3-2-1-99-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-99-15

Määruse kuupäev

Tartu, 7. oktoober 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Malle Seppik ja Ants Kull

Kohtuasi

Kasenurm Transport OÜ hagi Aktsiaseltsi Sarbuss vastu

kaubaveolepingust tuleneva võla ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 2-14-19756

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi Sarbuss määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Kasenurm Transport OÜ, esindaja juhatuse liige Kadri

Kasenurm

Kostja Aktsiaselts Sarbuss, esindaja vandeadvokaat Alo

Pormeister

Asja läbivaatamise kuupäev

14. september 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-19756.

Saata asi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Aktsiaseltsi Sarbuss määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kasenurm Transport OÜ (hageja) esitas 21. mail 2014 Pärnu Maakohtule hagi Aktsiaseltsi Sarbuss

(kostja) vastu 3655 euro 19 sendi ja viivise väljamõistmiseks. Maakohus võttis hagi 7. juuli 2014. a

määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagiavaldusele kirjaliku vastuse 25 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates. Maakohus toimetas 18. augustil 2014 hagimaterjalid kostjale kätte

avaliku e-toimiku kaudu. Kostja hagile ei vastanud. 29. septembril 2014 rahuldas Pärnu Maakohus

hagi tagaseljaotsusega.

2. Kostja esitas 13. oktoobril 2014 maakohtu otsuse peale kaja. Kostja väitel lähtus kohus

tagaseljaotsuse tegemisel ekslikust asjaolust, nagu oleks kostjale hagimaterjalid kätte toimetatud

18. augustil 2014 avaliku e-toimiku kaudu. Kostja seaduslik esindaja (T. Tuisk) püüdis augustis 2014

korduvalt leida avalikust e-toimikust menetlusdokumentide hulgast hagiavaldust, kuid seda seal ei

olnud. Võttes ühendust Kuressaare kohtumaja kantseleiga, selgus, et kohtumaja andmetel peaks

tsiviilasjas augusti seisuga olema tehtud 12 ühikut kandeid, kuigi kostja seaduslikule esindajale näitas

e-toimik vaid 4 ühikut kandeid. Kuressaare kohtumaja kantseleist avaldati arvamust, et võib-olla ei

ole osa menetlusdokumente avalikuks tehtud. Kuna peale korduvaid proovimisi ei õnnestunud kostja

seaduslikul esindajal augustis 2014 hagiavaldust e-toimikust leida, siis palus kostja praegune

lepinguline esindaja (J. Reede), kellel puudus sel ajal pädevus hageja nimel menetluses osaleda, saata

hagimaterjalid kostja seaduslikule esindajale e-postiga. Kuressaare kohtumaja edastas hagiavalduse

koos lisadega kostja seaduslikule esindajale 1. septembril 2014, mil kostja seaduslikul esindajal oli

esimene puhkuse päev, ja tervikliku hagimaterjali sai ta kätte pärast 21. septembrit 2014, kui tuli

puhkuselt tagasi.

3. Hageja palus jätta kaja rahuldamata. Kostja ei ole usutavalt põhistanud, et T. Tuisk oli

1. septembrist kuni 21. septembrini 2014 puhkusel. Ei ole usutav, et lepinguline esindaja J. Reede

palus kohtul saata hagimaterjalid T. Tuisu e-postile ajal, kui T. Tuisul algas kohe puhkus. Kostja

esitas puhkuse põhistamiseks käskkirja selle kohta, et T. Tuisk määrab enda asendajaks puhkuse

perioodil A. Pulga. Nimetatud käskkiri ei ole usaldusväärne tõend T. Tuisu puhkuse kohta, kuna sellel

puudub kuupäev ja selle on allkirjastanud T. Tuisk ise. Kui T. Tuisu puhkus algas 1. septembril 2014,

siis peab kostja olema selle vormistanud käskkirjaga.

4. Pärnu Maakohus jättis 3. detsembri 2014. a määrusega kaja rahuldamata.

Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on hagi menetlusse võtmise määrus avaliku e-toimiku kaudu kostjale

nähtavaks tehtud ja kättetoimetamiseks saadetud 7. juulil 2014. Hagiavaldus on kostja seaduslikule

esindajale avaliku e-toimiku kaudu kättetoimetamiseks saadetud 14. augustil 2014. Kohus on saatnud

kostjale e-kirjaga hagiavalduse koos lisadega 14. augustil 2014. Kostja ei ole e-kirja kättesaamist

kinnitanud, seega ei saa arvestada 14. augustil 2014 saadetud e-kirja hagiavalduse

kättetoimetamisena. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on kostja esindaja saanud kätte hagi menetlusse

võtmise määruse avaliku e-toimiku kaudu 18. augustil 2014 kell 10.29 ning hagimaterjalid avaliku e-

toimiku kaudu 18. augustil 2014 kell 10.28.

TsMS § 3111 lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle

infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda

teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise

registreerib infosüsteem automaatselt. Seega on tõendatud, et kostja seaduslikule esindajale on

hagiavaldus kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu 18. augustil 2014.

Kuivõrd menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud, peab kostjal olema kaja esitamisel näidatud

ka tegevusetuse mõjuv põhjus. Lisaks peab mõjuv põhjus olema selline, mis takistas kostjat

tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast, või

esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha (TsMS § 417 lg 2).

Kostja väidetest nähtuvalt oli kostja seaduslik esindaja enne puhkusele minekut 1. septembril 2014

teadlik sellest, et kostja vastu on esitatud hagi. See, et kostja seaduslik esindaja pidas vajalikuks

puhkusele minna ilma hagimaterjalidega sisuliselt tutvumata, ei ole mõjuvaks põhjuseks hagile

vastamata jätmiseks. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks

või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole

ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata

või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Eespool nimetatud asjaolusid ei ole kostja kajas

välja toonud.

5. Kostja palus maakohtu määruse tühistada. Maakohus oleks pidanud kaja rahuldama ja asjas

menetluse taastama, kuna lisaks hagile tähtajaks vastamata jätmise mõjuva põhjuse olemasolule

esineb ka seaduslik alus kaja rahuldamiseks sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust.

Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. märtsi 2015. a määrusega maakohtu määruse resolutsiooni

muutmata, kuid täiendas määruse põhjendusi.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ei ole kajas ega kaebuses esile toonud mõjuvat põhjust, mis

oleks tema seaduslikul esindajal takistanud õigel ajal hagile vastamast.

T. Tuisk ei ole eitanud, et ta sai 18. augustil 2014 e-toimiku kaudu menetlusdokumente, vaid väidab,

et tal ei olnud võimalik hagiavaldusega tutvuda. Samas nähtub kohtute infosüsteemist (KIS), et

14. augustil 2014 saadeti kostjale hageja taotlus, hagiavaldus koos lisadega ning maakohtu 7. juuli

2014. a ja 8. juuli 2014. a määrused, kokku 16 dokumenti. Samuti nähtub KIS-st, et kostja

seaduslikule esindajale T. Tuisule on hagiavaldus kätte toimetatud 18. augustil 2014 kell 10.28. Seega

pidi T. Tuisk talle edastatud menetlusdokumendid, mille hulgas oli ka hagiavaldus, avama e-toimikus

või kinnitama nende vastuvõtmist dokumenti avamata või võimaldama muul isikul e-toimikus

dokumente näha, sest dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt

(TsMS § 3111 lg 3). Juhul, kui kostja seaduslikul esindajal oli 18. augustil 2014 probleeme

dokumentide avamisega, oleks ta pidanud kohe pöörduma kohtu või ka e-toimiku kasutajatoe poole.

Kuna kostja seaduslik esindaja sai hagiavalduse kätte 18. augustil 2014, tuli vastus hagiavaldusele

esitada kohtule hiljemalt 12. septembril 2014. Toimiku materjali põhjal ei ole võimalik nõustuda

kostja käsitlusega, et tal oli võimalik kohtumaterjaliga tutvuda alles puhkuselt naastes 21. septembril

2014. Isegi juhul, kui dokumentidega olekski ilmnenud mingeid tõrkeid, oli kostja seaduslikul

esindajal enne puhkusele minekut piisavalt aega, et kohtuga ühendust võtta ja välja selgitada, mis

dokumendid kohus talle edastas. Nähtuvalt KIS-st ja kohtutoimikust võttis kostja kohtuga ühendust

esimest korda aga pärast tagaseljaotsuse saamist, esitades kaja. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja

viibis 1.−21. septembrini 2014 puhkusel, ei ole mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ega

anna alust kaja rahuldada ja menetlust taastada.

Kuigi kostja ei ole määruskaebuses väitnud, et hageja nõue oleks õiguslikult põhjendamatu, käsitles

ringkonnakohus ka küsimust, kas hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult

põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on hagiavaldus selles esitatud nõude ulatuses avalduses

märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu määruse ning rahuldada kaja.

Kaebuse järgi ei ole kostja hagiavaldust 18. augustil 2014 kätte saanud. Kohtud on pimesi uskunud

infotehnoloogilisi lahendusi, ilma et oleksid asja sisusse süüvinud. Avalikus e-toimikus olid hagejale

18. augustil 2014 kättesaadavad vaid 4 dokumenti, nende hulgas ei olnud hagi. Selle tõendamiseks

esitas kostja tõendina seadusliku esindaja e-kirja J. Reedele, mille manuses oli vaid 4 dokumenti.

Kostja suhtles ka maakohtuga, kes edastas hagimaterjalid 1. septembril 2011, mil seaduslikul

esindajal oli esimene puhkuse päev.

Avalik e-toimik ei võimalda eelnevalt näha vastuvõetavate dokumentide koosseisu ja mahtu. Seega

vajutatakse linki „võta dokumendid vastu" sisuliselt pimesi, teadmata, kas seal on kõik dokumendid

olemas või mitte. Menetluse taastamise alus on TsMS § 415 lg 1 p 1, vaja ei ole mõjuvat põhjust.

Hagi ei ole ka õiguslikult põhjendatud.

8. Hageja leidis vastuses, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend on

seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel saata uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

10. Riigikohtu menetluses vaieldakse selle üle, kas kostjale toimetati hagiavaldus kätte 18. augustil

2014. Kostja on seisukohal, et talle ei olnud 18. augustil 2014 dokumente e-toimikus vastu võttes

nähtavad kõik dokumendid, mis seal pidanuksid olema, sh puudus hagiavaldus.

11. Kolleegiumi hinnangul annavad menetluses ja määruskaebuses esitatud asjaolud vähemalt alust

kahelda selles, kas hagiavaldus toimetati kostjale kätte 18. augustil 2014, nagu kohtud on leidnud.

Kostjale hagiavalduse kättetoimetamise asjaolude väljaselgitamiseks on vajalik saata asi tagasi

ringkonnakohtule.

12. TsMS § 3111 lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle

infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda

teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise

registreerib infosüsteem automaatselt. Riigikohus on olnud seisukohal, et kuigi infosüsteem

registreerib dokumentide kättetoimetamise automaatselt, ei saa kättetoimetamise automaatset

fikseerimist pidada siduvaks, kui TsMS § 3111 lg 3 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kui

infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et

dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Menetlusosalisel on siiski võimalus tõendada, et

menetlusdokumenti ei ole talle TsMS § 3111 lg 3 järgi kätte toimetatud, vt Riigikohtu 8. aprilli

2015. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-15, p 11.

13. Ringkonnakohus on kostjale määruses kaks korda ette heitnud seda, et kostja ei pöördunud kohe

pärast probleemi tekkimist kohtu või e-toimiku kasutajatoe poole. Samas ei ole ringkonnakohus

analüüsinud kostja maakohtule kaja lisana esitatud tõendit (tl 73) selle kohta, et kostja pöörduski

kohtu poole hagimaterjalide saamiseks. Kostja tõendist nähtuvalt on kohus saatnud 1. septembril

2014 kostja seaduslikule esindajale kahe e-kirjaga kohtuasja materjalid, sh hagiavalduse. Asjaolule,

et kostjal võis 18. augustil 2014 olla probleeme e-toimikust hagiavalduse leidmisel, viitab ka kostja ja

J. Reede kirjavahetus (tl 137-138), mis esitati tõendina ringkonnakohtule. Ka selle tõendi kohta ei ole

ringkonnakohus seisukohta võtnud.

Tõendite hindamata jätmise tõttu ei vasta ringkonnakohtu määrus seaduse nõuetele (TsMS § 654 lg-

d 4 ja 5, § 667 lg 1 esimene lause) ning tuleb tühistada.

14. Kolleegium lisab täiendavalt, et menetlusosalisel võib olla raske tõendada tema kontrolli alt väljas

olevat asjaolu e-toimiku süsteemi võimaliku tehnilise rikke kohta. Seetõttu võib vajalikel juhtudel

osutuda otstarbekaks asjakohase teabe saamine (nt e-toimiku haldurilt) kohtu kaasabil. Asjakohaste

tõendite esitamise kohustusele peab TsMS § 392 lg 1 p 4 kohaselt tähelepanu juhtima kohus.

Välistatud ei pruugi olla see, et e-toimiku süsteemis talletatud tehniliste andmete alusel on võimalik

tuvastada, millised dokumendid olid 18. augustil 2014 e-toimikus nähtavaks tehtud, st kas võis

esineda olukord, et hageja nägi ja võttis vastu 4 dokumenti, kuid süsteem registreeris rikke tõttu

rohkemate dokumentide kättetoimetamise.

Praegusel juhul olnuks kohtul võimalik asjaolude väljaselgitamiseks lisaks nõuda kostjalt tõendeid

selle kohta, millal ja mil viisil pöördus kostja maakohtu poole palvega saata talle hagimaterjalid e-

kirjaga. Kohtu poole pöördumise vajadus võis tekkida sellest, et hageja ei saanud e-toimiku kaudu

kätte hagiavaldust. Võimalik oleks kontrollida ka kostja väiteid vestluste kohta maakohtu kantseleiga.

Kostjalt saanuks täpsustavalt küsida sedagi, mida vastas kostja J. Reede kirjale (tl 138), milles

J. Reede küsis kostjalt hagiavalduse olemasolu kohta. Selle kohta ei ole kostja kohtule midagi

avaldanud.

Kokkuvõtvalt tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel välja selgitada, kas hagiavalduse saab

lugeda 18. augustil 2014 (või mõnel muul sellele järgneval kuupäeval) kostjale kättetoimetatuks.

Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei pea kolleegium vajalikuks vastata määruskaebuse

ülejäänud väidetele.

15. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

16. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada.

Jaak Luik, Malle Seppik, Ants Kull