3-4-1-25-15 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-25-15

Otsuse kuupäev

1. oktoober 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris, Jaak Luik, Jüri

Põld, Tambet Tampuu

Kohtuasi

1. septembrist 2013 kuni 29. novembrini 2013 ja 31. maist

2014 kuni 30. juunini 2014 kehtinud redaktsioonides

riigilõivuseaduse

§

lg

koostoimes

lisaga

põhiseaduslikkuse kontroll

Menetluse alus

Harju Maakohtu 1. juuli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-

21977 ja Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuli 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 2-13-46841

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada, et riigilõivuseaduse (RT I, 12.07.2013, 15; RT I, 20.11.2013, 3 ja RT I, 21.05.2014, 9;

RT I, 29.06.2014, 66) § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 (1. septembrist 2013 kuni 29. novembrini 2013

ja 31. maist 2014 kuni 30. juunini 2014 kehtinud redaktsioonides) olid põhiseadusega vastuolus

osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3200 eurot

+ 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tsiviilasjas nr 2-14-21977 esitas Hans Mihkelson Harju Maakohtule hagi Indrek Kukemelgi vastu

laenulepingust tuleneva võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse esitamisel 11. juunil 2014 tasuti

riigilõivu 4764 eurot (4714 eurot hagi esitamisel ja 50 eurot hagi tagamise taotluse esitamisel) ning

viivise nõude esitamisel 14. jaanuaril 2015 riigilõivu 1243 eurot.

29. mail 2015 esitas hageja esimese astme kohtule taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks

riigilõivuseaduse (RLS) sätete vastuolu tõttu põhiseadusega ja sätete põhiseaduse vastaseks

tunnistamiseks. Hageja tugines taotluses asjaolule, et Riigikohus tunnistas oma 26. mai 2015. a otsuses

asjas nr 3-4-1-59-14 RLS § 57 lg-d 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 (1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini

2014 kehtinud redaktsioonis) ning RLS § 59 lg-d 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2015

kehtinud redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks osas, milles tsiviilasja hinna

puhul üle 500 000 euro tuli tasuda riigilõivu kuni 10 500 eurot. Hageja taotles enamtasutud riigilõivu

2557 euro tagastamist.

2. Tsiviilasjas nr 2-13-46841 esitas If P&C Insurance AS 8. oktoobril 2013 Harju Maakohtule hagi AS

Eesti Liinirongid vastu 518 101 euro 42 sendi ja viivise väljamõistmiseks. Hagi esitati elektrooniliselt

veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 4823 eurot 6 senti

RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 alusel. Maakohus jättis hagi 26. jaanuari 2015. a otsusega rahuldamata. Hageja

esitas maakohtu otsuse peale 25. veebruaril 2015 apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus

jättis 22. mai 2015. a otsusega rahuldamata.

10. juunil 2015 esitas hageja apellatsioonimenetluses Tallinna Ringkonnakohtule taotluse enamtasutud

riigilõivu 1623 euro 6 sendi tagastamiseks riigilõivuseaduse sätete vastuolu tõttu põhiseadusega.

Hageja tugines Riigikohtu 26. mai 2015. a otsusele asjas nr 3-4-1-59-14.

KOHTUTE TAOTLUSED

3. Tuginedes Riigikohtu 26. mai 2015. a otsusele asjas nr 3-4-1-59-14, leidis Harju Maakohus, et

riigilõivuseaduse (31. maist 2014 kuni 30. juunini 2014 kehtinud redaktsioonis) § 57 lg 1 koostoimes

RLS lisa 1 viimase lausega olid põhiseadusega vastuolus osas, milles nõuti tsiviilasja hinna puhul üle

500 000 euro hagiavalduse esitamisel riigilõivu 3400 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid

mitte üle 10 500 euro.

4. Tuginedes samuti Riigikohtu 26. mai 2015. a otsusele asjas nr 3-4-1-59-14, leidis Tallinna

Ringkonnakohus, et RLS (1. septembrist 2013 kuni 29. novembrini 2013 kehtinud redaktsioonis) § 57

lg 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 500 000

euro tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle

10 000 euro.

5. Kohtud leidsid, et tsiviilasjades nr 2-14-21977 ja 2-13-46841 ei esine asjaolusid, mille tõttu peaks

RLS lisa 1 viimases lauses sätestatud riigilõivu kõrgeima määra põhiseaduspärasuse hindamisel

otsustama Riigikohtu senisest praktikast erinevalt. Kuna hagiavalduse esitamisel tasuda tulnud

riigilõivu vaidlustatud määrad pole vajalikuks abinõuks menetlusökonoomia ega õigusemõistmise

kulutuste kandmise eesmärgi täitmiseks, vaid need riivavad otseselt kohtusse pöördumise õigust, on

vaidlustatud riigilõivu tasumist ettenägevad sätted vastuolus põhiseadusega. Kohtud leidsid, et kuna

riigilõiv on tasutud põhiseadusega vastuolus oleva normistiku alusel, tuleb enamtasutud riigilõiv

hagejatele tagastada.

6. Harju Maakohus, juhindudes põhiseaduspärase riigilõivumäära kindlakstegemisel Riigikohtu

26. mai 2015. a otsuses asjas nr 3-4-1-59-14 esitatud seisukohtadest, leidis, et põhiseaduspärase

riigilõivu suuruseks tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro on 3400 eurot. Tallinna Ringkonnakohus

leidis, et selliseks põhiseaduspäraseks riigilõivuks on 3200 eurot.

7. Harju Maakohtu taotlus jõudis Riigikohtusse 6. juulil 2015. Tallinna Ringkonnakohtu taotlus jõudis

Riigikohtusse 13. juulil 2015.

8. Kolleegium liitis 10. septembri 2015. a määrusega Harju Maakohtu 1. juuli 2015. a määrusega ja

Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuli 2015. a määrusega algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjad

ühte menetlusse ja määras liidetud põhiseaduslikkuse järelevalve asja numbriks 3-4-1-25-15

(Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10. septembri 2015. a määrus asjas nr 3-4-1-25-

15).

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

9. Riigikogu leiab, et kuna vaidlustatud sätted on sama sisuga kui Riigikohtu 26. mai 2015. a otsusega

põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tunnistatud normid ning erinevad on vaid riigilõivu tasumise ajal

kehtinud riigilõivuseaduse redaktsioonid, võivad eelnimetatud Riigikohtu otsusest tulenevalt praegusel

juhul vaidlustatud riigilõivumäärad olla samuti põhiseadusega vastuolus.

10. Justiitsministri hinnangul on 1. septembrist 2013 kuni 29. novembrini 2013 kehtinud redaktsioonis

RLS § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 konkreetse normikontrolli raames põhiseadusega kooskõlas osas,

milles tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3200 eurot + 0,25

protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro. Samuti on justiitsministri hinnangul 31. maist

2014 kuni 30. juunini 2014 kehtinud redaktsioonis RLS § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 konkreetse

normikontrolli raames põhiseadusega kooskõlas osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro tuli

hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle

10 500 euro.

Justiitsminister ei nõustu ringkonna- ega maakohtu käsitustega. Konkreetses normikontrollis tuleb

normi põhiseadusele vastavust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes mh hageja

isikust ja tema tegelikust võimest riigilõivu tasuda, õigusvaidluse olemusest ning hagiavalduse

esemest. Tsiviilasjas nr 2-13-46841 on menetlusosalisteks äriühingud ja puuduvad andmed, mis

viitaksid, et 4823 euro 6 sendi suurune riigilõiv oleks hagejale olnud ülemäära koormav. Hageja If

P&C Insurance AS puhaskasum 2013. a-l oli 13 242 eurot. Ka tsiviilasjas nr 2-14-21977 puuduvad

andmed, et vaidlustatud sätete alusel nõutud riigilõiv oleks olnud hagejale liiga koormav.

11. Õiguskantsler leiab, et kuna Riigikohus tunnistas oma 26. mai 2015. a otsusega asjas nr 3-4-1-59-

14 põhiseadusega vastuolus olevaks ning osaliselt kehtetuks 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014

kehtinud RLS § 57 lg-d 1 ja 15 koostoimes lisaga 1, olid sama sisuga normid põhiseaduse vastased ka

sellele vahetult eelnenud ajavahemikel 1. septembrist 2013 kuni 29. novembrini 2013 ning 31. maist

2014 kuni 30. juunini 2014. Riigi üldine majanduslik seis ei muutunud vahepealsel ajal määral, mis

tingiks teistsuguse seisukoha.

12. Hageja If P&C Insurance AS nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuli 2015. a kohtumääruses

tsiviilasjas nr 2-13-46841 toodud põhjendustega ja on seisukohal, et RLS § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1

(1. septembrist 2013 kuni 29. novembrini 2013 kehtinud redaktsioonis) on osas, milles tsiviilasjas

hinnaga üle 500 000 euro tuli hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti

tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro, põhiseadusega vastuolus. Põhiseaduspärane riigilõiv

tsiviilasjas nr 2-13-46841 esitatud hagilt hinnaga 649 222 eurot 37 senti oli 3200 eurot.

13. Kostja AS Eesti Liinirongid nõustub Tallinna Ringkonnakohtu põhjendustega ja leiab, et RLS § 57

lg 1 koostoimes lisaga 1 (1. septembrist 2013 kuni 29. novembrini 2013 kehtinud redaktsioonis) on

põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro tuli hagi esitamisel tasuda

riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro. Põhiseaduspärane

riigilõiv tsiviilasjas hinnaga 649 222 eurot 37 senti on 3200 eurot.

14. Hageja Hans Mihkelson on Riigikohtu 26. mai 2015. a otsuses asjas nr 3-4-1-59-14 esitatud

põhjendustele tuginedes seisukohal, et RLS § 57 lg 1 koostoimes RLS lisa 1 viimase lausega

(31. maist 2014 kuni 30. juunini 2014 kehtinud redaktsioonis) on põhiseadusega vastuolus osas, milles

nõuti tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro hagiavalduse esitamisel riigilõivu 3400 eurot + 0,25

protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro.

15. Kostja Indrek Kukemelk ei esitanud Riigikohtule seisukohta vaidlustatud sätete

põhiseaduspärasuse kohta.

VAIDLUSTATUD SÄTTED

16. Riigilõivuseaduse (RT I, 12.07.2013, 15; RT I, 20.11.2013, 3 ja RT I, 21.05.2014, 9; RT I,

29.06.2014, 66) § 57 „Tsiviilkohtumenetluse toimingud" lg 1:

„(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi

või kindla summana. [---]"

17. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde „Riigilõivumäärad avalduse esitamise eest kohtumenetluses

(eurodes)" (1. septembrist 2013 kuni 29. novembrini 2013 ja 31. maist 2014 kuni 30. juunini 2014

kehtinud redaktsioonides) väljavõte:

Tsiviilasja hind kuni

(kaasa arvatud)

Riigilõiv tsiviilkohtumenetluses

avalduse elektroonilisel esitamisel

veebilehe www.e-toimik.ee kaudu

Riigilõivu täismäär

500 000

3200

3400

„Tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 3400 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja

hinnast, kuid mitte üle 10 500 euro. Kui eelnimetatud tsiviilasja hinnaga avaldus esitatakse

elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti

tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro.

[RT I, 31.01.2014, 26 - jõust. 10.12.2013 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus

tunnistab riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis)

põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul

viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel

veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.]"

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

18. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 järgi saab esimese või

teise astme kohus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse, kui on jätnud

asjassepuutuva õigustloova akti kohtuasja lahendamisel kohaldamata. Kohtuasja lahendamine hõlmab

nii kohtuasja sisulise kui ka asjaga seotud menetluslike küsimuste lahendamise. Praegusel juhul on

Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus algatanud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

kohtuasjaga seotud menetluslikku küsimust lahendades.

19. Riigilõivu tasunud isik või isik, kelle eest lõiv tasuti, saab enamtasutud riigilõivu tagastamise

taotluse esitamisel põhiseaduse § 15 lg 1 alusel nõuda vähemalt kohtulahendi jõustumiseni

riigilõivumäära põhiseaduspärasuse kontrollimist (Riigikohtu üldkogu 28. veebruari 2013. a otsus

asjas nr 3-4-1-13-12, p 36; 2. aprilli 2013. a määrus asjas nr 3-2-1-140-12, p 20). Tsiviilasjades nr 2-

13-46841 ja 2-14-21977 on menetlusosalised taotlenud riigilõivumäära põhiseaduspärasuse

kontrollimist enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Harju Maakohtu 1. juuli 2015. a taotlus

ja Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuli 2015. a taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

algatamiseks on seega lubatavad.

20. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema vaidluse lahendamisel

asjassepuutuv (PSJKS § 14 lg 2).

21. Harju Maakohus tunnistas 31. maist 2014 kuni 30. juunini 2014 kehtinud redaktsioonis RLS § 57

lg 1 koostoimes lisa 1 viimase lausega põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas

hinnaga üle 500 000 euro tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3400 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja

hinnast, kuid mitte üle 10 500 euro. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 1. septembrist 2013 kuni

29. novembrini 2013 kehtinud redaktsioonis RLS § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega

vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro tuli hagiavalduse esitamisel tasuda

riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro. Kuna kohtud olid

menetlenud hagiavaldust 1 022 797 euro 99 sendi nõudes, mille esitamisel oli kohustus tasuda

riigilõivu 5957 eurot, ja hagiavaldust hinnaga 649 222 eurot 37 senti, mille esitamisel tuli tasuda

riigilõiv 4823 eurot 6 senti, oleksid maa- ja ringkonnakohus pidanud vaidlustatud sätete

põhiseaduspärasuse korral tegema enamtasutud riigilõivu tagastamise kohta teistsuguse otsustuse

(taotlused rahuldamata jätma) kui sätete põhiseadusvastasuse korral. Kolleegium leiab, et enamtasutud

riigilõivu tagastamise taotluste lahendamise ajal Harju Maakohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus olid

vaidlustatud redaktsioonides RLS § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 asjassepuutuvad sätted osas, milles

tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti

tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro. Siinjuures tuleb silmas pidada järgmist.

22. Harju Maakohus tunnistas põhiseaduse vastaseks 31. maist 2014 kuni 30. juunini 2014 kehtinud

redaktsioonis RLS § 57 lg 1 koostoimes lisa 1 viimase lausega osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 500

000 euro tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3400 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte

üle 10 500 euro (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 ja põhjenduste p 12). Samas oli Riigikohus

10. detsembri 2013. a otsuses tunnistanud RLS § 57 lg-d 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012

kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab

tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui

avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu (Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 10. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-20-13). Sellest tulenevalt pidanuks

Harju Maakohus kontrollima RLS § 57 lg-s 1 koostoimes lisaga 1 sätestatud riigilõivu n-

ö soodusmäära põhiseaduspärasust. Seega ei olnud Harju Maakohtu taotluse seisukohast asjassepuutuv

31. maist 2014 kuni 30. juunini 2014 kehtinud redaktsioonis RLS § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 mitte

osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3400 eurot +

0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 500 euro, vaid osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle

500 000 euro tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid

mitte üle 10 000 euro. Kolleegium kontrollib vaidlustatud sätete põhiseaduspärasust viimati nimetatud

osas.

23. Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus on alustanud praegust põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetlust viitega Riigikohtu 26. mai 2015. a otsusele põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-

1-59-14. Selles otsuses leidis kolleegium, et RLS lisa 1 tabeli järel sätestatud rahalise kohustuse lagi,

mille järgi tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 3400 eurot + 0,25 protsenti

tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 500 euro, ei ole mõõdukas õigusemõistmise kulusid arvestades

osas, milles see sätestab riigilõivumäära ülempiiriks 10 500 eurot (Riigikohtu 26. mai 2015. a otsus

asjas nr 3-4-1-59-14, p-d 23–41). Kolleegium leidis selles otsuses, et vaidlustatud lõivumäärad kuni

3400 euroni ulatuvas osas ilmselgelt ei ületa tsiviilasja lahendamise tegelikke kulusid

tsiviilkohtumenetluses. Seetõttu määras kolleegium tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutavaks

riigilõivuks

3400

eurot,

kuni

seadusandja

kehtestab

uue

riigilõivumäärade

ülempiiri

tsiviilkohtumenetluses.

24. Lähtudes Riigikohtu 26. mai 2015. a otsuses esitatud põhjendustest, on kolleegium seisukohal, et

RLS lisa 1 tabeli järel sätestatud rahaline kohustus, mille järgi tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro

tasutakse riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro, piirab

osas, milles see sätestab riigilõivumäära ülempiiriks 10 000 eurot, ebaproportsionaalselt isikute

põhiõigusi ja on seega põhiseadusega vastuolus. Kolleegium leiab, et maakohtu määratud 3400 euro

suurune riigilõiv on kooskõlas põhiseadusega.

25. Kolleegium jääb oma 26. mai 2015. a otsuses asjas nr 3-4-1-59-14 esitatud kaalutluste juurde ja

tunnistab PSJKS § 15 lg 1 p-st 5 juhindudes, et 1. septembrist 2013 kuni 29. novembrini 2013 ja

31. maist 2014 kuni 30. juunini 2014 kehtinud redaktsioonides RLS § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 olid

põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tuli tasuda riigilõivu

3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro.

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Jaak Luik, Jüri Põld, Tambet Tampuu