3-2-4-1-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-4-1-15

Määruse kuupäev

Tartu, 28. september 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Henn Jõks, Jüri

Põld ja Malle Seppik

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine

Menetluse alus Riigikohtus

Pärnu Maakohtu 2. juuli 2015. a taotlus asjas nr 2-14-56591

Asja läbivaatamine

22. september 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 18. mai 2015. a ja 26. juuni 2015. a määrused haldusasjas

nr 3-14-52193.

2. Saata asi Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andres Metslang esitas 28. augustil 2014 Pärnu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Taotluse kohaselt vajas A. Metslang õigusabi, et tõestada Eestis elamine viimase viie aasta jooksul,

mis on vajalik rahvapensioni taotlemiseks. Pärnu Maakohus rahuldas 10. septembri 2014. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-14-56591 riigi õigusabi taotluse ja andis A. Metslangile riigi õigusabi

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus märkis, et õigusabi antakse

õigusdokumendi koostamiseks ning õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks, mille käigus võib

antud õigusabi üle kanduda muuks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg-s 3 sätestatud riigi õigusabi

liigiks RÕS §-s 17 sätestatu kohaselt.

Riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Jennsen esitas 24. septembril

2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus haldusasjas nr 3-14-52193 20. mai 2015. a

otsusega rahuldas.

Riigi õigusabi osutanud advokaat esitas 4. mail 2015 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi

tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

2. Tallinna Halduskohus jättis 18. mai 2015. a määrusega taotluse läbi vaatamata. Halduskohtu

hinnangul tuleb RÕS § 22 lg 1 järgi esitada taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks Pärnu Maakohtule, kes otsustas anda kaebajale riigi

õigusabi.

3. Advokaat esitas 19. mail 2015 Pärnu Maakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks,

kuid 15. juunil 2015 palus selle tagastada. Pärnu Maakohus keeldus 16. juuni 2015. a määrusega riigi

õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse

menetlusse võtmisest ning tagastas selle esitajale.

4. Advokaat esitas 16. juunil 2015 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 18. mai 2015. a määruse

peale ja uue taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks. Tallinna Halduskohus tagastas 26. juuni 2015. a määrusega määruskaebuse ja

jättis taotluse läbi vaatamata. Halduskohus jäi 18. mai 2015. a määruses toodud seisukoha juurde ja

leidis, et taotlus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Advokaadi viide RÕS § 23 lg-le 1 ei ole asjakohane,

sest see säte reguleerib kohtumenetluses antud riigi õigusabi tasu taotluse lahendamist. Kaebajale anti

riigi õigusabi enne kohtumenetlust. Kohus nõustus advokaadi seisukohaga, et menetluslikult oleks

otstarbekam, kui tasu taotlust lahendaks kohus, kelle menetluses olevas asjas riigi õigusabi osutati,

kuid RÕS § 22 lg 1 ei anna võimalust kohtu pädevust vastavalt otstarbekuse kaalutlusele valida.

5. Advokaat esitas 29. juunil 2015 riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotluse taas Pärnu

Maakohtule.

6. Pärnu Maakohus esitas 2. juulil 2015 taotluse Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele

erikogule pädeva kohtu määramiseks. Pärnu Maakohus leiab, et riigi õigusabi tasu taotluse

lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, kuna Pärnu Maakohtul ei ole võimalik hinnata

halduskohtus tehtud toimingute vajalikkust ning mahtu.

ERIKOGU SEISUKOHT

7. Erikogul tuleb lahendada küsimus, kas riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotlus tuleb esitada

maakohtule või halduskohtule, kui maakohtu antud riigi õigusabi raames esindas advokaat riigi

õigusabi saajat halduskohtumenetluses.

RÕS § 22 lg 1 kohaselt esitab advokaat riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatuse kindlaksmääramiseks taotluse riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule. RÕS § 23 lg 1

kohaselt määrab kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel asja menetlev kohus riigi õigusabi

tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või

jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude

kindlaksmääramise korda järgides. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt määrab maakohus või

halduskohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud väljaspool kohtumenetlust kindlaks hagita

menetluses.

Erikogu leiab, et käesoleval juhul tuleb riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatuse kindlaksmääramise taotlus lahendada Tallinna Halduskohtus.

Riigi õigusabi taotluse kohaselt soovis A. Metslang riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus (tl 1). Pärnu Maakohus andis riigi õigusabi õigusdokumendi

koostamiseks, õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks, mille käigus võib antud õigusabi üle

kanduda muuks riigi õigusabi liigiks RÕS § 17 lg 1 kohaselt (tl 47). Praegusel juhul selgus riigi

õigusabi osutamisel, et asjakohane oli riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses

RÕS § 4 lg 3 p 5 tähenduses. Seetõttu ei nõustu erikogu halduskohtuga, kes leidis, et kuna kaebajale

anti riigi õigusabi enne kohtumenetlust, siis ei ole asjakohane RÕS § 23 lg 1. RÕS § 22 reguleerib

eelkõige riigi õigusabi taotluse sisu, vormi ja taotluse lahendamise aluseid. Samas reguleerib

RÕS § 23 riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramise korda, sh milline kohus ja

milliste reeglite alusel taotluse lahendab. Kuivõrd käesoleval juhul osutati riigi õigusabi

halduskohtumenetluse käigus, siis tuli halduskohtul kui asja menetleval kohtul määrata riigi õigusabi

tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses

(RÕS § 23 lg 1).

8. Erikogu leiab, et eeltoodud järeldus vastab ka kohtu ülesannetele riigi õigusabi tasu

kindlaksmääramisel. RÕS § 22 lg 7 esimese lause järgi kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud

kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel

kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud

põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva

põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Asja

lahendanud kohus suudab ka kõige asjakohasemalt hinnata riigi õigusabi tasu taotluse põhjendatust,

õigusabi osutamiseks kulutatud aega, toiminguid ning vajalikke kulusid.

Eelnevast tulenevalt, kuna riigi õigusabi osutati halduskohtumenetluse käigus, kuulub advokaadi riigi

õigusabi tasu taotluse lahendamine asja menetlenud Tallinna Halduskohtu pädevusse.

9. Eeltoodu tõttu tühistab erikogu Tallinna Halduskohtu 18. mai 2015. a ja 26. juuni 2015. a määrused

asjas nr 3-14-52193 ja saadab taotluse lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Henn Jõks, Jüri Põld, Malle Seppik