3-3-1-40-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-40-15

Määruse kuupäev

22. september 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld

Kohtuasi

Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla 19. veebruari 2014. a

käskkirja nr 6-3/246-D, Viru Vangla 20. veebruari 2014. a

käskkirja nr 6-3/261-D ja Viru Vangla 5. septembri 2014. a otsuse

nr 6-12/66-6 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 27. märtsi 2015. a määrus haldusasjas nr 3-

14-52393

Menetluse alus Riigikohtus

Menetlusosalised

Aleksei Pokrase määruskaebus

Kaebaja – Aleksei Pokras

Vastustaja – Viru Vangla

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aleksei Pokrase määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. märtsi 2015. a määrus ja Tartu Halduskohtu

19. veebruari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-52393.

3. Anda Aleksei Pokrasele menetlusabi tõlgikulude kandmisel haldusasjas nr 3-14-52393 ja

tõlkida Viru Vangla 2. veebruari 2015. a vastus kaebusele riigi kulul.

4. Tartu Halduskohtul korraldada tõlgi leidmine.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 19. veebruari 2014. a käskkirjaga nr 6-3/246-D (tl 21–22) karistati Aleksei Pokrast

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 alusel 7 ööpäevase kartserikaristusega. Käskkirja kohaselt eiras

A. Pokras 21. jaanuaril 2014. a-l vanglaametniku korraldust asuda tööle.

2. Viru Vangla 20. veebruari 2014. a käskkirjaga nr 6-3/261-D (tl 23–24) karistati Aleksei Pokrast 10

ööpäevase kartserikaristusega, sest ta eiras 25. jaanuaril 2014. a-l vanglaametniku korraldust asuda tööle.

3. A. Pokrase vaided käskkirjade tühistamiseks jäeti rahuldamata, samuti jäeti 30. mai 2014. a otsusega nr 6-

12/66-5 rahuldamata kaebaja kahjunõue.

4. Aleksei Pokras esitas 29. mail 2014. a-l Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 19. veebruari 2014. a

käskkirja nr 6-3/246-D ja Viru Vangla 20. veebruari 2014. a käskkirja nr 6-3/261-D õigusvastasuse

kindlakstegemiseks ning 1700 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule

taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

5. Tartu Halduskohus vabastas kaebaja 11. augusti 2014. a määrusega riigilõivu tasumisest haldus-

kohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 alusel ja võttis kaebuse menetlusse (haldusasi nr 3-14-

50992).

6. Viru Vangla tunnistas 3. septembri 2014. a käskkirjaga nr 6-3/1385-D (tl 76) kehtetuks 20. veebruari

2014. a käskkirja nr 6-3/261-D ning 5. septembri 2014. a otsusega nr 6-12/66-6 (tl 43–43p) osaliselt

kehtetuks 30. mai 2014. a otsuse ja hüvitas kaebajale alusetult kartseris viibitud 10 ööpäeva eest

mittevaralist kahju 63 eurot 90 senti. Viru Vangla taotles menetluse lõpetamist 20. veebruari 2014. a

käskkirja nr 6-3/261-D osas.

7. Vastuseks kohtu küsimusele menetluse osalise lõpetamise kohta teatas kaebaja, et soovib nüüd kahju

hüvitamist 1636 euro 10 sendi ulatuses ja esitab kohtule uue kaebuse. 10. oktoobril 2014. a-l kohtule

saabunud kaebuses palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 5. septembri 2014. a otsus nr 6-

12/66-606, tunnistada õigusvastaseks vanglaametniku toimingud distsiplinaarkaristuse määramisel ja

kohustada vanglaametnikku hüvitama vanglalt nõutav 1636 eurot 10 senti.

8. Halduskohus võttis kaebaja uue kaebuse menetlusse (haldusasi nr 3-14-52393) ning 30. detsembri 2014. a

määrusega liitis haldusasjad 3-14-50992 ja 3-14-52393 ühte menetlusse numbriga 3-14-52393.

6. veebruari 2015. a määrusega määras kohus kaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses, määras

täiendavate avalduste ja seisukohtade esitamise ajaks 1. aprilli 2015 ja otsuse avalikult teatavaks tegemise

ajaks 9. aprilli 2015.

9. Kaebaja esitas 10. veebruaril 2015. a-l kohtule taotluse, paludes saata talle kohtu 6. veebruari 2015. a

määrus ning vangla 2. veebruari 2015. a vastus kaebusele vene keelde tõlgituna. Kaebaja selgitas, et oskab

eesti keelt A1 tasemel, kuid sellest ei piisa, et mõista eestikeelseid kohtudokumente. Vanglaametnikud, kes

kaebajale varem tõlkimisel abi osutasid, keelduvad nüüd abistamast, raha aga kaebajal tõlkekulude eest

tasumiseks ei ole. Kaebaja palus alternatiivselt kohustada vanglat tagama talle materjalide tõlkimine või

määrata kohtuistung, kus kohtutõlk tõlgiks eelnimetatud dokumendid talle arusaadavasse keelde.

