3-1-1-72-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-72-15

Määruse kuupäev

13. oktoober 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Paavo Randma

Kohtuasi

Kriminaalasi A.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9, § 215 lg 2 p 1,

§ 346, § 349, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. aprilli 2015. a määrus kriminaalasjas

nr 1-15-1916

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.K kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Tomberg

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

16. september 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. aprilli 2015. a määrus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks alates

eelmenetluse staadiumist Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks A.K-le määruskaebemenetluses

osutatud riigi õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot. Jätta see

menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.K tunnistati Harju Maakohtu 31. märtsi 2015. a otsusega lühimenetluses süüdi ja teda karistati karistusseadustiku

(KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega, § 215 lg 2 p 1 järgi 1-kuulise vangistusega ning KarS § 346

järgi rahalise karistusega 60 miinimumpäevamäära (s.o 192 eurot). Samuti tunnistati A.K süüdi KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1,

§ 349 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ning lähtudes KarS § 63 lg-st 1, karistati teda KarS § 209 lg 2 p 1 alusel 2-aastase

vangistusega. Tuginedes KarS § 64 lg-tele 1 ja 2, mõisteti süüdistatavale liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust ning

märgiti, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Seejärel vähendati mõistetavat liitkaristust kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, mistõttu kujunes A.K lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud

vangistust ning 40 miinimumpäevamäära (s.o 120 eurot) rahalist karistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses

viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti vangistuse kandmise alguseks 18. september 2014. Kriminaalmenetluse kuludena

mõisteti süüdistatavalt välja 1319 eurot ja 60 senti ning märgiti, et see summa tuleb A.K tasuda ositi 12 kuu jooksul.

2. A.K sai maakohtu otsuse kätte 17. aprillil 2015 ning esitas kolm päeva hiljem (s.o 20. aprillil 2015) Tallinna

Ringkonnakohtule apellatsiooni, milles taotles mõistetud karistuse ja kriminaalmenetluse kulude väljamõistmise osas

maakohtu otsuse tühistamist. Süüdistatav palus teha uue otsuse, millega vabastada ta tingimisi mõistetud vangistusest või

asendada see üldkasuliku tööga. Alternatiivselt taotles süüdistatav kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist.

Kokkuvõtlikult leiti apellatsioonis, et maakohus jättis karistust kergendavate asjaoludena alusetult arvestamata süüdistatava

puhtsüdamliku kahetsuse ja uurimisele kaasaaitamise. Samuti vabandas süüdistatav osa kannatanute ees ja hüvitas neile

tekitatud kahju. Väljamõistetud kriminaalmenetluse kulusid pole süüdistataval võimalik tasuda, sest ta viibib vanglas.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 23. aprilli 2015. a määrusega jäeti esitatud apellatsioon karistuse mõistmist puudutavas osas

KrMS § 326 lg 3 alusel kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja menetluskulude väljamõistmise osas rahuldamata.

Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

3.1. Süüdistatavale mõistetud karistuse vaidlustamine on ilmselt põhjendamatu. Maakohus arvestas otsuse tegemisel

tekitatud kahju hüvitamist. Samuti selgitati kohtuotsuses, et A.K on isik, kes on pannud järjepidevalt toime uusi vargusi ja

keda pole mõjutanud seaduskuulekalt käituma ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Kuna A.K pani uued kuriteod

toime katseajal, saab teda karistada vaid reaalse vangistusega.

3.2. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine A.K-lt on õigustatud. Nähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva

kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ja sama paragrahvi 3. lõike kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi

kanda juhul, kui nende hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. A.K on töövõimeline isik ja kohtule pole esitatud

ühtki tõendit, mis annaks alust arvata, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamine käib talle üle jõu. Vangistuses viibimine ei

välista töötamist ning menetluskulusid on võimalik tasuda ka muu vara arvelt.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tallinna Ringkonnakohtu 23. aprilli 2015. a määruse peale esitas kaebuse A.K kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes

taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kokkuvõtlikult

märgib kaitsja järgmist.

4.1. KrMS § 3211 lg 1 kohaselt võib apellant kuni apellatsioonitähtaja lõpuni esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada,

sealhulgas laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud. Praeguses asjas tegi ringkonnakohus

määruse 11 päeva enne apellatsioonitähtaja lõppu ning riivas sellega oluliselt süüdistatava kaitse- ja kaebeõigust. A.K

soovis esitada apellatsioonitähtaja jooksul põhjalikumalt motiveeritud apellatsiooni, mis oleks võinud muuta

apellatsioonimenetluse tulemust.

4.2. Ringkonnakohus jättis süüdistatava apellatsiooni mõistetud karistuse osas alusetult läbi vaatamata. Kuna maakohus ei

nõustunud prokuröri ega kaitsjaga ja mõistis süüdistatavale taotletust raskema karistuse, tuli sellekohast otsust eriti

põhjalikult käsitleda. Eelnevast tulenevalt lasus kõrgendatud põhjendamiskohustus ka ringkonnakohtul ja seda kohustust

saanuks nõuetekohaselt täita vaid kohtuotsuses. Samuti ületab A.K-le mõistetud karistus tema süü suurust. Süüdistatav pani

toime ühe varguse, ühe asja omavolilise kasutamise ja ühe kelmuse ega täitnud mitut erinevat kvalifitseerivat tunnust.

