3-1-1-71-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-71-15

Otsuse kuupäev

7. oktoober 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Saale Laos ja Lea Kivi

Kohtuasi

Thomas Kraali tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest

vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Ringkonnakohtu

20. märtsi

2015.

a

määrus

kriminaalasjas nr 1-08-9445

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Thomas Kraali kaitsja vandeadvokaadi abi Gretta Oltjer,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Jaanika

Kõrgmaa

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

16. september 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 20. märtsi 2015. a kohtumäärus muutmata ja kaitsja

määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 24. juuli 2008. a määrusega loovutati Thomas Kraal Soome Vabariigile Euroopa

vahistamismääruse alusel kriminaalmenetluse jätkamiseks tingimusel, et mõistetud karistus tuleb

täita Eestis.

2. T. Kraal tunnistati süüdi Helsingi Linnakohtu 19. detsembri 2008. a otsusega erakordselt suure

koguse narkootilise aine amfetamiini omandamises ja selle salaveo organiseerimises ning talle

mõisteti vangistus pikkusega 12 aastat 10 kuud. Helsingi Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2009. a

otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Karistuse kandmist alustas süüdistatav 16. juulil 2008.

Soome Vanglate Amet esitas 11. novembril 2010 Justiitsministeeriumile taotluse T. Kraali

karistuse kandmise jätkamiseks Eestis. T. Kraal asus karistust kandma Viru Vanglas.

3. Viru Maakohtu 3. veebruari 2015. a määrusega jäeti T. Kraali taotlus tema vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega rahuldamata. Kohtu hinnangul ei

ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine kooskõlas karistuse eesmärkidega ega vasta kuriteo

raskusele.

4. Tartu Ringkonnakohtu 20. märtsi 2015. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja kaitsja

määruskaebus rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Kaitsja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maa- ja

ringkonnakohtu määruse tühistamist ning T. Kraali vabastamist karistuse kandmisest.

Alternatiivselt palub kaitsja rahuldada T. Kraali taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ja

kohaldada talle elektroonilist valvet. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

6. Tulenevalt KrMS § 482 lg-st 1 ja § 483 lg 1 p-st 1 on välisriigi otsuse täitmine Eestis võimalik

vaid selle otsuse tunnustamise järel. Samuti on Riigikohus asunud seisukohale, et välisriigi

kohtuotsuse tunnustamisel tuleb alati ette võtta mõistetud karistuse täpsustamine (Riigikohtu

määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-138-05). Samal seisukohal on ka õigusalane kirjandus. Eesti

kohus ei ole Helsingi kohtu otsuse täitmist lubatavaks tunnistanud, mistõttu selle täitmine on

õigusvastane.

7. T. Kraal on igal juhul õigustatud vabanema karistuse kandmisest samadel tingimustel, kui see

oleks toimunud Soomes, sest täidetakse Soome kohtu otsust. Võrreldes ennetähtaegse vabanemise

kuupäevaga Soomes, on karistuse kandmise tähtaeg Eestis pikenenud de facto vähemalt 25 kuu

võrra (kui isik vabastatakse 2/3 karistusajast ärakandmisel). Lisaks on juba kantud karistus täitnud

oma eesmärgi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Esmalt käsitleb kolleegium küsimust sellest, kas Soome kohtu tehtud T. Kraali süüdimõistva

otsuse täitmine Eestis on seaduslik. Kaitsja viitab kassatsioonis asjaolule, et Soome kohtuotsust,

millega T. Kraal tunnistati süüdi narkootilise aine käitlemises, ei ole Eestis tunnustatud, mistõttu

selle täitmine Eestis ei ole lubatav ega seaduslik.

9. T. Kraal loovutati Soomele Harju Maakohtu 24. juuli 2008. a määrusega Euroopa

vahistamismääruse alusel. T. Kraal on Eesti kodanik, kellel on Eestis alaline elukoht, mistõttu

KrMS § 492 lg-st 3 tulenevalt seati loovutamise tingimuseks T. Kraalile mõistetud karistuse

täitmine Eestis. Maakohtu määrusest järeldub, et loovutamismenetluses vastava tingimuse

seadmisega võttis Eesti endale ka kohustuse vangistusega karistatud isiku ülevõtmiseks ja tema

karistuse täitmiseks Eestis. Kolleegium märgib, et isiku loovutamist otsustab kohus, kes

kontrollib nii KrMS §-s 436 kui ka KrMS §-s 492 loetletud isiku loovutamist välistavate ja

piiravate asjaolude esinemist ja annab nõusoleku selleks, et kui teine Euroopa Liidu liikmesriik

teeb kriminaalmenetluses süüdimõistva otsuse Eesti kodaniku ja alalise elaniku suhtes, täidetakse

karistus Eestis. Sel juhul ei rakendu kriminaalmenetluse seadustikus kirjeldatud kord välisriigis

tehtud otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks, sest kriminaalmenetluse toimetamiseks ja otsuse

täitmiseks on antud nõusolek juba isiku loovutamisel.

