3-3-2-2-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-2-2-15 Otsuse kuupäev 29. september 2015 Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 12. märtsi 2012. a käskkirja nr 6.-3/393-D tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Romeo Kalda Vastustaja – Viru Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2014. a otsus haldusasjas nr 3-12-1271 Menetluse alus Riigikohtus Romeo Kalda teistmisavaldus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Romeo Kalda teistmisavaldus rahuldamata. 2. Kautsjon arvata riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla 24. jaanuari 2012. a käskkirjaga nr 6.-2/95-T määrati kinnipeetav Romeo Kalda tööle majandustööde abitööliseks E-7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana osaliste tööülesannetega lähtuvalt tema tervislikust seisundist. 2. Viru Vangla 12. märtsi 2012. a käskkirjaga nr 6.-3/393-D karistati R. Kaldat vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 nõuete rikkumise eest 40 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning piirati osaliselt kartserikaristuse kandmise ajaks VangS §-s 30 antud võimalust lugeda isiklikuks tarbeks tellitud ajalehti ja ajakirju. Käskkirja kohaselt ei allunud R. Kalda 13. veebruaril 2012 Viru Vangla E7 osakonnas kella 20.50 ajal vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele hakata koristama E7 osakonda. 3. Viru Vangla jättis 15. mai 2012. a vaideotsusega nr 6-12/136-2 R. Kalda vaide 12. märtsi 2012. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. 4. R. Kalda esitas halduskohtule kaebuse Viru Vangla 12. märtsi 2012. a käskkirja nr 6.-3/393-D tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on käskkiri motiveerimata ja kaalutlusvigadega ning arvestamata on jäetud kaebaja terviseprobleemiga. 5. Tartu Halduskohus rahuldas 20. detsembri 2012. a otsusega haldusasjas nr 3-12-1271 kaebuse osaliselt ning tühistas Viru Vangla 12. märtsi 2012. a käskkirja nr 6.-3/633-D osas, millega piirati distsiplinaarkaristuse kandmise ajal VangS § 30 kohaldamist. Kohus põhjendas otsust järgmiselt: 1) distsiplinaarkaristuse määramine oli õiguspärane, kuna täitmata jäetud vanglaametniku korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele, mistõttu kaebaja rikkus VangS § 67 p 1; 2) distsiplinaarmenetluse nõudeid ei ole rikutud;

3) tööst keeldumise aluseid ei esinenud; 6) arvestades rikkumise raskust ja karistuse määramise eesmärki, on karistuse valik (40 ööpäeva kartserit) proportsionaalne; 7) põhjendatud ei ole VangS §-s 30 sätestatud õiguse piiramist, mistõttu käskkiri on selles osas õigusvastane. 6. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse osaliselt tühistada ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus tervikuna. 7. Tartu Ringkonnakohus jättis 29. aprilli 2014. a otsusega haldusasjas nr 3-12-1271 apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised: 1) nõustuda võib halduskohtu põhjendustega; 2) distsiplinaarmenetluses ei rikutud uurimisprintsiipi; 3) kaebajal puudus õigus keelduda tööst viitega tervislikule seisundile ning julgeolekuohule. Samuti polnud alust tööst keeldumiseks ohutusjuhendi tutvustamata jätmise, väljaõppe või sobiva tööriietuse puudumise tõttu. 8. Riigikohus jättis 11. juuni 2014. a määrusega haldusasjas nr 3-7-1-3-302-14 kaebaja kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse peale menetlusse võtmata. 9. Tartu Ringkonnakohus tühistas 26. septembri 2014. a otsusega haldusasjas nr 3-12-872 Viru Vangla 24. jaanuari 2012. a käskkirja nr 6.-2/95-T. 10. Riigikohus jättis 15. jaanuari 2015. a määrusega haldusasjas nr 3-7-1-3-646-14 Viru Vangla kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu 26. septembri 2014. a otsuse peale menetlusse võtmata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 11. Kaebaja esitas teistmisavalduse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2012. a otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2014. a otsus haldusasjas nr 3-12-1271 ning teha uus otsus, millega tühistatakse Viru Vangla 12. märtsi 2012. a käskkiri nr 6.-3/393-D, mõistetakse Viru Vanglalt välja menetluskulud 29 eurot ja 94 senti ning tagastatakse kautsjon. Teistmisavalduse põhjendused on järgmised: 1) teistmise aluseks on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 240 lg 2 p-d 6 ja 10. Teistetavad kohtuotsused põhinevad haldusaktil (tööle määramise käskkirjal), mis on Tartu Ringkonnakohtu 26. septembri 2014. a otsusega haldusasjas nr 3-12-872 tühistatud; 2) kuna tööle määramise käskkiri tühistati, on määratud distsiplinaarkaristus õigusvastane. 12. Viru Vangla vaidleb teistmisavaldusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja leiab, et tööle asumise korralduse andmise ja distsiplinaarkaristuse määramise ajal oli tööle määramise käskkiri kehtiv ning kaebajal puudus alus tööle asumisest keelduda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 13. Jõustunud kohtulahendeid võib menetlusosalise avalduse alusel, uute asjaolude ilmsikstulekul

teistmise korras uuesti läbi vaadata, kui kohtulahend põhineb varem tehtud kohtulahendil või haldusaktil, mis on tühistatud (HKMS § 240 lg 1 ja lg 2 p 6). 14. Viru Vangla 24. jaanuari 2012. a käskkirjaga nr 6.-2/95-T määrati kaebaja tööle majandustööde abitööliseks. Viru Vangla 12. märtsi 2012. a käskkirjaga nr 6.-3/393-D karistati kaebajat VangS § 67 p 1 nõude rikkumise eest distsiplinaarkorras 40 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna ta ei allunud 13. veebruaril 2012 vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle. 15. Halduskohus jättis haldusasjas nr 3-12-1271 kaebaja kaebuse Viru Vangla 12. märtsi 2012. a käskkirja nr 6.-3/393-D tühistamiseks rahuldamata. Halduskohtu otsus jõustus 11. juunil 2014. Seevastu tühistas Tartu Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-12-872 Viru Vangla 24. jaanuari 2012. a käskkirja nr 6.-2/95-T, millega kaebaja määrati tööle. Ringkonnakohtu otsus jõustus 15. jaanuaril 2015. Eelnevast nähtub, et kohus tühistas asjas nr 3-12-872 kaebaja tööle määramise käskkirja pärast seda, kui oli jõustunud kohtuotsus asjas nr 3-12-1271, millega jäeti rahuldamata kaebaja kaebus talle määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks. 16. Kolleegiumi on seisukohal, et kuigi kohus tühistas asjas nr 3-12-872 kaebaja tööle määramise käskkirja, ei too see kaasa kaebaja teistmisavalduse rahuldamist. 17. Kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, st on olemas sobilik töö, vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle (VangS § 38 lg 1 ja lg 21). Kinnipeetava üldine kohustus töötada tuleneb VangS § 37 lg-st 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Töötamiskohustust ei ole VangS § 37 lg 2 kohaselt kinnipeetaval, kes on üle kuuekümne kolme aasta vanune; omandab üldharidust või kutseharidust või osaleb tööalasel koolitusel; ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; kasvatab kuni kolmeaastast last. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle kohustada ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise korral distsiplinaarvastutust, sh võtta kinnipeetavat vastutusele sellise korralduse täitmata jätmise eest (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. jaanuari 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 15). VangS § 38 lg 22 annab vanglale õiguse kinnipeetav töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Tööle määramise käskkiri ja tööle asumise korraldus ei ole haldusaktid, millel praeguses asjas tehtud kohtulahend HKMS § 240 lg 2 p 6 mõttes põhineb. Nimetatud haldusaktid ja kaebaja distsiplinaarkaristus pole omavahel seotud vahetult, vaid VangS § 67 p 1 kaudu. VangS § 67 p 1 kontekstis ei ole määrav tähtsus mitte kaebaja tööd reguleerinud haldusaktide jätkuval kehtivusel, vaid distsiplinaarsüüteo koosseisu elementidel ja kinnipeetava süüd välistavatel asjaoludel. 18. VangS § 67 lg 1 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. VangS § 67 p 1 eesmärgiks on vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine ilma, et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldust tuleb täita või mitte.

Kolleegium on oma praktikas märkinud, et kui hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-103- 06, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Kolleegium on ka varem rõhutanud, et haldusakti tühistamine ei võrdsusta seni kehtinud haldusakti tühisega. Haldusakti tühistamine tähendab küll haldusakti tunnistamist kehtetuks algusest peale, nõnda et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda. See ei muuda seni kehtinud haldusakti tühiseks, vaid üksnes kehtetuks. Kuni tühistamisotsuse tegemiseni peab adressaat haldusakti täitma (HMS § 60 lg 2). Haldusakti tühistamise tagasiulatuv mõju tähendab seda, et haldusakt võidakse sõltuvalt asjaoludest ja kehtivast regulatsioonist ka varasema perioodi osas tagasi täita (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. märtsi 2003. a määrus asjas nr 3-3-1-21-03, p 14; 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 10; 15. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-3-15, p 26). Praegusel juhul välistab tagasitäitmise teistmise kaudu see, et VangS § 67 p 1 kohaldamisel on oluline haldusakti tühisus, mitte kehtivuse lõppemine. 19. Vaidlustatud käskkirjaga karistati kaebajat VangS § 67 p 1 rikkumise eest, mis seisnes selles, et ta jättis täitmata vanglateenistuse ametniku 13. veebruari 2012. a korralduse asuda tööle. Vaidlustatud käskkirjaga ei ole kaebajat karistatud selle eest, et ta oleks jätnud täitmata vangla 24. jaanuari 2012. a käskkirja nr 6.-2/95-T, millega kaebaja vormistati ja määrati majandustööle. Kuna kaebajale etteheidetav tegu seisnes vanglateenistuse ametniku korraldusele mitte allumises, tuleb kontrollida, kas pärast ringkonnakohtu 26. septembri 2014. a otsust asjas nr 3-12-872 muutus vanglateenistuse ametniku korraldus tühiseks või oli kaebajal VangS § 37 lg-st 2 tulenev õigus jätta vanglateenistuse ametniku korraldus täitmata. 20. Viru Vangla 24. jaanuari 2012. a käskkirjaga nr 6.-2/95-T määrati kaebaja tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks E-7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana osaliste tööülesannetega lähtuvalt tema tervislikust seisundist. Osaliste tööülesannete hulka kuulus uste, akende, trellide, seinte ja muude pindade pesemine alates 26. jaanuarist kuni 25. aprillini 2012. 21. Tartu Ringkonnakohus tuvastas 26. septembri 2014. a otsuses, et meditsiiniosakonna arsti kooskõlastuse kohaselt võis kaebaja töötada osalise koormusega. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna meditsiiniosakond ei määranud eelnevalt kindlaks, milliseid tööülesandeid võib kaebaja täita, ning käskkirjas on jäetud arvesse võtmata, kas kaebaja on võimeline nimetatud tööülesandeid täitma, võib see olla viinud õigusvastase käskkirja andmiseni. Sellest tulenevalt tühistas ringkonnakohus

tööle määramise käskkirja. 22. Ringkonnakohus ei tühistanud asjas nr 3-12-872 vangla 24. jaanuari 2012. a käskkirja nr 6.-2/95-T põhjusel, et see oleks olnud tühine või et kaebajal oleks esinenud VangS § 37 lg-s 2 või § 38 lg-s 22 sätestatud töötamisest keeldumise alus. Eelnimetatud asjas ei tuvastanud ringkonnakohus, et kaebajal oleks esinenud vanglateenistuse ametniku korralduse andmise ajal VangS § 37 lg-s 2 või § 38 lg-s 22 sätestatud tööst keeldumise alus ega seda, et vanglateenistuse ametniku korraldus oleks HMS § 63 lg 2 mõttes tühine. Tegemist on endiselt kehtiva korraldusega. Kolleegium märgib samas, et käesoleva otsuse p-s 18 märgitud põhjustel ei tooks ka korralduse tühistamine tagantjärele kaasa korralduse tühisust ja seega kaebaja distsiplinaarsüüteo koosseisu äralangemist. 23. Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et tööle määramise käskkirja tühistamine asjas nr 3-12-872 ei muuda asjaolu, et kaebaja pani süüliselt toime distsiplinaarsüüteo. Seetõttu esines alus ka kaebaja karistamiseks. 24. Kolleegiumi praktika kohaselt võiks haldusakti õigusvastasus omada tähendust kinnipeetavale määratud karistuse liigi ja määra proportsionaalsuse hindamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-44-12, p 17). Seda eelkõige juhul, kui määratud karistus oleks seetõttu ilmselt ebaproportsionaalne. 25. Kolleegiumi hinnangul ei saa praeguse karistuse proportsionaalsuse hindamisel jätta arvestamata kaebaja eelnevaid samaliigilisi rikkumisi, kuna see iseloomustab tema käitumist ja suhtumist õiguskorda, sh vanglateenistuse ametnike korraldustesse ja distsipliini. Vaidlusalusest käskkirjast nähtub, et kaebajal oli mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi, sh oli ta varem toime pannud samalaadseid rikkumisi. Viimati oli kaebajale määratud tööst keeldumise eest 30 ööpäeva kartserit. Eeltoodu viitab kaebaja süstemaatilisele allumatusele. 26. Kinnipeetava kohustus töötada tuleneb seadusest (VangS § 37 lg 1). Vanglas distsipliini ja julgeoleku tagamine on kaalukas väärtus, mistõttu vanglas tööle asumise korralduste süstemaatilist täitmata jätmist tuleb pidada raskeks rikkumiseks. 27. Ringkonnakohus tühistas asjas nr 3-12-872 kaebaja tööle määramise käskkirja põhjusel, et sellest ei nähtunud, kas kaebaja tervislik seisund võimaldas tal osalise koormusega tööülesandeid täita või mitte. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustest järeldub, et kaebaja tööle määramise käskkirja ei tühistatud põhjusel, et see oleks olnud vastuolus VangS § 37 lg 2 p-ga 3 ega § 38 lg-ga 22. 28. Eelnevast tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul pärast otsuse jõustumist asjas nr 3-12-872 muutunud kaebajale määratud karistus ilmselt ebaproportsionaalseks. 29. Kuna praeguses asjas ei esine teistmist võimaldavat asjaolu HKMS § 240 lg 2 p 6 ega p 10 mõttes, jätab kolleegium teistmisavalduse rahuldamata (HKMS § 245 lg 1). Kautsjon tuleb arvata riigituludesse (HKMS § 107 lg 4). Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld