3-2-1-82-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-82-15

Otsuse kuupäev

Tartu, 30. september 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Malle Seppik

Kohtuasi

Mihhail Gnidini (Gnidin), Valeri Kovalenko, OÜ BLT

Holding, Vladimir Toropovi (Toropov), Lidia Loginova,

Aleksander Kanteri (Kanter) ja TIAN GROUP OÜ hagi

BLRT Grupp Aktsiaseltsi vastu BLRT Grupp Aktsiaseltsi

2012. a majandusaasta aruande kinnitamise kohta tehtud

20. juuni 2013. a üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt sama otsuse kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. veebruari 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 2-13-44140

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mihhail Gnidini, Valeri Kovalenko, OÜ BLT Holding,

Vladimir Toropovi, Lidia Loginova, Aleksander Kanteri ja

TIAN GROUP OÜ kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hagejad Mihhail Gnidin, Valeri Kovalenko, Osaühing BLT

Holding, Vladimir Toropov, Lidia Loginova, Aleksander

Kanter, TIAN GROUP OÜ. Hagejate ühised esindajad

vandeadvokaadid Carri Ginter ja Kristjan Tamm

Kostja BLRT Grupp Aktsiaselts, esindaja vandeadvokaat

Neve Uudelt

Asja läbivaatamise kuupäev

7. september 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. veebruari 2015. a otsus ja Harju Maakohtu 20. mai

2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-44140 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo SORAINEN AS-ile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mihhail Gnidin (hageja I), Valeri Kovalenko (hageja II), Osaühing BLT Holding (hageja III),

Vladimir Toropov (hageja IV), Lidia Loginova (hageja V), Aleksander Kanter (hageja VI) ja TIAN

GROUP OÜ (hageja VII) esitasid 20. septembril 2013 Harju Maakohtule hagi BLRT Grupp

Aktsiaseltsi (kostja) vastu, milles palusid tuvastada, et kostja 20. juuni 2013. a üldkoosoleku otsuse

p 1, millega kinnitati kostja 2012. a majandusaasta aruanne, on tühine, või alternatiivselt tunnistada

sama otsus kehtetuks. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostja väikeaktsionärid, kellele kuulub kokku 44,68% kostja

aktsiakapitaliga esindatud häältest. Kostja enamusaktsionärideks on OÜ Ferriol, OÜ Algaves, Fjodor

Berman ja Mark Berman, kellele kuulub kokku 54,29% kostja A-aktsiatest ja 51,87% B-aktsiatest.

Aktsionärid F. Berman ja M. Berman kuuluvad ka kostja juhtkonda. Äriühingutest aktsionäre

kontrollivad kostja juhtkonna liikmed Igor Berman, M. Berman ja F. Berman, kes on omavahel

sugulased.

20. juunil 2013 toimus kostja aktsionäride korraline üldkoosolek, mille esimene päevakorrapunkt oli

kostja 2012. a majandusaasta aruande kinnitamine. Koosoleku protokolli kohaselt võeti vastu

majandusaasta aruande kinnitamise otsus (otsus nr 1), mille poolt anti 53,932% häältest ehk

17 874 häält. Otsuse vastu oli 45,136% häältest ehk 14 959 häält. Hagejad hääletasid otsuse vastu ja

esitasid ka eriarvamuse. Hagejate arvates sisaldab aastaaruanne ebaõigeid andmeid, sest kostja ei

olnud 2012. a tegelikult kahjumis. Aastaaruande kinnitamise otsuse poolt hääletasid

enamusaktsionärid, kes kuulusid ise juhtorganitesse, ja neile olid aruande puudused teada. Nad lõid

teadlikult olukorra, mis võimaldas moonutada finantsnäitajaid, et mõjutada dividendide maksmise

kohtuvaidlust. See on vastuolus heade kommetega. Äriseadustiku (ÄS) § 303 lg-st 1 tulenevalt ei

oleks tohtinud hääletada juhatuse liikmeteks olevad aktsionärid ega nende kontrollitavad äriühingud.