Lisaks on süüdistatav enamikule kannatanutest kahju hüvitanud ja kahetseb puhtsüdamlikult toimepandud kuritegusid.

4.3. Kriminaalmenetluse kulud tuleb jätta osaliselt riigi kanda. A.K pole pikemat aega töökohta olnud ja tal puuduvad

sissetulekud. Muu vara puudumise kohta pole kohtutele küll tõendeid esitatud, kuid arvestades süüdistatava rahalisi

kohustusi, on ilmne, et menetluskulude tasumine käib talle üle jõu.

5. Määruskaebusele esitas vastuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Tomberg, kelle hinnangul

tuleb ringkonnakohtu määrus muutmata jätta. Kokkuvõtlikult märgib prokurör järgmist.

5.1. Arvestades apellandi õigust esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada, poleks ringkonnakohus tohtinud enne

apellatsioonitähtaja möödumist süüdistatava apellatsiooni põhjendatust hinnata. Samas pole selle vea puhul tegemist

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, sest kaitsja määruskaebusest ei nähtu ühtki argumenti, mis oleks võinud

ringkonnakohtu hinnangut muuta. Kahju hüvitamist on karistuse mõistmisel juba arvestatud ning pidades silmas A.K

korduvat karistatust, ei pruugi tema kahetsus olla siiras.

5.2. Mõistetud karistuse ja menetluskulude väljamõistmise osas on ringkonnakohtu määrus seaduslik. Ringkonnakohus

märkis, et A.K karistus on kooskõlas kohtupraktikaga, ja selgitas ammendavalt, miks on selle vaidlustamine ilmselgelt

perspektiivitu. Kaitsja väited A.K varatuse osas on alusetud ja vastuolus lubadusega hüvitada kannatanutele tekitatud kahju.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium nõustub kaitsjaga selles, et ringkonnakohus tohib asuda apellatsiooni põhjendatust hindama alles pärast

apellatsioonitähtaja möödumist. Nimelt lubab KrMS § 3211 lg 1 apellandil kuni apellatsioonitähtaja lõpuni esitatud

apellatsiooni muuta ja täiendada, sealhulgas laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud.

Eelnevast nähtuvalt võib apellant realiseerida oma kaebeõigust kogu apellatsioonitähtaja jooksul ning sellest tulenevalt

selguvad nii maakohtu otsuse vaidlustamise ulatus kui ka apellandi argumendid lõplikult alles apellatsioonitähtaja lõpuks.

7. Tähtis on seegi, et kui üks kohtumenetluse pool on apellatsioonitähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel KrMS § 319 lg 1 ls 2 kohaselt apellatsiooniõigus

olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Seega on näiteks juhul, kui süüdistatav on

otsustanud kohtuotsuse apellatsiooni korras vaidlustada, sarnane õigus ka kaassüüdistatava(te)l, kannatanul, menetlusliigist

sõltuvalt ka riiklikul süüdistajal jne. See tähendab aga omakorda, et terviklik apellatsioonimenetluse ese ning maakohtu

otsuse vaidlustamise ulatus saab selgelt kindlaks määratud alles pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

8. Praeguses asjas võttis ringkonnakohus süüdistatava apellatsiooni osas seisukoha enne apellatsioonitähtaja lõppu ja

välistas selliselt toimides võimaluse esitatud apellatsiooni täiendada. Kuna A.K kaitsja sõnul soovis süüdistatav kasutada

KrMS § 3211 lg-s 1 sätestatud õigust ja esitada apellatsioonitähtaja jooksul põhjalikuma apellatsiooni, võis ringkonnakohtu

viga mõjutada apellatsioonimenetluse tulemust. Seetõttu on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise. Kuna Riigikohtul pole võimalik

ringkonnakohtu eelmenetluses aset leidnud viga parandada, tuleb kriminaalasi ringkonnakohtule tagastada.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 362 p-st 2, § 339 lg-st 2, § 361 lg 1 p-st 6 ja lg-st 2 ning

§ 341 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 23. aprilli 2015. a määruse ja saadab

kriminaalasja uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Uue

eelmenetluse läbiviimisel tuleb arvestada asjaoluga, et KrMS § 319 lg 3 kohaselt oli A.K või tema kaitsjal õigus esitada

maakohtu otsuse peale apellatsioon 15 päeva jooksul alates A.K-le kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kuna ringkonnakohtu vea tõttu lühenes see tähtaeg alusetult 10 päeva võrra, on A.K või tema kaitsjal õigus esitada oma

täiendavad seisukohad Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates Riigikohtu määruse kättesaamisest. Riigikohus

rahuldab kaitsja määruskaebuse.

10. A.K kaitsja esitas koos määruskaebusega Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks

Vanalinna Advokaadibüroole summas 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Taotluse kohaselt kulutas kaitsja 30. aprillil 2015

kaitsealuse nõustamiseks 1 pooltunni ja 11. mail 2015 määruskaebuse koostamiseks 3 pooltundi. Kokku osutas kaitsja A.K-

le määruskaebemenetluses õigusabi 4 pooltunni vältel. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja

tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 30. septembri 2014. a

otsuse p-dest 2 ja 23 ning 7. aprilli 2015. a otsuse p-dest 2 ja 23 rahuldada. Kuna Riigikohus rahuldab kaitsja

määruskaebuse, tuleb see menetluskulu jätta KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)