3-2-1-110-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-110-15

Määruse kuupäev

Tartu, 14. oktoober 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Osaühingu Hotell Pärnu hagi Linden Hotell OÜ vastu

Pärnus Rüütli 44 asuvate äriruumide valduse

tagastamiseks ja 1000 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 2-13-49322

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Hotell Pärnu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing Hotell Pärnu (registrikood 10335003),

esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik

Kostja Linden Hotell OÜ (registrikood 12472052), esindaja

vandeadvokaat Anton Sigal

Asja läbivaatamise kuupäev

28. september 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-49322 ja

Pärnu Maakohtu 12. veebruari 2015. a määrus samas tsiviilasjas ning saata asi Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon Osaühingule Hotell Pärnu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Hotell Pärnu (hageja) esitas 18. oktoobril 2013 Pärnu Maakohtule hagi Linden

Hotell OÜ (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat tagastama alusetult saadud, Pärnus Rüütli 44

asuvate äriruumide valdus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 1000 eurot. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt kuulub pool hageja osakapitalist Urmas Nisumale ja pool Ado Sepale. A. Sepa

ja U. Nisuma on ka hageja juhatuse liikmed. Hagejale kuulub Pärnu linnas Rüütli 44 asuv hotell

(hotell). 31. oktoobril 2003 sõlmisid hageja ja AS Pergo Hotels (Pergo) üürilepingu, millega anti

hotell Pergo kasutusse. Pergo korraldas hotelli igapäevast majandustegevust ja maksis selle eest

hagejale üüri. U. Nisuma oli Pergo juhatuse liige alates 7. aprillist 1996 kuni 9. maini 2013. 9. mail

2013 kutsus nõukogu U. Nisuma ootamatult juhatusest tagasi ja nimetas sama otsusega tema juhatuse

liikmeks variisiku Silver Eensaare. 10. mail 2013 andis S. Eensaar Pergo juhatuse liikmena kirjaliku

volikirja, millega volitas A. Sepat (kes oli samal ajal Pergo nõukogu liige) täitma kõiki juhatuse

liikme ülesandeid. Selle volikirjaga saavutas A. Sepa Pergo üle täieliku mõjuvõimu, kuna ta oli nii

Pergo nõukogu liige kui volikirja alusel ka de facto juhatuse liige.

12. mail 2013 kanti A. Sepa abikaasa Ene Sepa avalduse alusel äriregistrisse uus äriühing – kostja –,

mille ainuosanik on E. Sepa ja mille juhatuse liikmed on E. Sepa ning A. Sepa ja E. Sepa tütar.

10. mail 2013 lõpetas A. Sepa hageja juhatuse liikmena tõele mittevastavatel põhjendustel Pergoga

hotelli üürilepingu. 17. mail 2013 sõlmis A. Sepa hageja nimel kostjaga uue üürilepingu, millega

andis hotelli kostja kasutusse. Kostja oli üürilepingu sõlmimise ajal varatu, tegemist oli sissemakseta

asutatud ühinguga, millel ei olnud ühtegi töötajat, varasemaid kliendisuhteid ega koostööpartnereid.

A. Sepa ja E. Sepa ühine eesmärk oli võtta hotelli pidamiseks vajalik vara nii hagejalt kui ka Pergolt

üle.

23. augustil 2013 esitas hageja kostjale TsÜS § 131 lg 1 alusel üürilepingu tühistamise avalduse,

milles teatas, et tühistab 17. mail 2013 kostjaga sõlmitud üürilepingu (üürileping), kuna A. Sepa on

oma abikaasa vastloodud äriühinguga üürilepingu sõlmimisel rikkunud juhatuse liikme

lojaalsuskohustust ja konfidentsiaalsuskohustust, seades lepingu sõlmimisel omaenda huvid hageja

huvide ees esiplaanile, andes üürilepingu sõlmimisega hageja ning Pergo ärisaladuse oma abikaasa

äriühingule ja jättes hageja ning Pergo ilma tegevusest ja tegevuskohast. Tühistamisavalduse

materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud. TsÜS § 131 lg-t 1 kohaldatakse ka juriidilise isiku

juhatuse liikme tehtud tehingutele. Kuna E. Sepa teadis, et üürilepingu sõlmimine kahjustab oluliselt

hageja õigusi, tuleb lugeda, et õiguste kahjustamisest teadis TsÜS § 31 lg 5 ja § 133 alusel ka kostja.

Üürilepingu tühistamise tõttu on ära langenud kostja õigus kinnistut ja sellel asuvat vara vallata ning

hageja võib nõuda vara ja sellest saadud tulu üleandmist.

