3-1-1-68-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-68-15

Otsuse kuupäev

8. oktoober 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Andres Sandbergi süüdistuses KarS § 424 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2015. a otsus kriminaalasjas

nr 1-14-8666

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andres Sandbergi kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Viru Ringkonnaprokuratuur, abiprokurör Ain Tali

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

9. september 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2015. a otsus Andres Sandbergile Viru

Maakohtu 20. oktoobri 2014. a otsusega liitkaristusena mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkuse

vangistuse 545 tunni üldkasuliku tööga asendamise osas.

2. Asendada Andres Sandbergile mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkune vangistus 540 (viiesaja

neljakümne) tunni üldkasuliku tööga.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

5. Määrata Anti Aasmaa Advokaadibüroo OÜ-le Andres Sandbergile kassatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Jätta see menetluskulu Eesti

Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 20. oktoobri 2014. a kokkuleppemenetluse otsusega tunnistati Andres

Sandberg süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi selles, et ta juhtis 20. septembril 2014 Lääne-

Virumaal Haljala vallas Xxxxxxx XX juures mootorsõidukit joobeseisundis. A. Sandbergi karistati

vangistusega 6 kuuks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 26. juuni

2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistuse võrra. Lõplikuks

liitkaristuseks mõisteti A. Sandbergile 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati

mõistetud vangistus 1090 tunni üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele vangistuspäevale vastab kaks

tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 8 kuud alates

kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lõigete 4, 6 ja 7 alusel allutati A. Sandberg üldkasuliku töö

tegemise ajaks käitumiskontrollile ja määrati, et kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut

kuritegu ja järgib KarS § 75 lõikes 1 ettenähtud kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud vangistust

täitmisele. Lisakaristusena võeti A. Sandbergilt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise

õigus 9 kuuks.

2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Anti

Aasmaa, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastada. Apellant

leidis, et maakohus mõistis A. Sandbergile karistuse, mida seadus ette ei näe. Sisuliselt oli kaitsja

seisukohal, et põhiseadust järgides ei saa A. Sandbergile mõistetud vangistust KarS § 69 lg 1 alusel

asendada mitte 1080 üldkasuliku töö tunniga, nagu maakohus seda tegi, vaid üksnes 540 töötunniga.

3. Tartu Ringkonnakohtu 17. novembri 2014. a määrusega jäeti kaitsja apellatsioon

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 2 ja § 323 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Ringkonnakohus põhjendas oma otsustust kaitsjal apellatsiooniõiguse puudumisega tulenevalt KrMS

§ 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4. Maakohus ei mõistnud A. Sandbergile karistust, mida KarS § 424 ette ei

näe. Süüdistatavale mõistetud vangistust üldkasuliku tööga asendades tugines kohus KarS § 69 lg-

tele 1 ja 3. Apellatsiooniõigust ei anna ka asjaolu, et tulevikus jõustuva KarS § 69 lg 1 kohaselt

vastab ühele päevale arestile või vangistusele üks tund üldkasulikku tööd. Kohus peab otsuse

tegemisel lähtuma kehtivast, mitte tulevikus kehtima hakkavast seadusest.

4. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas 27. novembril 2014. a määruskaebuse

A. Sandbergi kaitsja vandeadvokaat A. Aasmaa, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja

kriminaalasja

saatmist

uueks

arutamiseks

ringkonnakohtule

samas

kohtukoosseisus.

Karistusseadustiku revisjoniga muudeti KarS § 69 lõiget 1 selliselt, et ühele päevale arestile või

vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega oleks alates 1. jaanuarist 2015 kehtiva seaduse

kohaselt A. Sandbergi karistusele vastavaks üldkasuliku töö mahuks 540 tundi.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 2015. a määrusega rahuldati A. Sandbergi kaitsja

määruskaebus ning saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks ringkonnakohtu samale kohtukoosseisule.

Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtu järeldusega kaitsjal kaebeõiguse puudumise kohta. Samuti

käsitles kriminaalkolleegium 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 69 lg 1 redaktsiooni tagasiulatuvat

jõudu ja selle arvestamist kokkuleppemenetluses. Riigikohus leidis, et A. Sandbergi puhul tuleb

kohaldada KarS § 69 lg 1 uut redaktsiooni, kuna tema süüdimõistev otsus ei olnud 1. jaanuaril 2015

veel jõustunud.

6. Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2015. a otsusega rahuldati kaitsja apellatsioon ja Viru

Maakohtu 20. oktoobri 2014. a otsus tühistati süüdistatavale mõistetud üldkasuliku töö mahu osas.

Selles osas tegi ringkonnakohus uue otsuse ning asendas A. Sandbergile KarS § 65 lg 2 alusel

mõistetud liitkaristuse 1 aasta 6 kuud vangistust 545 tunni üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus ei

nõustunud kaitsja seisukohaga, et 1 aasta 6 kuu pikkusele vangistusele vastab 540, mitte 545 tundi

üldkasulikku tööd. Ringkonnakohtu arvates tuleb lähtuda sellest, et aastas on teadaolevalt 365 päeva.

365 päevale vangistusele tuleb liita 180 päeva arvestusega, et ühes kuus on keskmiselt 30 päeva.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat

A. Aasma, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja kriminaaltoimiku tagastamist

prokuratuurile. Alternatiivselt taotletakse kassatsioonis A. Sandbergile mõistetud ühe aasta 6 kuu

pikkuse vangistuse asendamist 545 tunni asemel 540 tunni üldkasuliku tööga.

8. Kassatsioonis ei nõustuta Tartu Ringkonnakohtu käsitlusega, mille kohaselt vastab 1 aasta ja

6 kuu pikkusele vangistusele 545 tundi üldkasulikku tööd. Kaitsja arvates tuleks lähtuda KarS § 45

lõikest 1, mille järgi on ühe kuu pikkuseks 30 päeva ja aasta pikkuseks 12 korda 30 ehk 360 päeva.

Ringkonnakohus on seisukohal, et ühele aastale vastab 365 päeva vangistust, millele tuleb liita 180

päeva arvestusega, et ühes kuus on keskmiselt 30 päeva. Seega on ringkonnakohus kaitsja hinnangul

vastuoluliselt leidnud, et ühe aasta kohta tuleb 365 päeva vangistust, kuid järgneva poole aasta puhul

tuleb võtta arvesse keskmiselt kuus olevate päevade arv. Nimetatu viib ebavõrdse kohtlemiseni,

kuivõrd kohtu seisukoha järgi on aasta esimesed 11 kuud võrdsustatud 30 päeva, s.o 30 tunni

üldkasuliku tööga, kuid viimane kuu 35 päeva, s.o 35 tunni üldkasuliku tööga. Karistuse asendamisel

üldkasuliku tööga viib 365 päeva pikkusest aastast lähtumine ebavõrdse kohtlemiseni ega ole

kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Näiteks tekib probleem mõistetud karistusest juba tehtud töö või

varasema kinnipidamise mahaarvamisega. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2015. a

otsuses nr 3-1-1-31-15 lähtuti põhimõttest, et 1 aastale vangistusele vastab 360 tundi üldkasulikku

tööd.

9. A. Sandbergi kaitsja tõstatab ka üldkasuliku töö tegemise tähtajaga seotud probleemi.

Ringkonnakohus vähendas küll üldkasuliku töö tundide arvu poole võrra, kuid jättis üldkasuliku töö

tegemise tähtaja samaks. Samas on kokkuleppemenetluses pooltel kaalutlusõigus kokku leppida

üldkasuliku töö tegemise tähtajas. Süüdistatav soovinuks olukorras, kus üldkasuliku töö tundide arv

vähenes oluliselt, ka lühemat töö tegemise tähtaega. Praktikas jagatakse üldkasuliku töö tunnid

võrdeliselt kohtu määratud tähtaja peale, mil isik peab järgima ka kontrollnõudeid. Kaitsja peab

võimalikuks tõlgendada KarS § 69 lõiget 3 selliselt, et üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on kohtu

määratud maksimumtähtaeg ning selle raames on süüdimõistetul õigus üldkasulik töö kiiremini ära

teha. See tähendaks, et süüdlane peaks järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vaid

seni, kuni kõik kohtu määratud üldkasuliku töö tunnid on tehtud. Sellise tõlgenduse puhul ei pea

kassaator vajalikuks kriminaaltoimikut prokuratuuri tagastada.

10. Kassatsioonivastuses ei vaielnud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali

kassatsioonile vastu ja leidis, et õigusselguse ning seaduse ühetaolise kohaldamise eesmärgil tuleks

kaebust menetleda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Riigikohus selgitab kõigepealt KarS § 69 rakendamisel karistuse ümberarvutamise üldisi

põhimõtteid (I). Seejärel lahendab kolleegium kassatsioonis tõstatatud küsimuse A. Sandbergile

mõistetud karistuse asendamise kohta üldkasuliku töö tundide arvu (II) ja tähtaja osas (III). Lõpuks

osutab kolleegium väljaspool kriminaalasja lahendamise piire karistustähtaegade arvutamise

regulatsiooni puudustele (IV).

I

12. Kaitsja on põhjendatult tõstatanud küsimuse, kas üheaastase või seda ületava vangistuse

asendamisel tuleb 1 aasta vangistust asendada 360 või 365 tunni üldkasuliku tööga. Teisisõnu, kas

üldkasuliku töö tundide arvutamisel tuleb teisendada karistusena mõistetud aasta kohe päevadeks

(365 päeva) või kõigepealt kuudeks ja siis päevadeks (360 päeva).

13. KarS § 69 lg 1 järgi võib kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või KarS §-s 73

või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle

üldkasuliku tööga. Sätte järgi vastab ühele päevale arestile või vangistusele üks tund üldkasulikku

tööd. Samas ei tulene KarS §-st 69 ega teistest karistusseadustiku normidest vormelit, millest lähtuda

karistuse ümberarvutamisel üldkasuliku töö tundideks. Selles osas valitseb selgusetus ning

kohtupraktikas on lähtutud aasta ümberarvutamisest nii 360 kui ka 365 tunniks (nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-31-15; 29. mai 2008. a otsus asjas nr 3-

1-1-23-08).

14. KarS § 67 lg 1 sätestab tähtajalise vangistuse kestuse mõõtühikutena aasta, kuu ja päeva. See

norm peab silmas, et vangistust mõistes arvestab kohtunik 12 kuud ümber aastaks ja 30 päeva kuuks

ja ta ei saa mõista karistuseks nt 445 päeva vangistust. KarS § 45 lg 1 määrab tähtajalise vangistuse

alammääraks 30 päeva. Seega vastab karistusseadustiku kontekstis ühele kuule 30 päeva ja seda tuleb

võtta arvesse KarS § 67 lg 1 tõlgendamisel, arvestades 30 päeva ümber üheks kuuks. Sama põhimõtet

rakendatakse ka üldkasuliku töö tundide arvutamisel ja loetakse, et 30-päevasele vangistusele vastab

30 tundi tööd. Erinevus seisneb aga selles, et osal juhtudel arvestataksegi karistuse asendamisel kogu

mõistetud vangistus ümber kuudeks ja siis päevadeks, teistel puhkudel aga loetakse üks aasta

vangistust automaatselt vastavaks 365 päevale.

15. Olukorra ilmestamiseks on paslik tuua näide sellest, kuidas karistuse ümberarvestamine

kuudesse või kõigepealt aastatesse ja siis kuudesse süüdlase olukorda mõjutab. Tartu Ringkonnakohtu

lahendusviisi aluseks võttes tähendaks see, et 11 kuu ja 25 päeva vangistuse (355 tundi) ja ühe aasta

ehk 12 kuu vangistuse (365 tundi) vahe vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga tuleks sisuliselt

10 päeva (365 – 355 = 10), kuigi tegelikkuses on nende vangistuste pikkuse erinevus 5 päeva.

Üldkasuliku töö tundide arvutamise viisi ei tohiks aga mõjutada see, kas mõistetakse vangistus alla

või üle ühe aasta. Erinev kohtlemine on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 12, sest sarnases olukorras

olevaid isikuid koheldakse erinevalt tulenevalt sellest, kui pikk vangistus neile on mõistetud

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. märtsi 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-9-15, p 33). PS § 12

lg 1 kohaselt tuleks kõigile isikutele kohaldada kehtivaid seadusi ühtviisi. Sama põhimõte tuleneb ka

PS § 3 lg 1 esimesest lausest.

16. Riigikohtu praktikas on korduvalt leitud, et karistusõigusnormi sisu selgitamisel tuleb

esmajoones tugineda selle grammatilisele tõlgendamisele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-89-13, p 8.1). Karistuse asendamisel võetakse aluseks KarS

§ 69 lg 1, mille järgi vastab ühele päevale arestile või vangistusele üks tund üldkasulikku tööd. Just

sellest lausest peaks sellise tõlgendamise puhul tuletama karistuse ümberarvutamise mooduse. Kuna

karistusena ei mõisteta üldjuhul konkreetset kuupäevalist ajavahemikku, ei saa ka täpset päevade arvu

selles vangistuses kokku lugeda enne, kui isik karistust kandma asub. Üldkasuliku töö puhul isik aga

vangistust kandma ei asugi, kuid juba maakohtu otsusest peab olema näha, mitme tunni tööga

mõistetud vangistus asendatakse. Samas on süüdistataval edasikaebeõigus ning maakohtunik ei saa

kuidagi ette näha, millal tehtud lahend võiks jõustuda ja süüdistatav üldkasulikku tööd tegema hakata.