Lisaks on aastaaruanne vastuolus ÄS §-ga 331 ning rikub võlausaldajate kaitseks kehtestatud

raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lg 1, § 16 ja § 17 imperatiivseid sätteid. Seega on vaidlusalune

otsus ÄS § 3011 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühine.

Alternatiivselt leidsid hagejad, et vaidlusalune otsus tuleb ÄS § 302 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada,

kuna see on vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-ga 32 ja rikub hea usu põhimõtet.

Lisaks on otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks ka TsÜS § 38 lg 1 teine lause, sest

enamusaktsionärid kasutasid hääleõigust eeliste saamiseks. Kuna enamusaktsionäride antud

poolthääled aruande kinnitamise otsusele on tühised, siis tuleb lugeda, et koosolekul võeti vastu

hoopis otsus jätta vaidlusalune aastaaruanne kinnitamata.

Hagejad soovisid esitada lisatõendina erikontrolli läbiviimise tulemust. Erikontrolli ei ole veel tehtud,

kuid hagejad soovivad taotleda üldkoosolekult erikontrolli määramist. Hagejad esitasid vastuväite

kohtu tegevusele, leides, et maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 237 lg-

t 1, kui jättis pooltele andmata tähtaja tõendite esitamiseks või nende kogumise taotlemiseks.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.

Kostja 2012. a majandusaasta aruanne ei ole moonutatud ja seda kinnitab vandeaudiitori aruanne.

Leedu tütarühingut auditeerinud audiitorid kinnitasid, et aruanne on õige. Ka hagejate esitatud

finantseksperdi analüüs tõendab, et kostjal oli 2012. a kahjum. Vaidlusaluse otsuse poolt antud hääled

ei ole tühised. Aktsionäride hääleõigus ei olnud piiratud. Samuti ei ole rikutud hea usu põhimõtet.

Protokolli ei ole kantud hageja IV ega hageja V eriarvamust ja seega ei saa nad nõuda otsuse

kehtetuks tunnistamist. Lisaks esitasid hagejad I ja II ise koosolekule otsuse eelnõu, millega tegid

ettepaneku katta kahjum eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvel. 16 414 000 euro suuruse

kahjumi kinnitasid aktsionärid samal üldkoosolekul vastu võetud üldkoosoleku otsusega nr 2 ja seda

otsust ei ole vaidlustatud. Järelikult ei saa hagejatel olla vastuväiteid ka majandusaasta aruande

õigsusele, sest üldkoosolek saab kasumi jaotamise otsuse võtta vastu vaid kinnitatud majandusaasta

aruande alusel.

3. Harju Maakohus jättis 20. mai 2014. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus

võrdsetes osades hagejate kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei mõjuta üldkoosoleku otsuse kehtivust see, kas hagejad

peavad vaidlusaluses aastaaruandes sisalduvaid andmeid õigeks või mitte. Enamusaktsionäride

hääleõigus ei olnud piiratud, sest tegu ei olnud ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud juhtudega.

Hääletustulemused on protokollis kajastatud õigesti ja aruande kinnitamise otsus on häälteenamusega

vastu võetud. Rikutud ei ole ka ÄS § 331 ega § 332 lg-te 1 ja 2 nõudeid. Kuna hagejad tegid

üldkoosolekul kasumi jaotamise ettepaneku, siis ei saa nad samal ajal olla seisukohal, et

majandusaasta aruande kinnitamise otsus on kehtetu ja sisaldab ebaõigeid andmeid. ÄS § 335 lg 1

järgi võtab üldkoosolek kasumi jaotamise otsuse vastu kinnitatud majandusaasta aruande alusel.

Üldkoosoleku otsus võib olla tühine vaid juhul, kui rikutakse kõige olulisemaid aktsionäride või

võlausaldajate kaitseks kehtestatud norme. Selliseid aluseid ei esine. Samuti ei ole otsus vastuolus

heade kommetega. Seega ei ole vaidlusalune otsus tühine. Samuti ei ole alust otsust ÄS § 302 alusel

kehtetuks tunnistada, sest aastaaruande kinnitamise eeldused olid täidetud.

