Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-69-15 AI generated

3-1-1-69-15 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-69-15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu 20. oktoobri 2014. a kokkuleppemenetluse otsusega tunnistati M.S süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi selles, et ta juhtis 16. oktoobril 2014 Rakvere linnas mootorsõidukit joobeseisundis. M.S karistati vangistusega 7

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-69-15 · Riigikohus: ette ei näe. Süüdistatavale mõistetud vangistust üldkasuliku tööga asendades tugines kohus KarS § 69 lõigetele 1 ja 3.

Keywords

AI generated
extension of probation period reasonable duration of the proceedings duration of the infringement duration of insurance entitlement duration of incapacity suspension period
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-69-15

Otsuse kuupäev

9. oktoober 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Lea Kivi ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi M.S süüdistuses KarS § 424 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2015. a otsus kriminaalasjas nr 1-

14-8671

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.S kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Viru Ringkonnaprokuratuur, abiprokurör Enn Pustak

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

9. september 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2015. a otsus M.S-ile Viru Maakohtu 20. oktoobri 2014. a otsusega

liitkaristusena mõistetud üheaastase vangistuse 365 tunni üldkasuliku tööga asendamise osas.

2. Asendada M.S-ile mõistetud üheaastane vangistus 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 20. oktoobri 2014. a kokkuleppemenetluse otsusega tunnistati M.S süüdi karistusseadustiku (KarS)

§ 424 järgi selles, et ta juhtis 16. oktoobril 2014 Rakvere linnas mootorsõidukit joobeseisundis. M.S karistati vangistusega 7

kuuks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 25. oktoobri 2013. a otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu vangistuse võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti M.S-ile üheaastane vangistus.

KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 730 tunni üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele vangistuspäevale

vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati kaks aastat alates kohtuotsuse

jõustumisest. KarS § 69 lõigete 4, 6 ja 7 alusel allutati M.S üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ja määrati, et

kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lõikes 1 ettenähtud kontrollnõudeid, ei

pöörata talle mõistetud vangistust täitmisele. Lisakaristusena võeti M.S-ilt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 7 kuuks.

2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kes palus maakohtu

otsuse tühistada ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastada. Apellant leidis, et maakohus mõistis M.S-ile karistuse, mida

seadus ette ei näe. Sisuliselt oli kaitsja seisukohal, et põhiseadust järgides ei saa M.S-ile mõistetud vangistust KarS § 69 lg 1

alusel asendada mitte 730 üldkasuliku töö tunniga, nagu maakohus seda tegi, vaid üksnes 360 töötunniga.

3. Tartu Ringkonnakohtu 17. novembri 2014. a määrusega jäeti kaitsja apellatsioon kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

§ 326 lg 2 ja § 323 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus põhjendas oma otsustust kaitsjal apellatsiooniõiguse

puudumisega tulenevalt KrMS § 318 lg 3 punktist 4 ja lõikest 4. Maakohus ei mõistnud M.S-ile karistust, mida KarS § 424

ette ei näe. Süüdistatavale mõistetud vangistust üldkasuliku tööga asendades tugines kohus KarS § 69 lõigetele 1 ja 3.

Apellatsiooniõigust ei anna ka asjaolu, et tulevikus jõustuva KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile või

vangistusele üks tund üldkasulikku tööd. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma kehtivast, mitte tulevikus kehtima hakkavast

seadusest.

4. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas 27. novembril 2014. a määruskaebuse M.S kaitsja vandeadvokaat

A. Aasmaa, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule

samas kohtukoosseisus. Karistusseadustiku revisjoniga muudeti KarS § 69 lõiget 1 selliselt, et ühele päevale arestile või

vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega oleks alates 1. jaanuarist 2015 kehtiva seaduse kohaselt M.S

karistusele vastavaks üldkasuliku töö mahuks 360 tundi.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 2015. a määrusega nr 3-1-1-12-15 tühistati Tartu Ringkonnakohtu

17. novembri 2015. a määrus ja saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks ringkonnakohtu samale kohtukoosseisule.

Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtu järeldusega kaitsjal kaebeõiguse puudumise kohta. Samuti käsitles

kriminaalkolleegium 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 69 lg 1 redaktsiooni tagasiulatuvat jõudu ja selle arvestamist

kokkuleppemenetluses. Riigikohus leidis, et M.S osas tuleb kohaldada KarS § 69 lg 1 uut redaktsiooni, kuna tema

süüdimõistev otsus ei olnud 1. jaanuaril 2015 veel jõustunud.

6. Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2015. a määrusega rahuldati kaitsja apellatsioon ja tühistati Viru Maakohtu 20.

oktoobri 2014. a otsus süüdistatavale mõistetud üldkasuliku töö mahu osas. Nimetatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse

ning asendas M.S-ile KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse 1 aasta vangistust 365 tunni üldkasuliku tööga.

Ringkonnakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et 1 aasta pikkusele vangistusele vastab 360, mitte 365 tundi

üldkasulikku tööd. Selleks, et välja selgitada, mitu tundi üldkasulikku tööd vastab isikule mõistetud vangistusele, tuleb

ringkonnakohtu arvates kindlaks teha, mitu päeva vangistust talle on mõistetud. Seejuures ei tule aastat teisendada esmalt

kuudesse ja alles seejärel päevadesse, vaid lähtuda sellest, et aastas on teadaolevalt 365 päeva.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat A. Aasmaa, kes taotleb maa- ja

ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile. Alternatiivselt taotletakse kassatsioonis

M.S-ile mõistetud 1 aasta pikkuse vangistuse asendamist 365 tunni asemel 360 tunni üldkasuliku tööga.

8. Kassatsioonis ei nõustuta Tartu Ringkonnakohtu käsitlusega, mille kohaselt vastab ühele aastale vangistusele 365 tundi

üldkasulikku tööd. Kaitsja arvates tuleks lähtuda KarS § 45 lõikest 1, mille järgi on ühe kuu pikkuseks 30 päeva ja aasta

pikkuseks 12 korda 30 ehk 360 päeva. Karistuse asendamisel üldkasuliku tööga viib 365 päeva pikkusest aastast lähtumine

ebavõrdse kohtlemiseni ega ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Näiteks tekib probleem mõistetud karistusest juba tehtud

töö või varasema kinnipidamise mahaarvamisega. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2015. a otsuses nr 3-1-1-

31-15 lähtuti põhimõttest, et 1 aastale vangistusele vastab 360 tundi üldkasulikku tööd.

9. M.S kaitsja tõstatab probleemi ka üldkasuliku töö tegemise tähtaja osas. Ringkonnakohus vähendas küll üldkasuliku töö

tundide arvu poole võrra, kuid jättis üldkasuliku töö tegemise tähtaja samaks. Samas on kokkuleppemenetluses pooltel

kaalutlusõigus kokku leppida üldkasuliku töö tegemise tähtajas. Süüdistatav soovinuks olukorras, kus üldkasuliku töö

tundide arv vähenes oluliselt, ka lühemat töö tegemise tähtaega. Praktikas jagatakse üldkasuliku töö tunnid võrdeliselt kohtu

määratud tähtaja peale, mil isik peab järgima ka kontrollnõudeid. Kaitsja peab võimalikuks tõlgendada KarS § 69 lõiget 3

ka selliselt, et üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on kohtu määratud maksimumtähtaeg ning selle raames on süüdimõistetul

õigus üldkasulik töö kiiremini sooritada. See tähendaks, et süüdlane peaks järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud

kohustusi vaid seni, kuni kõik kohtu määratud üldkasuliku töö tunnid on tehtud. Sellise tõlgenduse puhul ei pea kassaator

vajalikuks kriminaaltoimikut prokuratuuri tagastada.

10. Vastusena kassatsioonile esitas kirjaliku seisukoha Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enn Pustak. Prokurör peab

Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2015. a otsust seaduslikuks ega nõustu kaitsjaga, et ühele aastale vangistusele peaks 365

tunni asemel vastama 360 tundi üldkasulikku tööd. Kirjalikus seisukohas nenditakse aga, et kohtute praktika on selles vallas

erinev.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Lähtudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusest asjas nr 3-1-1-68-15 ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ning

§ 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2015. a otsuse M.S-ile Viru

Maakohtu 20. oktoobri 2014. a otsusega liitkaristusena mõistetud üheaastase vangistuse 365 tunni üldkasuliku tööga

asendamise osas. Kolleegium teeb selles osas uue otsuse, millega asendatakse M.S-ile mõistetud üheaastane vangistus 360

tunni üldkasuliku tööga. Muus osas jäetakse ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioon rahuldatakse osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)