaolud

ja seda kinnitavad tõendid võivad olla olulised üksnes kohustamisnõude lahendamisel. Nimetatud

eksimus ei mõjuta aga kohtute otsuste õiguspärasust, sest kohtud on lugemislambi väljastamise

vajaduse tuvastamisel õigesti tuginenud ka taotleja tervisekaardi sissekannetele, millest nähtus arstide

soovitus võimaluse korral väljastada kaebajale lisavalgusti. Vangla ei ole ka selle seadme

väljastamisest keeldumise otsuses ega vaideotsuses tuginenud seadmest lähtuda võivatele julge-

olekuriskidele. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, siis ei ole alust ka kohustamisnõude

rahuldamiseks.

IV

39. Eelnevast tulenevalt tuleb vastustaja kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja jätta kaebaja

kassatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium tühistab Tartu Halduskohtu 30. jaanuari 2014. a ja Tartu

Ringkonnakohtu 15. jaanuari 2015. a otsused osas, millega lahendati sisuliselt kaebaja nõuded Viru

Vangla kodukorra punktide 7.1.2., 7.1.3., 7.1.30. ja 19.1. ja ning toimingute õigusvastasuse

tuvastamiseks ning vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal osa võtta kabelis toimuvatest jumala-

teenistustest ning kuulata erinevaid raadiokanaleid ja -saateid. Selles osas tuleb jätta kaebaja kaebus

läbi vaatamata. Kolleegium tühistab kohtute otsused ka osas, millega tühistati Viru Vangla 19. juuli

2013. a otsus nr 6-9/21075-2 isikliku raadio väljastamisest keeldumist puudutavas osas ning tehti

Viru Vanglale ettekirjutus taotluse uueks läbivaatamiseks. Selles osas jätab kolleegium kaebaja

kaebuse rahuldamata. Muus osas jäävad kohtute otsused muutmata. Menetluskulud jäävad

menetlusosaliste endi kanda.

Tõnu Anton, Viive Ligi, Jüri Põld