Hagejate vastuväite kohta kohtu tegevusele, et neil ei võimaldatud esitada soovitud tõendit

(erikontrolli tulemust), märkis kohus, et seda tõendit hagejatel veel ei olnud. Erikontrolli määramine

ja tegemine võib kesta kaua ning kohus ei pea ootama, kuni pool jõuab tekitada tõendi, millega ta

oma väiteid tõendada soovib. Lisaks ei mõjutaks erikontrolli tulemus hagejate nõude lahendamist.

4. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja

kanda.

Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. veebruari 2015. a otsusega maakohtu otsuse muutmata,

arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus

rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt reguleerivad RPS §-d 16 ja 17 majandusaasta aruande

koostamist, mitte aga kinnitamist. Seega ei saa ka ebaõigest majandusaasta aruandest lähtuv

aktsionäride üldkoosoleku otsus rikkuda neid sätteid kui võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse

sätteid ÄS § 3011 lg 1 p 1 tähenduses. Aastaaruande koostab ja esitab üldkoosolekule juhatus ja

aktsionärid vaid kinnitavad juhatuse koostatud aruande. Tulenevalt ÄS § 332 lg-st 4 peab

aktsionäridele esitatav majandusaasta aruanne olema RPS §-s 25 ette nähtud korras heaks kiidetud ja

allkirjastatud, s.t sellele antud allkirjaga kinnitab tegevjuhtkond aruandes esitatud andmete õigsust ja

täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne annab kooskõlas RPS § 17 lg-ga 1 õige

ja õiglase ülevaate ühingu finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Lisaks vaatab

aruande läbi nõukogu ja esitab selle kohta oma arvamuse (ÄS § 333 lg 1). Seega võivad aktsionärid

otsuse vastuvõtmisel lähtuda sellest, et neile esitatud aruanne on õige ja täielik, ega pea aruannet

sisuliselt kontrollima. Samuti ei saa aruannet sisuliselt ehk arvuliselt kontrollida kohtus üldkoosoleku

otsuse vaidlustamise menetluses. Isegi kui aruanne on ebaõige ja RPS-iga vastuolus, ei saa see olla

aktsionäride üldkoosoleku otsuse tühisuse alus.

Lisaks ei ole hagejad usutavalt tõendanud majandusaasta aruande ebaõigsust. Hagejad on

hagiavalduses soovinud tõendada hagis esile toodud asjaolusid erikontrolli abil. Muid tõendeid ei ole

esitatud. ÄS § 330 lg 2 teise lause kohaselt otsustab kohus erikontrolli korraldamise ainult mõjuval

põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib muuhulgas olla äriühingule tõenäoliselt tekkinud kahju ning

erikontrolli taotleja peab kahju tekkimist põhjendama ja selle usutavaks tegema. Tekkinud kahju peab

olema piisavalt suur, õigustamaks erikontrolli tegemisega kaasnevaid kulusid ja äriühingu tegevusse

sekkumist. Lisaks ei mõjutaks erikontrolli tulemus praegu asja lahendamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hagejad paluvad kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus valesti ÄS § 302 lg-t 1,

ÄS § 3011 lg 1 p 1 ja 2 ning ÄS § 331 ja leidis ekslikult, et aktsiaseltsi majandusaasta aruanne ei allu

kohtulikule kontrollile. Aktsionäridel peab olema võimalus aruannet kohtumenetluses sisuliselt

kontrollida ja ebaõigeid andmeid sisaldava aruande kinnitamise otsust vaidlustada nt juhul, kui

enamusaktsionärid suruvad häälteenamusega puudustega aruande läbi. Kui aruande sisu ei alluks

kontrollile, kaotaks aruande kinnitamine üldse mõtte. Aastaaruande kinnitamise otsuse kehtivuseks ei

piisa üksnes selle koostamise formaalsete reeglite järgimisest, see peab ka sisult õige olema.

