3-3-1-21-15 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedKarl Lell esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavalitsuse 30. oktoobri 2014. a tn 30 asuval kinnistul. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse ehitusloa kehtivuse peatamiseks.
Legislator headnote
AI generated3-3-1-21-15 · Riigikohus: oktoobri 2014. a tn 30 asuval kinnistul. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse ehitusloa kehtivuse peatamiseks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-1-21-15
Määruse kuupäev
15. oktoober 2015
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Viive
Ligi
Kohtuasi
Karl Lelle kaebus Keila Linnavalitsuse 30. oktoobri 2014. a
korralduse nr 381 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Karl Lell
Vastustaja – Keila linn
Kolmas isik – Sihtasutus PJV Hooldusravi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2015. a määrus haldus-
asjas nr 3-14-52780
Menetluse alus Riigikohtus
Sihtasutuse PJV Hooldusravi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Sihtasutuse PJV Hooldusravi määruskaebus.
2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2014. a määruse p 2 haldusasjas nr 3-14-52780
osas, millega jäeti jaotamata Sihtasutuse PJV Hooldusravi menetluskulud, ja Tallinna
Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2015. a määrus.
3. Teha asjas uus määrus, millega mõista Karl Lellelt Sihtasutuse PJV Hooldusravi kasuks välja
menetluskulud 1300 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4. Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Karl Lell esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavalitsuse 30. oktoobri 2014. a
korralduse nr 381 tühistamiseks, millega väljastati ehitusluba Keila Haigla rekonstrueerimiseks Pargi
tn 30 asuval kinnistul. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse ehitusloa kehtivuse peatamiseks.
2. Halduskohus palus 12. novembri 2014. a kohtunõudega Keila linnal ning Sihtasutusel PJV Hooldus-
ravi (edaspidi sihtasutus) "kui võimalikul kolmandal isikul" esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohta
arvamus. Esitatud arvamuses ja selle täiendustes palusid vastustaja ning sihtasutus jätta taotluse
esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
3. Tallinna Halduskohus jättis 20. novembri 2014. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse
rahuldamata.
4. 24. novembril 2014. a-l esitas kaebaja halduskohtule kaebusest loobumise avalduse ning palus
menetluse lõpetamisel jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2. detsembril 2014. a-l teatas vastustaja,
et ei vaidle menetluse lõpetamisele vastu ja menetluskulude hüvitamist kaebajalt ei soovi.
Tallinna Halduskohus lõpetas 2. detsembri 2014. a määrusega asja menetluse. Halduskohus leidis,
et vastustaja on nõustunud menetluse lõpetamisega ja kaebusest loobumine tuleb vastu võtta. Kuivõrd
kaebuse esitaja loobus kaebusest enne kaebuse menetlusse võtmist ja enne kolmanda isiku määrusega
menetlusse kaasamist, siis ei ole vaja kolmandalt isikult küsida seisukohta kaebusest loobumise kohta.
Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kuna kolmandat isikut ei ole veel määrusega
menetlusse kaasatud ja tal ei ole sellest tulenevalt menetlusosalise staatust tekkinud, jäävad ka tema
menetluskulud tema enda kanda. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
5. Sihtasutus esitas Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2014. a määruse punkti 2 peale, millega jäeti
poolte menetluskulud nende endi kanda, määruskaebuse. Sihtasutus taotleb määruse p 2 tühistamist ja
uue määruse tegemist, millega mõista kaebajalt sihtasutuse kasuks välja menetluskulud 4349 eurot.
Sihtasutus põhjendab oma kaebust järgmiselt.
Kohtu nõudmisel on sihtasutus korduvalt pidanud menetluses esitama oma seisukohti. Tallinna
Halduskohus palus 12. novembri 2014. a kirjaga sihtasutusel esitada oma seisukoht kaebuse esitaja
esialgse õiguskaitse taotluse kohta, mida sihtasutus ka tegi. Lisaks esitas sihtasutus kohtule oma
seisukohti 19. novembril 2014. a-l ning 17. novembril 2014. a-l. Halduskohtumenetluse seadustiku
(HKMS) § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus kolmanda isikuna menetlusse isiku, kes ei ole pool,
kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Selles kohtuasjas
vaieldamatult otsustati sihtasutuse kui asjassepuutuva kinnistu omaniku õiguste ja kohustuste üle.