Seega ei leia käesolev probleem lahendust pelgalt sätte grammatilisel tõlgendamisel. Lähtuda tuleb ka

loogilisest ja süstemaatilisest tõlgendamisest ning isikute võrdse kohtlemise põhimõttest.

17. Kuna alla aastase vangistuse ümberarvutamisel loetakse kuu pikkuseks 30 päeva, peaks see

samamoodi olema ka üht aastat ületava vangistuse puhul. Ühe aasta pikkuse vangistuse

ümberarvutamisel 365 päevaks on kuu pikkuseks aga 30,4 päeva (365 : 12 = 30,4). Võrdse

kohtlemise põhimõttele toetudes tuleks kõigi isikute karistuse asendamisel üldkasuliku tööga võtta

aluseks 30 päeva pikkune kuu. Kuupõhise arvestuse kasuks räägib ka lühikese, st kuni 2 aasta ehk

24 kuu pikkuse karistuse asendamise võimalus. Kuupõhist arvestust enam kui aasta pikkuse tähtaja

puhul kasutatakse nt KarS § 69 lg-s 3. Kuupõhine arvestus üle aasta pikkuste tähtaegade puhul

lahendab kassatsioonis toodud olukorrad ning välistab isikute ebavõrdse kohtlemise selle põhjal, kui

pikk karistus üldkasuliku tööga asendati.

18. Võttes arvesse kõike eeltoodut, tuleb karistuse asendamisel üldkasuliku tööga lähtuda

järgmisest skeemist. Kõigepealt tuleb teisendada aastates mõistetud vangistus kuudeks (üks aasta on

võrdne 12 kuuga) ja liita tulemus karistusena mõistetud üksikkuudele. Seejärel arvutada saadud kuud

ümber päevadeks, lähtudes põhimõttest, et ühes kuus on 30 päeva. Viimaks tuleb liita tulemusele

karistusena mõistetud üksikpäevad ja saadud tulemus teisendada KarS § 69 lg 1 ümberarvestussuhte

järgi üldkasuliku töö tundideks.

19. Kui KarS § 69 lg 6 alusel pööratakse täitmisele selle isiku karistus, kes ei ole teinud ühtegi

töötundi, võetakse aluseks mõistetud vangistus, mitte üldkasuliku töö tundide arv. See välistab

olukorra, kus üheaastase vangistuse asemel tuleb asenduskaristusena üldkasuliku tööd tegema

pidanud isikul reaalselt ära kanda vähem vangistuspäevi (360 päeva) kui neil isikutel, keda karistati

kohe täitmisele pööratud üheaastase vangistusega (365 päeva). Kui süüdlane on osa tunde aga ära

teinud, muutub olukord tema jaoks soodsamaks ja üldkasuliku töö tundide ümberarvutamisel

vangistuseks kasutatakse eelnevalt kirjeldatud kuudeks ümberarvutamise vormelit.

II

20. Kolleegium tõdeb eelmärgitust lähtuvalt, et Tartu Ringkonnakohus on 30. märtsi 2015. a

otsusega, millega asendati Andres Sandbergile mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkune vangistus 545 tunni

üldkasuliku tööga, kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust KrMS § 362 p 1 tähenduses. Seetõttu,

lähtudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2015. a otsuse

A. Sandbergile mõistetud vangistuse 545 tunni üldkasuliku tööga asendamise osas. Raskendamata

süüdimõistetu olukorda, teeb kriminaalkolleegium selles osas uue otsuse, millega asendatakse A.

Sandbergile Viru Maakohtu 20. oktoobri 2014. a otsusega liitkaristusena mõistetud 1 aasta 6 kuu

pikkune vangistus 540 tunni üldkasuliku tööga.

III

21. Viru Maakohus määras KarS § 69 lg 3 alusel A. Sandbergile üldkasuliku töö tegemise

tähtajaks 1 aasta 8 kuud ning selles osas maakohtu otsust ei vaidlustatud. Kolleegium on seisukohal,

et kuna tähtaja osas ei ole kasutatud apellatsiooniõigust ning selles osas ringkonnakohus maakohtu

otsust ei muutnud, ei ole kaitsjal KrMS § 344 lõikest 1 tulenevalt võimalik üldkasuliku töö tähtaega

kassatsioonis vaidlustada. Puudub alus ka kassatsioonipiiride laiendamiseks, sest A. Sandbergi

üldkasuliku töö tähtaeg, 1 aasta 8 kuud, on seadusega kooskõlas. Kassaatori tõlgendus, mille kohaselt

ei ole kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tegemise tähtajal sisuliselt tähendust, ei ole kooskõlas

seadusega. Esmalt tuleb märkida, et KarS ei seo omavahel üldkasuliku töö tundide arvu ja selle

tegemise tähtaega, seega ei olnud kassaatoril ka põhjust eeldada, et ringkonnakohus vähendaks

iseseisvalt üldkasuliku töö tähtaega. Kriminaalkolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et eristada

tuleb üldkasuliku töö tegemise tähtaega, mille on KarS § 69 lg 3 alusel määranud kohus, ning

tähtaega, mille määrab kriminaalhooldusametnik süüdimõistetule üldkasuliku töö tegemiseks

kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 27 lg 6 alusel. Esimene, kohtu poolt määratud tähtaeg on

kriminaalhooldusametnikule lähtepunktiks ajakava koostamisel. Ajakava järgi ei tohi tööd alata enne,

kui kohtuotsus on jõustunud, ning ajakavas märgitud tööd ei tohi kesta kauem, kui kohus on otsusega

määranud.

Seega

on

kohtu

määratud

tähtaeg

ajakava

koostama

hakkavale

kriminaalhooldusametnikule üksnes orientiiriks. Lisaks KarS § 69 lg-le 2 seab üldkasuliku töö

tähtajale piirangud ka Justiitsministeeriumi määruse „Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja

järelevalve kord“ (edaspidi ka määrus) § 121. Nimetatud sättest tulenevalt võib üldkasuliku töö

tegemise jaotuskava koostada selliselt, et sõltuvalt üldkasuliku töö tähtajast jäetakse üldkasuliku töö

tähtaja lõpust jaotuskavaga hõlmamata kuni neli kuud. Kuna määruse § 12 lg 2 järgi koostab

üldkasuliku töö ajakava kriminaalhooldusametnik, ei ole välistatud, et ta koostab ajakava ka lühema

perioodi peale, kui on seda kohtu määratud tähtaeg. Selline lühem tähtaeg peab olema aga kooskõlas

määruse §-ga 121 ja KarS § 69 lg 2 nõuetega. Seetõttu tuleb A. Sandbergile maakohtu otsusega

määratud 1 aasta 8 kuu pikkust üldkasuliku töö tähtaega pidada seadusega kooskõlas olevaks.

22. A. Sandbergi kaitsja Anti Aasmaa on esitanud ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks-

määramiseks Anti Aasmaa Advokaadibüroo OÜ-le summas 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot).

Taotluse kohaselt kulutas kaitsja 9. aprillil 2015. a kassatsioonkaebuse koostamiseks 4 pooltundi.

Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1,

§ 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 30. septembri 2014. a otsuse p-dest 2 ja 16 juhindudes

rahuldada ning määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Kuna

Riigikohtu kriminaalkolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud

menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel jätta riigi kanda.

IV

23. Kriminaalkolleegium peab vajalikuks selgitada obiter dictum´i korras järgmist. Riigikohus on

varem möönnud, et õigusselguse huvides oleks vajalik, et karistustähtaegade ja ka teiste

materiaalõiguslike tähtaegade (nt aegumistähtaeg) arvutamine oleks ette nähtud karistusseadustikus

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-79-14, p 35). Samadel

põhjustel tuleks karistusseadustikus ette näha vangistuse üldkasuliku töö tundideks (ja vastupidi)

arvutamise reeglid. Õigusselgusetusele selle küsimuse lahendamisel viitab kohtute erinev praktika,

kus ühele aastale vangistusele on vastavaks loetud erinevalt kas 360 või 365 tundi üldkasulikku tööd.

Selline lahknevus ei ole kooskõlas PS § 12 lg-st 1 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega.

Kolleegium leiab, et isikute võrdse kohtlemise ja õigusselguse tagamiseks on oluline, et seadusandja

määraks karistusseadustikus selgesõnalised põhimõtted vangistuse üldkasuliku töö tundideks

ümberarvutamiseks ja vastupidi.

/allkirjastatud digitaalselt/