Aastaaruanded avalikustatakse äriregistri kaudu ja need on oluliseks teabeallikaks ühingute

majandusliku olukorra ja maksevõime kohta. Aruande sisuline kohtulik kontroll on vajalik

aktsionäride ja võlausaldajate kaitseks. Otsuse kehtetus peaks kaasnema selliste puudustega aruandes,

mis tooksid kaasa lubamatu tagajärje.

TsMS § 654 lg 5 kohaselt peab ringkonnakohus võtma oma otsuses põhjendatud seisukoha kõigi

poolte esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas selgitama, miks ühel või teisel

asjaolul ei ole asja lahendamisel tähendust. Ringkonnakohus rikkus eeltoodud nõuet, sest jättis

võtmata seisukoha hagejate apellatsioonkaebuse väidete kohta, milles hagejad on näidanud, milles

nende arvates seisneb aruande ebaõigsus ja millised tõendid seda tõendavad.

7. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 4, § 692 lg 5 teise

lause ja TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada õige materiaalõiguse normi kohaldamata jätmise

ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks

maakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle:

· 20. juunil 2013 toimus kostja aktsionäride korraline üldkoosolek, mille päevakorras oli kostja

2012. a majandusaasta aruande kinnitamine;

· üldkoosoleku protokolli kohaselt võeti vastu majandusaasta aruande kinnitamise otsus

(üldkoosoleku otsuse p 1);

· otsuse poolt anti protokolli järgi 53,932% häältest;

· hagejad hääletasid otsuse vastu ja vähemalt osa neist esitas otsuse kohta ka eriarvamuse.

10. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas kohtumenetluses on võimalik tuvastada

aktsiaseltsi majandusaasta aruande kinnitamise kohta vastu võetud üldkoosoleku otsuse tühisust või

tunnistada see otsus kehtetuks põhjusel, et aastaaruande sisu on ebaõige. Hagejate arvates on

üldkoosoleku otsus, millega aastaaruanne kinnitati tühine sellepärast, et aastaaruanne oli sisult vale ja

kajastas kostja majandustulemusi moonutatult. Alternatiivselt leiavad hagejad, et üldkoosoleku otsus

tuleb ÄS § 302 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada sellepärast, et otsuse vastuvõtmisel rikuti hea usu

põhimõtet, või TsÜS § 38 lg 1 teise lause alusel sellepärast, et enamusaktsionärid kasutasid

hääleõigust ebaausate eeliste saamiseks.

Ringkonnakohus leidis, et aruande õigsust ei saa kontrollida üldkoosoleku otsuse vaidlustamise

menetluses ja isegi kui aruanne on olulises osas ebaõige, ei too see kaasa aruande kinnitanud

üldkoosoleku otsuse tühisust.

11. Kolleegium leiab, et üldkoosoleku otsust ja sellega kinnitatud majandusaasta aruannet ei ole

võimalik vaadelda eraldi, sest üldkoosoleku otsusel, millega kinnitatakse aastaaruanne, saab sisu olla

üksnes selle otsuse lahutamatuks osaks oleva aastaaruande kaudu. Eelnevast tulenevalt on ekslik

ringkonnakohtu seisukoht, et majandusaasta aruande kinnitamise otsuse kehtivus ei sõltu üldse

aruande võimalikest vigadest.

Aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtetuse aluseid reguleerivad ÄS § 3011 lg 1 ja § 302 lg 1.

Raskemad sisu- ja protseduurivead toovad kaasa otsuse tühisuse ja ÄS § 3011 lg 1 p 1 kohaselt on

üldkoosoleku otsus muu hulgas tühine, kui see rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu

avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. ÄS § 302 lg 1 esimese lause järgi võib üldkoosoleku

otsuse kehtetuks tunnistada, kui otsus on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Lisaks võimaldab

TsÜS § 38 lg 1 teine lause nõuda juriidilise isiku organi, sh aktsionäride üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamist ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse

tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku

või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada.

12. Kolleegium on varem leidnud, et raamatupidamise aastaaruande koostamist reguleerivad sätted

on muu hulgas võlausaldajate kaitseks kehtestatud normid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. juuni

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-15, p 19). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.

RPS § 15 lg 1 kohaselt on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda õige ja õiglane ülevaade

raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist ja majandustulemustest. RPS näeb ette mitmeid

sätteid, millest nähtub, et need peavad muu hulgas kaitsma ka ühingu võlausaldajaid ja avalikku huvi.

Näiteks sätestab RPS § 16 kohustuse lähtuda raamatupidamise aastaaruande koostamisel

rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest,

kusjuures viidatud sätte p 4 näeb ette olulisuse printsiibi - raamatupidamise aruandes peab kajastuma

kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit,

majandustulemusi ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata

jätmine võib mõjutada aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. RPS § 16 p 7 sätestab

objektiivsuse printsiibi, mille järgi peab raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon olema

neutraalne ja usaldusväärne.

Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kui majandusaasta aruandes esinevad sellised vastuolud

raamatupidamisseaduse sätetega, mille tulemusel kajastab majandusaasta aruanne olulisel määral

valesti äriühingu majandusseisu, siis on rikutud võlausaldajate ning avalikkuse kaitseks kehtestatud

seaduse sätteid ja aktsionäride üldkoosoleku otsus, millega selline majandusaasta aruanne

kinnitatakse, on ÄS § 3011 lg 1 p 1 alusel tühine. Väiksemad kõrvalekalded majandusaasta aruandes

ei ole sellised puudused, mis mõjutaks otsuse kehtivust.

13. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et otsuse tühisusele võivad tugineda vähemalt

samad isikud, kellel on õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist (vt nt Riigikohtu 11. juuni 2014. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 25; 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 16).

Aktsionäril on eelduslikult õigus esitada tuvastushagi TsMS § 368 lg 1 järgi ja nõuda otsuse tühisuse

tuvastamist ka juhul, kui tegu on võlausaldajate kaitseks või avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse

sätte rikkumisega, sest võlausaldajate või avalike huvide kahjustamine on üldjuhul seotud aktsiaseltsi

kui terviku kahjustamise võimalusega, mistõttu on aktsionäri investeeringuga seotud huvi ühingu

normaalse toimimise vastu üldjuhul eeltoodud olukorras piisav tema tuvastushuvi jaatamiseks.

14. Seega lähtus ringkonnakohus ekslikust eeldusest, et majandusaasta aruande kinnitamise otsuse

kehtivus ei sõltu aruande võimalikest sisulistest vigadest, ja jättis õige materiaalõiguse normi

kohaldamata. Maakohus märkis otsuses küll, et võlausaldajate kaitseks kehtestatud normide olulised

rikkumised võivad kaasa tuua otsuse tühisuse, kuid samas ei hinnanud maakohus kõiki hageja

faktilisi ja õiguslikke väiteid. Kuna toimikust ei nähtu, millal lõppes asjas eelmenetlus, siis ei ole

võimalik ka väita, et hageja oleks oma väited esitanud hilinenult ja need saanuks seepärast

tähelepanuta jätta. Ringkonnakohus seda rikkumist ei kõrvaldanud. Eelnevast tulenevalt tuleb nii

maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi tagasi maakohtusse eelmenetluse staadiumi.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõiki asjaolusid ja tõendeid hinnata ja lahendada küsimus,

kas praegusel juhul on tõendatud eelnimetatud tühisuse aluse esinemine, st kas aastaaruanne kajastas

kostja majandusseisu olulisel määral ebaõigesti.

15. Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 alusel asja uuel läbivaatamisel maakohtus.

Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS § 174 lg-tes 4 ja 6 sätestatu kohaselt.

16. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hagejate

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada.

Villu Kõve, Henn Jõks, Malle Seppik