Kolmandal isikul on menetluses pooltega võrdsed õigused ja kohustused, kui halduskohtumenetluse
seadustik ei sätesta teisiti. Kuivõrd halduskohus oli eelnevalt küsinud sihtasutuselt seisukohta esialgse
õiguskaitse taotluse kohta, võis sihtasutus eeldada, et ta on selles haldusasjas menetlusosaline. Seaduse
sisu ja mõtte kohaselt ei saa sihtasutuse kantud menetluskulude hüvitamine sõltuda asjaolust, et
halduskohus ei olnud veel jõudnud teha määrust sihtasutuse kolmanda isikuna menetlusse kaasamise
kohta. Halduskohus ei andnud menetlusõiguse norme rikkudes sihtasutusele võimalust oma
menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. Sihtasutus esitas ringkonnakohtule
Advokaadibüroo Entsik & Partnerid 5. detsembri 2014. a arve nr 1401158 summas 4349 eurot ning
vastava maksekorralduse.
6. Kaebuse esitaja leiab, et kaebusest loobuja ei pea hüvitama sellise isiku menetluskulusid, kes ei ole
menetlusosaline. Lisaks on menetluskulud 4349 eurot selles menetlusetapis ebamõistlikult suured.
7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. jaanuari 2015. a määrusega sihtasutuse määruskaebuse
rahuldamata. Sihtasutus polnud kolmanda isikuna menetlusse kaasatud. Määruskaebuse esitaja ei
saanud seda eeldada ka kohtunõude esitamisest, sest kohtunõudes on selgelt märgitud, et sihtasutuselt
küsitakse seisukohta seetõttu, et tegemist on eeldatava kolmanda isikuga. Isikut, keda kaebuse
menetlusse võtmisel tuleks kolmanda isikuna menetlusse kaasata, ei saa pidada menetlusosaliseks.
Kaebust ei olnud enne menetluse lõpetamist menetlusse võetud. Kuna määruskaebuse esitaja ei olnud
menetlusosaline, ei saanud tema menetluskulusid kaebajalt välja mõista. Kolmanda isiku menetlusse
kaasamata jätmine kaebusest loobumise nõude lahendamisel ei ole õigusvastane. HKMS § 152 lg 1 p 3
ja lg 3 nägid ette menetluse lõpetamise kaebust menetlusse võtmata. Selles olukorras on ennatlik
otsustada ka kolmanda isiku menetlusse kaasamise üle. Kolmandal isikul ei ole enne kaebuse
menetlusse võtmist õiguslikku kohustust esitada halduskohtule seisukohti esialgse õiguskaitse taotluse
või määruskaebuse kohta. Kui kolmas isik peab esialgse õiguskaitse kohaldamist oma õigusi
kahjustavaks, on tal võimalik taotleda pärast kaebuse menetlusse võtmist kohtult esialgse õiguskaitse
määruse tühistamist või vähendada kantavate menetluskulude suurust, esitades esialgse õiguskaitse
määruse peale määruskaebuse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8. Sihtasutus PJV Hooldusravi taotleb esitatud määruskaebuses Tallinna Ringkonnakohtu
28. jaanuari 2015. a määruse ja Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2014. a määruse tühistamist ning
asja saatmist uueks lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Sihtasutuse menetluskulud on tinginud
üksnes kaebaja tegevus. Sihtasutus oli asjas kolmandaks isikuks, kelle õiguste ja kohustuste üle asjas
otsustati. Kohtul oli kohustus sihtasutus menetlusse kaasata ning menetluskulude hüvitamine ei saa
sõltuda asjaolust, et halduskohus ei olnud veel jõudnud teha määrust sihtasutuse menetlusse kaasamise
kohta.
9. Karl Lell palub jätta Sihtasutuse PJV Hooldusravi määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud
sihtasutuse kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Pooled ei vaidle selle üle, et kohus sooritas kaebusega seotud halduskohtu toimingud ette-
valmistavas menetluses. Selles menetluses lahendab kohus HKMS §-s 120 sätestatud küsimusi ja
sooritab toiminguid, mis on vajalikud kaebuse nõuetekohasuse tuvastamiseks ja kaebuse eseme
kindlakstegemiseks. HKMS § 120 lg 1 p 6 kohaselt otsustab kohus ettevalmistavas menetluses ka
esialgse õiguskaitse kohaldamise, kui see on vajalik enne eelmenetlust.
11. Ettevalmistavas menetluses esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse lahendamisel kohalduvad
HKMS 24. peatüki sätted. HKMS § 252 lg 1 kohaselt lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse
viivitamata. Kohus võib lahendada selle taotluse ka hiljem, kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära
menetlusosalisi. HKMS § 252 lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisele
kohaldatakse lihtmenetluse sätteid, kui sellest peatükist ei tulene teisiti.
12. HKMS § 120 lg 1 p 7 kohaselt kaasab kohus ettevalmistavas menetluses menetlusse kolmandad
isikud, kelle seisukoht on vaja välja selgitada enne eelmenetlust. Juhul, kui kohus lahendab
ettevalmistavas menetluses esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust ning peab vajalikuks puudutatud
isiku seisukoha väljaselgitamist, tuleb nimetatud isik ülaltoodud sättele tuginevalt kaasata määrusega
menetlusse kolmanda isikuna. Isiku kaasamine kolmanda isikuna toimub HKMS § 20 ja § 21 alusel
ning neis normides sätestatud korras. Kolmandale isikule teatab kohus HKMS § 153 lg-s 2 sätestatu
kohaselt kaebusest loobumise avalduse esitamisest, määrates sellele vastamise tähtaja. Teavitamine ja
vastamise tähtaja andmine on oluline, et luua kolmandale isikule võimalus esitada menetluskulude
väljamõistmise taotlus ja kuludokumendid.
13. Asjaolude kogumist nähtuvalt – sihtasutuse õigusi ja kohustusi vahetult puudutava esialgse õigus-
kaitse taotluse lahendamine, selle taotluse lahendamine ettevalmistavas menetluses, sihtasutusele
taotluse kohta seisukoha esitamise kohtunõude saatmine – on ilmne, et kohus on vaikivalt kaasanud
sihtasutuse kolmanda isikuna. Vaidlust ei ole selle üle, et ettevalmistavas menetluses esialgse
õiguskaitse taotluse lahendamisel on kohus HKMS § 252 lg-le 1 tuginevalt esitanud kohtunõude
kaebaja taotluse kohta seisukoha väljendamiseks ka sihtasutusele, nimetades teda "võimalikuks
kolmandaks isikuks" (toimiku lk 19). Kaasamise määruse puudumine ei saa nendel asjaoludel olla
kolmanda isiku menetluskulude üle otsustamisel määrava tähendusega. Halduskohtu esitatud
seisukoha nõuet sihtasutusele kui "võimalikule kolmandale isikule" tuleb selles asjas lugeda
sihtasutuse menetlusse kaasamise toiminguks. Eelnevast järeldab kolleegium, et sihtasutus on asjas
menetlusosaline.
14. Menetluskulude väljamõistmise taotlus ja kuludokumendid on selles asjas esitatud hilinenult, kuid
seda kohtu vea tõttu. Kuna halduskohus jättis vastuolus HKMS § 153 lg-s 2 sätestatuga sihtasutusele
kaebusest loobumise avalduse esitamisest teatamata, ei olnud sihtasutusel võimalik menetluskulude
väljamõistmist taotleda ja kuludokumente esitada. Seega tuleb aktsepteerida sihtasutuse õigust esitada
menetluskulude väljamõistmise taotlus ja kuludokumendid koos määruskaebusega menetlust lõpetava
määruse peale.
15. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning kohtute määrused osas, millega jäeti
kaebaja menetluskulud jagamata, tühistada. Kolleegium ei pea vajalikuks asja sihtasutuse
menetluskulude väljamõistmise taotluse lahendamiseks tagasi halduskohtule saata, vaid lahendab
taotluse ise.
16. HKMS § 108 lg 7 sätestab, et kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud. HKMS § 108
lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu
poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.
Menetluskulud mõistetakse välja menetlust lõpetavas määruses (HKMS § 109 lg 1).
Sihtasutus on esitanud ringkonnakohtule kuludokumendid ja taotluse menetluskulude välja-
mõistmiseks summas 4349 eurot. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja
põhjendatud menetluskulud. Kolleegium on varem leidnud, et "menetluskulude vajalikkuse ja
põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja
keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei
tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetlus-
kulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav" (vt halduskolleegiumi 15. det-
sembri 2014. a otsust asjas nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Võttes arvesse, et sihtasutus esitas oma seisukoha
ettevalmistava menetluse staadiumis ning arvamuse koostamine esialgse õiguskaitse kohaldamise
kohta ei olnud asja materjale arvestades väga keerukas, tuleb sihtasutuse põhjendatud ja vajalikeks
kuludeks selles asjas lugeda 1300 eurot. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
Ringkonnakohtus ega Riigikohtus kantud menetluskulude hüvitamist ei ole sihtasutus taotlenud ega
kuludokumente esitanud. Kaebajalt tuleb sihtasutuse kasuks välja mõista 1300 eurot. Ülejäänud osas
jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
17. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4).
Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Ivo Pilving