3-1-1-72-15 · Riigikohus

Konkureeriv arvamus kohtumääruse 3-1-1-72-15 juurde

Tegemist on ilmselt kohtupraktikas esmakordse juhtumiga, mil menetlusaja mõistlikkust on

väidetavalt rikutud tavapärasega vastupidises suunas: menetlejale (ringkonnakohtule) heidetakse ju

määruskaebuses ette liiga kiiret tegutsemist.

Olukord ringkonnakohtus, mida Riigikohtu käsitletav lahend taunib, tekkis paljuski tänu

seaduseuuendustele, millega muudeti KrMS § 320 lg 1 teksti, tühistati §-d 323 ja 324 jne. KrMS §

320 lg 1 varasem redaktsioon, mille kohaselt oli kohtutoimik apellatsioonitähtaja jooksul maakohtus,

oleks välistanud kõnealuse probleemi tekkimise. Usun siiski, et uuenenud regulatsioon võetakse

peagi omaks ja selliseid olukordi praktikas enam ette ei tule: ringkonnakohus ootab kaebetähtaja

viimase sekundini pingsalt võimalikke kaebetäiendusi ja teeb lahendi alles siis.

Arvan, et põhimõtteliselt võimalik ja mu meelest menetluslikult mõistlikum oleks olnud tõlgendada

muutunud seadust siiski selliselt, et esmatähtsaks ei oleks peetud mitte apellatsiooni muutmise

põhimõttelist võimalikkust, vaid oleks küsitud ( ehk isegi KrMS §-s 3601 ettenähtud korras kaebajalt)

selle järele, et kas siis ka tegelikult oli midagi kaebusele lisada pärast ringkonnakohtu lahendit kuid

enne kaebetähtaja möödumist. Tuleb nõustuda prokuröriga: praeguste andmete kohaselt absoluutselt

midagi konkreetset ju kaitsjal kaebusele lisada ei olnud. Minu pakutav tõlgendus oleks tähendanud

seda, et pelgalt vaid apellatsiooni potentsiaalse muutmise võimaluse piiramist ilma, et apellandil

tegelikult oleks olnud midagi täiendavalt öelda, ei oleks veel käsitatud menetlusõiguse olulise

rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes: kaebuse täiendamise potentsiaalne ajaline võimalikkus ei saa

kuidagi tähendada ringkonnakohtu lahendi ebaseaduslikkust.

Riigikohtu praegune lahend tähendab kokkuvõttes ja etteruttavalt ilmselt seda, et ringkonnakohus

ootab mõned päevad ja teeb siis täpselt samasuguse lahendi... mille Riigikohus korra juba tühistas.

Ringkonnakohtu poolne liigkiire tegutsemine on sel juhul kahtlemata likvideeritud.

Mõistetavalt on aga võimalik, et läheb hoopis teisiti ja apellatsioon täieneb loendamatu hulga uute

argumentidega.

Riigikohtunik

Eerik Kergandberg