Hageja vaidles vastu kostja taotlusele jätta hagi läbi vaatamata.

2. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata. Ta leidis, et üürilepingu tühistamise avaldus ei ole kehtiv,

sest lepingu tühistamine hageja soovitud alusel ei ole õiguslikult võimalik. TsÜS § 131 ei kohaldata

osaühingu juhatuse liikme tehtud tehingutele. ÄS § 181 lg 2 on erisäte TsÜS § 131 suhtes. Juhatuse

liikmete sisesuhtest tulenevad esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes. Seega ei

saa juhatuse liikme esindusõiguse piires tehtud tehingut, millega juhatuse liige rikub sisesuhtest

tulenevaid kohustusi, tühistada ka juhul, kui tehingu teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi

teadma. Kuna üürilepingut ei saanud tühistada, siis on hageja ja kostja vahel sõlmitud leping kehtiv ja

hageja nõuet ei saa rahuldada.

3. Pärnu Maakohus jättis 12. veebruari 2015. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud,

v.a tagastatava riigilõivu, hageja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on ÄS § 181 lg 2 TsÜS § 131 suhtes erisäte. Kui juhatuse

liige teeb tehingu esindusõiguse piires, ent sisesuhtest tulenevaid kohustusi rikkudes, siis ei saa

tehingut TsÜS § 131 alusel tühistada isegi juhul, kui tehingu teine pool kohustuse rikkumisest teadis

või pidi teadma. ÄS § 181 lg 2 kohaselt ei kehti juhatuse liikmete sisesuhtest tulenevad

esindusõiguse piirangud kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikme esindusõiguse reeglid on üle

võetud Euroopa Liidu esimesest äriühinguõiguse direktiivist (direktiiv 2009/101 EÜ), mille

harmoneerimisel olid liikmesriigid kohustatud tagama, et kõik juhatuse liikme poolt äriühingu nimel

tehtud tehingud kehtiks sõltumata sisesuhtest tuleneva kohustuse rikkumist või teise poole teadmisest

sellest. Äriühingu juhatuse liikmete tehtud tehingute osas peab kolmandate isikute kaitseks valitsema

õiguskindlus. Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud üürileping kehtiv. Kuna hageja õiguste

rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, siis tuleb hagi

TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja

saata asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu

määruse muutmata ja menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. aprilli 2015. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on maakohus õigesti jätnud hagi läbi vaatamata.

TsMS § 423 lg 2 p 1 rakendamise eelduseks on, et hageja esile toodud faktilised asjaolud on kohtule

kahtlusteta selged ja arusaadavad ning kohus on analüüsinud esitatud nõude väljavaateid, lähtudes

nõude aluseks olevatest asjaoludest ja neile kohalduvatest õigusnormidest. Nimetatud sätte kohaselt

on menetlusse võtmisest keeldumise aluseks hageja esitatud faktilistest asjaoludest tingitud

objektiivne perspektiivitus. Kuna maakohus leidis õigesti, et TsÜS § 131 alusel ei saa osaühingu

juhatuse liikme tehtud tehingut tühistada, ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud

faktilistel asjaoludel võimalik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuses palub hageja nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja

tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme,

kuna jättis hageja peamise õigusliku väite sisuliselt käsitlemata. Lisaks jätsid kohtud TsÜS § 131

põhjendamatult kohaldamata. TsÜS § 131 võimaldab tühistada ka äriühingu juhtorgani liikme tehtud

tehinguid ja ÄS § 181 lg 2 ei ole erinorm TsÜS § 131 suhtes. Praegusel juhul ei ole tehingu

tühistamise aluseks mitte see, et A. Sepa rikkus põhikirjas ette nähtud piirangut (ÄS § 181 lg 2

esimene lause), vaid see, et A. Sepa rikkus juhtorgani liikme lojaalsuskohustust. Direktiiv ei välista

TsÜS § 131 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendi kehtestamist liikmesriigi õiguses.

8. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel rahuldada ning nii

maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada, kuna kohtud tõlgendasid valesti materiaalõiguse

normi. Asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas TsÜS § 131 kohaldub olukorras, kus äriühingu juhatuse liige teeb

tehingu, millega ta rikub oma sisesuhtest tulenevaid kohustusi. Kohtud asusid seisukohale, et

TsÜS § 131 lg 1 alusel ei ole äriühingute seaduslike esindajate tehtud tehinguid võimalik tühistada.

Lisaks leidis maakohus, et ÄS § 181 lg 2 on TsÜS § 131 suhtes erinormiks. Ringkonnakohus nõustus

maakohtuga.

11. Kolleegium leiab, et mõlemad kohtud tõlgendasid ÄS § 181 lg 2 ja TsÜS § 131 vahekorda valesti

ja leidsid ekslikult, et TsÜS § 131 ei kohaldu äriühingu juhtorgani liikme tehtud tehingutele.

TsÜS § 131 lg 1 näeb ette, et esindatav võib tühistada esindaja tehtud tehingu, mille tegemisel

esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli

vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuse rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui

esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et

esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi.

ÄS § 181 seevastu sätestab osaühingu juhatuse liikmete esindusõiguse reeglid, sealhulgas

esindusõiguse piirangud. Selle paragrahvi esimese lõike kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute

tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed

esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult

siis, kui see on kantud äriregistrisse. ÄS § 181 lg 2 järgi on juhatuse liikmed osaühingu nimel

tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või osanike, nõukogu

või juhatuse kehtestatud piiranguid, kuid eelnimetatud piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes.

Juhatuse liikme esindusõiguse piirangu sätestab ka ÄS § 181 lg 3, mille kohaselt on osaühingu ja

juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu (v.a kui

tehing tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel). Sama

paragrahvi lg 4 järgi ei ole juhatuse liikmel õigust esindada osaühingut ka selliste tehingute

tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või

nõukogu.

Eelnev ei tähenda aga, et ÄS § 181 lg 2, mis välistab juhatuse liikmete esindusõiguse sisepiirangute

kehtivuse väljapoole, oleks TsÜS § 131 suhtes erinorm. Viidatud sätted reguleerivad erinevaid

õiguslikke olukordi – ÄS § 181 lg 2 sätestab põhimõtte, et kõik juhatuse liikmete esindusõiguse

piirangud kehtivad üldjuhul vaid ühingu sisesuhtes. Sama paragrahvi esimese lõike järgi on üksnes

ühine esindus võimalik teha äriregistri kande vahendusel nähtavaks ja panna kehtima ka kolmandate

isikute suhtes. TsÜS § 131 seevastu reguleerib olukorda, kus esindaja (olgu selleks siis seaduslik või

lepinguline esindaja) teeb tehingu, mis on vastuolus esindatava huvidega, ja tehingu teine pool teab

või peab teadma, et tehing on esindatava huvidega vastuolus.

Äriühingute esindamise üldpõhimõtted tulenevad esimesest äriühinguõiguse direktiivist ehk

avalikustamisdirektiivist (esimene nõukogu direktiiv 09.03.1968 (68/151/EMÜ)). Selle direktiivi

preambuli p-dest 2 ja 9 tuleneb, et direktiivi eesmärk on äriühingu nimel võetud kohustuste kehtetuse

aluste maksimaalne piiramine ja kolmandate isikute õiguste kaitse. Kuid direktiivi art 10 lg 1 teisest

lausest järeldub, et kaitsmist väärivad vaid heausksed kolmandad isikud ja liikmesriigid võivad

sätestada, et äriühingu eesmärkide vastased tehingud ei ole äriühingule siduvad, kui äriühing

tõendab, et kolmas isik teadis, et kõnealune tehing ei vastanud äriühingu eesmärkidele, või kui

kolmas isik asjaolusid arvestades pidi sellest teadma.

12. Kolleegiumi arvates tuleneb eeltoodust, et kuigi üldiselt tuleb kõiki juhatuse liikme esindusõiguse

piires tehtud tehinguid lugeda kolmandate isikute suhtes kehtivaks, saavad äriühingu sisesuhtes

toimunud rikkumised omada siiski tähendust ka ühingust väljapoole ja mõjutada kolmandate

isikutega sõlmitud tehingute kehtivust juhul, kui tehing tehakse vastuolus esindatava huvidega ja

kolmas isik on rikkumise suhtes pahauskne, st teab või peab rikkumisest teadma.

13. Seega on õige kassatsioonkaebuse väide, et direktiivi sätted ei takista TsÜS § 131 kohaldamist

äriühingu juhtorgani liikmete tehtud tehingutele ja kohtud jätsid hagi ekslikult läbi vaatamata

põhjusel, et TsÜS § 131 ei saa äriühingu seaduslike esindajate tehtud tehingutele kohaldada.

Eelnevast tulenevalt tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule

menetluse jätkamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja sisuliselt lahendama, hinnates

muu hulgas seda, kas esinevad alused TsÜS § 131 kohaldamiseks.

14. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja

lahendamise tulemusest.

15. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg-te 4 ja 8 alusel määruskaebuselt tasutud

kautsjon tagastada.

Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu