3-4-1-29-15 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-29-15

Otsuse kuupäev

22. september 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Saale Laos ja Ivo Pilving

Kohtuasi

Kalle Kekki kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 9. septembri

2015. a otsuse nr 105 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kalle Kekki kaebus.

2. Tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 9. septembri 2015. a otsus nr 105.

3. Jätta jõusse Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 28. augusti 2015. a otsus nr 1-3/2015/64.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kalle Kekki esitas 5. augustil 2015 Narva-Jõesuu linnasekretärile avalduse: „Palun lõpetada minu

volikogu liikme volitused seoses lapsehoolduspuhkuse lõpetamisega ja tööle naasmisega aselinnapea

ametikohale alates 21.08.2015. a." Samal päeval esitas K. Kekki linnapeale avalduse, milles avaldas

avaliku teenistuse seaduse §-st 58 lähtuvalt soovi asuda aselinnapeana tööle 21. augustist 2015

lapsehoolduspuhkuse lõppemise tõttu 20. augustil 2015.

2. K. Kekki linnasekretärile esitatud avalduse alusel lõpetas Narva-Jõesuu Linna Valimiskomisjon

11. augusti 2015. a otsusega nr 18 K. Kekki volitused linnavolikogu liikmena. Volikogu liikmeks

määrati asendusliige Natalja Mjatšina. Otsus jõustus 11. augustil 2015.

3. K. Kekki esitas 14. augustil 2015 Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile kaebuse, milles taotles

linna valimiskomisjoni 11. augusti 2015. a otsuse tühistamist. K. Kekki väitis, et tema 5. augustil

2015 esitatud avaldusest nähtuv soov oli lõpetada volikogu liikmesus juhul, kui ta saab jätkata pärast

lapsehoolduspuhkuse lõppemist 21. augustist 2015 tööd aselinnapeana. Linnapea teavitas K. Kekkit

12. augustil 2015 sellest, et töösuhe temaga puudub ja teda tööle tagasi ei võeta. Linna

valimiskomisjon teadis, et K. Kekkil ei ole võimalik linnavalitsusse tööle naasta, mistõttu oleks linna

valimiskomisjon pidanud välja selgitama tema tegeliku tahte. Linnasekretär, kes on ühtlasi linna

valimiskomisjoni esimees, on teadlik K. Kekki ja linna vahelisest kohtuprotsessist. K. Kekki leiab, et

enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, tuleb

menetlusosalisele anda võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

4. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon rahuldas 28. augusti 2015. a otsusega nr 1-3/2015/64

K. Kekki kaebuse, tühistades linna valimiskomisjoni 11. augusti 2015. a otsuse ja tehes ettekirjutuse

endise olukorra taastamiseks.

Maakonna valimiskomisjon leidis, et linna valimiskomisjon oleks pidanud arvestama K. Kekki tahet

tagasiastumise päeva osas, milleks oli 21. august 2015. Samuti oleks linna valimiskomisjon pidanud

selgitama K. Kekkile võimatust teenistussuhte lõppemise tõttu asuda ametikohale alates 21. augustist

2015. Linna valimiskomisjon oleks pidanud rakendama uurimispõhimõtet ja välja selgitama kõik

olulise tähtsusega asjaolud. Lähtuda oleks tulnud K. Kekki avalduse sisust ja tema üldisest tahtest,

mitte vaid volituste lõpetamise soovist.

5. N. Mjatšina esitas 1. septembril 2015 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles taotles

maakonna valimiskomisjoni 28. augusti 2015. a otsuse õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist

ning linna valimiskomisjonile ettekirjutuse tegemist otsuse nr 18 puuduste kõrvaldamiseks volikogu

liikme volituste kehtima hakkamise aja määramisel.

5.1. N. Mjatšina leiab, et volikogu liikme volitused lõppevad kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse (KOKS) § 18 lg-s 1 nimetatud juriidilise fakti esinemise korral automaatselt ja volikogu

liikme volituste ennetähtaegne lõppemine ei sõltu valimiskomisjoni tegevusest või tegevusetusest. Ka

juhul, kui valimiskomisjon on otsuse resolutsioonis märkinud volikogu liikme volituste lõpetamise, ei

ole sellisel otsustusel volikogu liikme volitusi lõpetava juriidilise fakti suhtes tähendust. Kuna linna

valimiskomisjonil puudub pädevus volikogu liikme volituste lõppemise kohta otsustust teha, puudub

tal ka kohustus volituste lõppemist menetleda kooskõlas haldusmenetluse seadusega (HMS).

5.2. N. Mjatšina on seisukohal, et K. Kekki volitused oleksid pidanud tema tahteavalduse järgi

lõppema 21. augustist 2015. Kuna see kuupäev on möödunud, lõppesid K. Kekki volitused sõltumata

linna valimiskomisjoni 11. augusti 2015. a otsuse tühistamisest. KOKS ei näe ette võimalust võtta

tagasi linnavolikogu liikme kohalt tagasiastumiseks esitatud tahteavaldust ega sätesta ühtki alust

seadusest tulenevalt lõppenud volituste taastamiseks. Seega puudub linna valimiskomisjonil õiguslik

alus teha toiminguid või võtta vastu otsuseid K. Kekki volituste taastamiseks.

6. Vabariigi Valimiskomisjon rahuldas 9. septembril 2015 otsusega nr 105 N. Mjatšina kaebuse

osaliselt ja tühistas maakonna valimiskomisjoni 28. augusti 2015. a otsuse.

6.1. Tuginedes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. novembri 2010. a otsusele

asjas nr 3-4-1-17-10, leidis Vabariigi Valimiskomisjon, et volikogu liikme volitused lõppevad

ennetähtaegselt KOKS § 18 lg-s 1 nimetatud juriidilise fakti alusel. KOKS ei luba volikogu liikme

volituste ennetähtaegset lõpetamist valimiskomisjoni otsusega. Samuti ei näe KOKS ette võimalust

esitada tagasiastumise avaldust edasiulatuva tähtajaga. Volikogu liikme volituste lõppemisele

avalduse esitamisega viitab ka asjaolu, et asendusliikme määramise tähtaeg on seaduses seotud

volikogu liikme tagasiastumise avalduse esitamise momendiga. Lähtudes sellest, et puudub alus

N. Mjatšina volikogu liikme volituste algamise aja muutmiseks, tuleb kaebus rahuldada osaliselt.

6.2. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul seisneb vaidlus selles, kas linna valimiskomisjon oleks

volikogu liikme volituste lõpetamise avaldust saades pidanud avalduse esitaja poole pöörduma ja

tema arvamuse ära kuulama, et teha kindlaks, kas ja millistel tingimustel ta tegelikult oma volitusi

lõpetada soovib.

6.3. KOKS ei näe ette tingimuslikku ja edasiulatuva tähtajaga volituste lõpetamise avaldust.

Nõuetekohase avalduse saamisel ei ole valimiskomisjonil kaalutlusruumi ja lähtuda tuleb esitatud

avaldusest ning määrata KOKS § 20 lg 1 järgi volikogu liikme asemele asendusliige. Samuti ei ole

võimalik KOKS § 18 lg-s 2 nimetatud avaldust tagasi võtta või selle alusel tehtud otsust ümber

pöörata ning isiku volitusi taastada, kui avaldaja pärast valimiskomisjoni poolt asendusliikme

määramist ümber mõtleb.

6.4. HMS § 40 lg 3 p 3 võimaldab haldusmenetluse korraldada menetlusosalise arvamust ja

vastuväiteid ära kuulamata, kui asja ei otsustata menetlusosalise kahjuks. See punkt hõlmab

ennekõike selliseid olukordi, kus menetlusosalise taotlus rahuldatakse. Praegusel juhul oli tegu

avalduses esitatud soovi arvestamisega ehk sisuliselt taotluse rahuldamisega. Seega ei olnud linna

valimiskomisjonil seadusest tulenevat kohustust K. Kekki enne otsuse tegemist ära kuulata.

6.5. Hea halduse põhimõtte kohaselt tuleks haldusorganil isikule olukorda selgitada, kui haldusorgan

näeb, et isik on millestki ekslikult aru saanud. Praegusel juhul viitab aga kõik sellele, et asjaolud,

mille kohta ootas K. Kekki valimiskomisjonilt väidetavalt teavitamist ja mille teadmise korral ei

oleks ta väidetavalt volituste lõpetamise avaldust esitanud, pidid talle teatavad olema. K. Kekkile

avaldati linnavolikogu 25. veebruari 2015. a istungil umbusaldust. KOKS § 46 lg 4 järgi vabastab

umbusalduse avaldamine vallavanema, linnapea või valitsuse liikme vallavanema, linnapea või

valitsuse liikme kohustustest ja ametist ning KOKS § 46 lg 9 järgi on see tema ametist vabastamise

alus. K. Kekki esitas avalduse oma linnavolikogu liikme volituste taastamiseks 26. veebruaril 2015.

Linna valimiskomisjon taastas 5. märtsi 2015. a otsusega nr 17 K. Kekki volikogu liikme volitused.

K. Kekki vabastati teenistusest Narva-Jõesuu linnapea 5. märtsi 2015. a käskkirjaga. Lisaks oli

pooleli kohtuvaidlus Narva-Jõesuu linna ja K. Kekki vahel viimase teenistusest vabastamise üle.

K. Kekki pidi kohtuvaidlusest teadlik olema ega saanud eeldada 21. augustil 2015 teenistusse

naasmist.

7. K. Kekki esitas 11. septembril 2015 Vabariigi Valimiskomisjoni 9. septembri 2015. a otsuse peale

kaebuse. Vabariigi Valimiskomisjon edastas K. Kekki kaebuse Riigikohtule järgmisel tööpäeval,

14. septembril.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. K. Kekki taotleb Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamist ja maakonna valimiskomisjoni

otsuse jõusse jätmist. K. Kekki väidab järgmist:

1) kuna Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et KOKS ei näe ette võimalust esitada tingimuslikku

volituste lõpetamise avaldust, tulnuks linna valimiskomisjonil välja selgitada ja K. Kekkile

täpsustada, kas tema avalduses esitatud tingimus teenistusse asumise kohta on täidetav. K. Kekki on

nõus Vabariigi Valimiskomisjoniga selles, et KOKS ei näe ette avalduse esitamist edasiulatuva

tähtajaga. Samas oleks linna valimiskomisjon pidanud K. Kekki ära kuulama enne otsuse tegemist;

2) HMS § 40 järgi tuleb menetlusosalise arvamus ja vastuväited ära kuulata. K. Kekki esitatud

avaldust menetleti ärakuulamiskohustust täitmata. Vabariigi Valimiskomisjon eksib, leides et otsus

tehti avaldust rahuldades avaldajale positiivne. Kui see nii oleks, ei oleks K. Kekki esitanud kaebust

ja palunud linna valimiskomisjoni otsus tühistada. Otsus on tehtud K. Kekki kahjuks;

3) Vabariigi Valimiskomisjon on asunud väärale seisukohale, et K. Kekki ei saa teenistusse naasta

kohtuvaidluse tõttu Narva-Jõesuu linnaga. Kohtuvaidlus on alles pooleli ja esimese astme kohtu

27. augusti 2015. a otsuse kaebab K. Kekki edasi. Vabariigi Valimiskomisjonil ei ole õigust anda

hinnangut pooleli oleva kohtuvaidluse kohta;

4) Vabariigi Valimiskomisjon on vaidlustatud otsuses eksinud, leides et K. Kekki soovis KOKS § 18

lg-s 2 nimetatud avalduse tagasi võtta. K. Kekki ei soovinud esitatud avaldust tagasi võtta, vaid

avalduses esitatud tingimus (tööle naasmine abilinnapea kohale) tema volikogu liikme volituste

lõpetamiseks ei saabunud.

9. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb vaidlustatud otsuse seisukohtade juurde ja

palub jätta kaebus rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjon täpsustas, et K. Kekki esitas oma

seisukohad Vabariigi Valimiskomisjoni 9. septembri 2015. a koosolekul osaledes.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. K. Kekki esitas Narva-Jõesuu linnasekretärile 5. augustil 2015 avalduse: „Palun lõpetada minu

volikogu liikme volitused seoses lapsehoolduspuhkuse lõpetamisega ja tööle naasmisega aselinnapea

ametikohale alates 21.08.2015. a." Vabariigi Valimiskomisjon on käsitanud seda tagasiastumisena

volikogu liikme kohalt. Kolleegium leiab, et tegemist ei ole KOKS § 18 lg 1 p-s 2 sätestatud

tagasiastumisavaldusega. Avaldus ei ole ühemõtteliselt tagasiastumisavaldusena sõnastatud ning

tagantjärele eitab kaebaja oma soovi tagasi astuda. Avalduses palutakse volikogu liikme volitused

lõpetada. Seadus ei anna avalduse adressaadile – linnasekretärile – ega kellelegi teisele pädevust

volikogu liikme volitusi oma otsusega lõpetada. Volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise ja

peatumise alused sätestavad KOKS §-d 18 ja 19. Kuna avaldus on esitatud seoses väidetava

tööleasumisega linnavalitsuse liikmena, võib seda mõista ka kui soovi anda linnasekretärile teada

asjaolust, mis võib tuua kaasa kaebaja volituste peatumise.

11. Volikogu liige teostab valijatelt saadud mandaati. Demokraatia põhimõttest tulenevalt ei saa

KOKS § 18 lg 1 p-s 2 sätestatud tagasiastumist kui juriidilist fakti volikogu liikme volituste

ennetähtaegseks lõppemiseks tuletada volikogu liikme ebaselgest avaldusest. Tahe astuda tagasi ja

mitte tugineda nt volikogu liikme volituste peatumise alustele, peab avalduses selgelt väljenduma.

Volikogu liikme ebaselge avalduse saamisel peab haldusorgan paluma avaldust täpsustada. Kui

volikogu liige avalduses olulisi puudusi ei kõrvalda, tuleb see jätta läbi vaatamata.

12. Volikogu liikme volitusi KOKS § 18 järgi ei saa lõpetada linna valimiskomisjon, vaid volikogu

liikme volitused lõppevad sama sätte lg-s 1 nimetatud juriidilise fakti esinemise korral sõltumata

linna

valimiskomisjoni

toimingutest

(vt

Riigikohtu

põhiseaduslikkuse

järelevalve

kolleegiumi 30. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-4-1-17-10, p 18). Seega on linna valimiskomisjon

eksinud, tehes volikogu liikme volitusi lõpetades otsuse, mida seadus ette ei näe. Kuna kaebaja

volitused volikogu liikmena ei ole lõppenud, on alusetu ka asendusliikme määramine.

13. Eeltoodust lähtuvalt on Narva-Jõesuu Linna Valimiskomisjoni 11. augusti 2015. a otsus nr 18

õigusvastane. Seetõttu rahuldab kolleegium K. Kekki kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni

9. septembri 2015. a otsuse nr 105 tühistamise nõudes. Kolleegium jätab jõusse Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjoni 28. augusti 2015. a otsuse nr 1-3/2015/64.

Priit Pikamäe, Saale Laos, Ivo Pilving