10. Kassatsioonist ei nähtu, milliseid T. Kraali õigusi rikuti sellega, et tema suhtes Soomes tehtud

otsus ei läbinud Eestis tunnustamismenetlust. Harju Maakohtu 24. juuli 2008. a

loovutamismääruses on kontrollitud isikule etteheidetava teo karistatavust Eesti ja Soome

seaduste kohaselt ning võrreldud teo eest mõistetava karistuse maksimummäärasid. Kohus nentis,

et Soome karistusseaduse järgi on tegu karistatav kuni kümneaastase vangistusega, samal ajal kui

KarS § 184 lg 2 näeb analoogilise teo eest ette kuni viisteist aastat vangistust. Soome

üleandmistaotluse kohaselt mõisteti isikule karistusena kaksteist aastat ja 10 kuud vangistust, mis

ei ületa KarS § 184 lg 2 sanktsiooni ülemmäära. Samuti ei ole kolleegiumile teada muid põhjusi,

mis annaksid alust pidada Soomes mõistetud karistuse täitmist Eestis lubamatuks.

11. Väljaspool käesoleva asja piire märgib kolleegium, et juhul, kui loovutamise järgselt tehtud

välisriigi kohtuotsuse täitmisel ilmneb vajadus kontrollida isikule mõistetud karistuse vastavust

Eesti seadustele või lahendada muid karistuse täitmisega seonduvaid küsimusi, toimub see

kriminaalmenetluse seadustiku 18. peatüki 4. jaos kirjeldatud korras.

12. Järgnevalt leiab kaitsja, et Soome kohtuotsuse täitmisel on süüdimõistetu õigustatud vabanema

karistuse kandmisest tingimisi samal ajal, kui see oleks toimunud Soomes ehk karistusajast poole

möödumisel. Riigikohus on välisriigi kohtuotsuse täitmise küsimust käsitlenud varasemalt 21.

veebruari

2012.

a

määruses

kriminaalasjas

nr

3-1-1-6-12.

Selles

määruses

leidis

kriminaalkolleegium, et süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel järgitakse Eesti õigusaktides

ettenähtud reegleid, eelkõige KarS § 76 ja vangistusseaduse asjakohaseid sätteid. Sama põhimõte

tuleneb kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikli 9 lõikest 3, mille

kohaselt rakendatakse karistuse täideviimisel elukohariigi seadust ning ainult sellel riigil on õigus

võtta vastu sellekohaseid otsuseid. (Vt ka kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 2005. a määrus

kriminaalasjas nr 3-1-1-138-05, p 13).

13. Kolleegium leiab, et samad põhimõtted kehtivad mutatis mutandis ka juhul, kui kohtuotsust

täidetakse Eestis lähtuvalt KrMS § 492 lg 3 alusel seatud tingimusest. Välisriigi kohtuotsuse

kodakondsuse ja alalise elukoha riigis täitmise põhjuseks on nii süüdimõistetu sotsiaalsete

sidemete alahoidmine kui ka tema taasühiskonnastamine, mille tingimused tulenevad konkreetse

riigi kriminaaljustiits- ja hooldussüsteemi korraldusest. Karistuse eesmärke silmas pidades ei ole

Eestis põhjendatud järgida Soome vangistusest ennetähtaegse vabanemise tähtaegu ja tingimusi.

14. T. Kraalil avanes seadusest tulenev ennetähtaegse vabanemise võimalus esmakordselt nagu

Soomeski karistusajast poole möödumisel. Kohtud leidsid aga, et süüdimõistetu vabastamine

KarS § 76 lg 2 p 1 alusel elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Kolleegium

nõustub siinkohal maa- ja ringkonnakohtu määrustes toodud põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata. Süüdimõistetul on järgnevalt võimalik karistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabaneda KarS § 76 lg 2 punktis 2 sätestatud tähtaja saabumisel (6. veebruaril 2017) pärast

karistusest kahe kolmandiku ärakandmist. Võrreldes eeldatava ennetähtaegse vabanemise

kuupäevaga Soomes, pikeneb T. Kraali de facto karistuse kandmise aeg seega vähemalt 25 kuu

võrra. Arvestades käesolevas asjas T. Kraalile mõistetud karistuse kogupikkust ja Euroopa

Inimõiguste Kohtu praktikas väljendatud seisukohti leiab kolleegium, et see ei anna praegusel

hetkel alust pidada tema kinnipidamist meelevaldseks Eesti õigusaktide või Euroopa inimõiguste

ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 tähenduses.

15. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 20. märtsi 2015. a määruse muutmata ja kaitsja

määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)