3-3-1-21-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-21-15

Määruse kuupäev

15. oktoober 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Viive

Ligi

Kohtuasi

Karl Lelle kaebus Keila Linnavalitsuse 30. oktoobri 2014. a

korralduse nr 381 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Karl Lell

Vastustaja – Keila linn

Kolmas isik – Sihtasutus PJV Hooldusravi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2015. a määrus haldus-

asjas nr 3-14-52780

Menetluse alus Riigikohtus

Sihtasutuse PJV Hooldusravi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sihtasutuse PJV Hooldusravi määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2014. a määruse p 2 haldusasjas nr 3-14-52780

osas, millega jäeti jaotamata Sihtasutuse PJV Hooldusravi menetluskulud, ja Tallinna

Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2015. a määrus.

3. Teha asjas uus määrus, millega mõista Karl Lellelt Sihtasutuse PJV Hooldusravi kasuks välja

menetluskulud 1300 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Karl Lell esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavalitsuse 30. oktoobri 2014. a

korralduse nr 381 tühistamiseks, millega väljastati ehitusluba Keila Haigla rekonstrueerimiseks Pargi

tn 30 asuval kinnistul. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse ehitusloa kehtivuse peatamiseks.

2. Halduskohus palus 12. novembri 2014. a kohtunõudega Keila linnal ning Sihtasutusel PJV Hooldus-

ravi (edaspidi sihtasutus) "kui võimalikul kolmandal isikul" esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohta

arvamus. Esitatud arvamuses ja selle täiendustes palusid vastustaja ning sihtasutus jätta taotluse

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohus jättis 20. novembri 2014. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

4. 24. novembril 2014. a-l esitas kaebaja halduskohtule kaebusest loobumise avalduse ning palus

menetluse lõpetamisel jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2. detsembril 2014. a-l teatas vastustaja,

et ei vaidle menetluse lõpetamisele vastu ja menetluskulude hüvitamist kaebajalt ei soovi.

Tallinna Halduskohus lõpetas 2. detsembri 2014. a määrusega asja menetluse. Halduskohus leidis,

et vastustaja on nõustunud menetluse lõpetamisega ja kaebusest loobumine tuleb vastu võtta. Kuivõrd

kaebuse esitaja loobus kaebusest enne kaebuse menetlusse võtmist ja enne kolmanda isiku määrusega

menetlusse kaasamist, siis ei ole vaja kolmandalt isikult küsida seisukohta kaebusest loobumise kohta.

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kuna kolmandat isikut ei ole veel määrusega

menetlusse kaasatud ja tal ei ole sellest tulenevalt menetlusosalise staatust tekkinud, jäävad ka tema

menetluskulud tema enda kanda. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

5. Sihtasutus esitas Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2014. a määruse punkti 2 peale, millega jäeti

poolte menetluskulud nende endi kanda, määruskaebuse. Sihtasutus taotleb määruse p 2 tühistamist ja

uue määruse tegemist, millega mõista kaebajalt sihtasutuse kasuks välja menetluskulud 4349 eurot.

Sihtasutus põhjendab oma kaebust järgmiselt.

Kohtu nõudmisel on sihtasutus korduvalt pidanud menetluses esitama oma seisukohti. Tallinna

Halduskohus palus 12. novembri 2014. a kirjaga sihtasutusel esitada oma seisukoht kaebuse esitaja

esialgse õiguskaitse taotluse kohta, mida sihtasutus ka tegi. Lisaks esitas sihtasutus kohtule oma

seisukohti 19. novembril 2014. a-l ning 17. novembril 2014. a-l. Halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus kolmanda isikuna menetlusse isiku, kes ei ole pool,

kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Selles kohtuasjas

vaieldamatult otsustati sihtasutuse kui asjassepuutuva kinnistu omaniku õiguste ja kohustuste üle.

Kolmandal isikul on menetluses pooltega võrdsed õigused ja kohustused, kui halduskohtumenetluse

seadustik ei sätesta teisiti. Kuivõrd halduskohus oli eelnevalt küsinud sihtasutuselt seisukohta esialgse

õiguskaitse taotluse kohta, võis sihtasutus eeldada, et ta on selles haldusasjas menetlusosaline. Seaduse

sisu ja mõtte kohaselt ei saa sihtasutuse kantud menetluskulude hüvitamine sõltuda asjaolust, et

halduskohus ei olnud veel jõudnud teha määrust sihtasutuse kolmanda isikuna menetlusse kaasamise

kohta. Halduskohus ei andnud menetlusõiguse norme rikkudes sihtasutusele võimalust oma

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. Sihtasutus esitas ringkonnakohtule

Advokaadibüroo Entsik & Partnerid 5. detsembri 2014. a arve nr 1401158 summas 4349 eurot ning

vastava maksekorralduse.

6. Kaebuse esitaja leiab, et kaebusest loobuja ei pea hüvitama sellise isiku menetluskulusid, kes ei ole

menetlusosaline. Lisaks on menetluskulud 4349 eurot selles menetlusetapis ebamõistlikult suured.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. jaanuari 2015. a määrusega sihtasutuse määruskaebuse

rahuldamata. Sihtasutus polnud kolmanda isikuna menetlusse kaasatud. Määruskaebuse esitaja ei

saanud seda eeldada ka kohtunõude esitamisest, sest kohtunõudes on selgelt märgitud, et sihtasutuselt

küsitakse seisukohta seetõttu, et tegemist on eeldatava kolmanda isikuga. Isikut, keda kaebuse

menetlusse võtmisel tuleks kolmanda isikuna menetlusse kaasata, ei saa pidada menetlusosaliseks.

Kaebust ei olnud enne menetluse lõpetamist menetlusse võetud. Kuna määruskaebuse esitaja ei olnud

menetlusosaline, ei saanud tema menetluskulusid kaebajalt välja mõista. Kolmanda isiku menetlusse

kaasamata jätmine kaebusest loobumise nõude lahendamisel ei ole õigusvastane. HKMS § 152 lg 1 p 3

ja lg 3 nägid ette menetluse lõpetamise kaebust menetlusse võtmata. Selles olukorras on ennatlik

otsustada ka kolmanda isiku menetlusse kaasamise üle. Kolmandal isikul ei ole enne kaebuse

menetlusse võtmist õiguslikku kohustust esitada halduskohtule seisukohti esialgse õiguskaitse taotluse

või määruskaebuse kohta. Kui kolmas isik peab esialgse õiguskaitse kohaldamist oma õigusi

kahjustavaks, on tal võimalik taotleda pärast kaebuse menetlusse võtmist kohtult esialgse õiguskaitse

määruse tühistamist või vähendada kantavate menetluskulude suurust, esitades esialgse õiguskaitse

määruse peale määruskaebuse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Sihtasutus PJV Hooldusravi taotleb esitatud määruskaebuses Tallinna Ringkonnakohtu

28. jaanuari 2015. a määruse ja Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2014. a määruse tühistamist ning

asja saatmist uueks lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Sihtasutuse menetluskulud on tinginud

üksnes kaebaja tegevus. Sihtasutus oli asjas kolmandaks isikuks, kelle õiguste ja kohustuste üle asjas

otsustati. Kohtul oli kohustus sihtasutus menetlusse kaasata ning menetluskulude hüvitamine ei saa

sõltuda asjaolust, et halduskohus ei olnud veel jõudnud teha määrust sihtasutuse menetlusse kaasamise

kohta.

9. Karl Lell palub jätta Sihtasutuse PJV Hooldusravi määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud

sihtasutuse kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Pooled ei vaidle selle üle, et kohus sooritas kaebusega seotud halduskohtu toimingud ette-

valmistavas menetluses. Selles menetluses lahendab kohus HKMS §-s 120 sätestatud küsimusi ja

sooritab toiminguid, mis on vajalikud kaebuse nõuetekohasuse tuvastamiseks ja kaebuse eseme

kindlakstegemiseks. HKMS § 120 lg 1 p 6 kohaselt otsustab kohus ettevalmistavas menetluses ka

esialgse õiguskaitse kohaldamise, kui see on vajalik enne eelmenetlust.

11. Ettevalmistavas menetluses esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse lahendamisel kohalduvad

HKMS 24. peatüki sätted. HKMS § 252 lg 1 kohaselt lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse

viivitamata. Kohus võib lahendada selle taotluse ka hiljem, kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära

menetlusosalisi. HKMS § 252 lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisele

kohaldatakse lihtmenetluse sätteid, kui sellest peatükist ei tulene teisiti.

12. HKMS § 120 lg 1 p 7 kohaselt kaasab kohus ettevalmistavas menetluses menetlusse kolmandad

isikud, kelle seisukoht on vaja välja selgitada enne eelmenetlust. Juhul, kui kohus lahendab

ettevalmistavas menetluses esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust ning peab vajalikuks puudutatud

isiku seisukoha väljaselgitamist, tuleb nimetatud isik ülaltoodud sättele tuginevalt kaasata määrusega

menetlusse kolmanda isikuna. Isiku kaasamine kolmanda isikuna toimub HKMS § 20 ja § 21 alusel

ning neis normides sätestatud korras. Kolmandale isikule teatab kohus HKMS § 153 lg-s 2 sätestatu

kohaselt kaebusest loobumise avalduse esitamisest, määrates sellele vastamise tähtaja. Teavitamine ja

vastamise tähtaja andmine on oluline, et luua kolmandale isikule võimalus esitada menetluskulude

väljamõistmise taotlus ja kuludokumendid.

13. Asjaolude kogumist nähtuvalt – sihtasutuse õigusi ja kohustusi vahetult puudutava esialgse õigus-

kaitse taotluse lahendamine, selle taotluse lahendamine ettevalmistavas menetluses, sihtasutusele

taotluse kohta seisukoha esitamise kohtunõude saatmine – on ilmne, et kohus on vaikivalt kaasanud

sihtasutuse kolmanda isikuna. Vaidlust ei ole selle üle, et ettevalmistavas menetluses esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamisel on kohus HKMS § 252 lg-le 1 tuginevalt esitanud kohtunõude

kaebaja taotluse kohta seisukoha väljendamiseks ka sihtasutusele, nimetades teda "võimalikuks

kolmandaks isikuks" (toimiku lk 19). Kaasamise määruse puudumine ei saa nendel asjaoludel olla

kolmanda isiku menetluskulude üle otsustamisel määrava tähendusega. Halduskohtu esitatud

seisukoha nõuet sihtasutusele kui "võimalikule kolmandale isikule" tuleb selles asjas lugeda

sihtasutuse menetlusse kaasamise toiminguks. Eelnevast järeldab kolleegium, et sihtasutus on asjas

menetlusosaline.

14. Menetluskulude väljamõistmise taotlus ja kuludokumendid on selles asjas esitatud hilinenult, kuid

seda kohtu vea tõttu. Kuna halduskohus jättis vastuolus HKMS § 153 lg-s 2 sätestatuga sihtasutusele

kaebusest loobumise avalduse esitamisest teatamata, ei olnud sihtasutusel võimalik menetluskulude

väljamõistmist taotleda ja kuludokumente esitada. Seega tuleb aktsepteerida sihtasutuse õigust esitada

menetluskulude väljamõistmise taotlus ja kuludokumendid koos määruskaebusega menetlust lõpetava

määruse peale.

15. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning kohtute määrused osas, millega jäeti

kaebaja menetluskulud jagamata, tühistada. Kolleegium ei pea vajalikuks asja sihtasutuse

menetluskulude väljamõistmise taotluse lahendamiseks tagasi halduskohtule saata, vaid lahendab

taotluse ise.

16. HKMS § 108 lg 7 sätestab, et kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud. HKMS § 108

lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.

Menetluskulud mõistetakse välja menetlust lõpetavas määruses (HKMS § 109 lg 1).

Sihtasutus on esitanud ringkonnakohtule kuludokumendid ja taotluse menetluskulude välja-

mõistmiseks summas 4349 eurot. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud. Kolleegium on varem leidnud, et "menetluskulude vajalikkuse ja

põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja

keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei

tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetlus-

kulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav" (vt halduskolleegiumi 15. det-

sembri 2014. a otsust asjas nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Võttes arvesse, et sihtasutus esitas oma seisukoha

ettevalmistava menetluse staadiumis ning arvamuse koostamine esialgse õiguskaitse kohaldamise

kohta ei olnud asja materjale arvestades väga keerukas, tuleb sihtasutuse põhjendatud ja vajalikeks

kuludeks selles asjas lugeda 1300 eurot. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Ringkonnakohtus ega Riigikohtus kantud menetluskulude hüvitamist ei ole sihtasutus taotlenud ega

kuludokumente esitanud. Kaebajalt tuleb sihtasutuse kasuks välja mõista 1300 eurot. Ülejäänud osas

jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

17. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4).

Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Ivo Pilving