10. Halduskohus väljastas kaebajale 6. veebruari 2015. a määruse tõlke, kuid keeldus 19. veebruari 2015. a

määrusega menetlusabi andmisest vangla 2. veebruari 2015. a vastuse tõlkimiseks. Halduskohus leidis, et

kaebaja taotlus on menetlusabi taotlus tema vabastamiseks menetlusdokumendi tõlkekulude kandmisest

HKMS § 110 lg 1 p 1 mõttes. Kaebaja on maksejõuetu, kuid menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata,

sest HKMS § 81 lg 6 näeb ette ainult kohtuotsuse ja -määruse tõlkimise.

11. Tartu Ringkonnakohus jättis 27. märtsi 2015. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et kuigi kaebajal ei ole raha tõlkekulude kandmiseks, pole vangla vastuse tõlkimine

tema õiguste kaitseks vajalik, sest halduskohtul lasuva uurimiskohustuse tõttu ei jää kaebajal oma õiguste

kaitseks vajalikud avaldused, põhjendused või tõendid kohtule esitamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

12. Kaebaja palub määruskaebuses kohtute menetlusabist keeldumise määrused tühistada ja leiab, et kohtud

on jämedalt rikkunud tema protsessiõigusi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Riigikohus peatub kõigepealt küsimusel, kuidas mõista HKMS sätteid, mis näevad ette eestikeelse

kohtumenetluse ning tõlgi kaasamise juhuks, kui isik eesti keelt ei valda, ning lahendab seejärel vaidluse.

14. HKMS § 80 näeb ette, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles. HKMS § 81

reguleerib küsimust, kuidas talitada juhul, kui menetlusosaline esitab kohtule võõrkeelsed dokumendid,

HKMS § 82 aga olukorda, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Neid sätteid tuleb tõlgendada ja

rakendada põhiseaduse § 14 ja § 15 lg 1 esimese lause valguses. Kohtupraktikas (nt Riigikohtu 10. aprilli

2012. a otsus nr 3-1-2-2-11, p 51) on leitud, et viidatud sätete koostoimest tuleneb menetluslik põhiõigus

tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele. Ausa õigusemõistmise oluline tingimus on

menetlusosalise ärakuulamine, mida eriliselt rõhutab põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud õigus olla oma

kohtuasja arutamise juures. Selleks et isik poleks mitte õigusemõistmise objekt, vaid subjekt, peab tal olema

võimalus tutvuda kohtutoimikuga, vastaspoole seisukohtade ja tõenditega ning esitada omapoolseid

tõendeid ja argumente. Kuna kohtumenetlus on eestikeelne ning kõik menetlusdokumendid esitatakse

üldjuhul eestikeelsena või tõlgitakse eesti keelde, näeb HKMS § 82 eesti keelt mittevaldava isiku tarvis

võimaluse tõlgi või eesti keelt valdava esindaja kaasamiseks. HKMS § 82 ei sätesta, et tõlgi kaasamine on

võimalik üksnes suulises menetluses. Seega ei välista tõlgi kaasamist see, et asi vaadatakse läbi kirjalikus

menetluses. Kirjalikus menetluses võib tõlk osaleda toimiku materjalidega tutvumisel või tõlkida HKMS

§ 80 nõude täitmiseks menetlusosaliste esitatud võõrkeelseid kirjalikke seisukohti.

15. Tõlk kaasatakse HKMS § 82 lg 1 järgi juhul, kui menetlusosaline seda taotleb või kui kohus peab seda

menetlusosalise arusaadavuse tagamiseks vajalikuks. Kohus võib tõlgi või eesti keelt valdava esindaja

leidmiseks anda tõlki vajavale menetlusosalisele tähtaja, kuid juhul, kui tõlgi leidmine on menetlusosalise

jaoks võimatu või ebamõistlikult keeruline, korraldab selle ise. Üldjuhul peetakse kinnipidamiskohas

karistust kandva isiku võimalusi endale tõlk leida piisavalt keeruliseks, et see ülesanne HKMS § 82 lg 3

esimese lause alusel kohtule üle läheks. Tõlkimise kulud jäävad isiku kanda ka siis, kui kohus korraldab

tõlgi leidmise. Asjaolu, et isikul puudub raha tõlgi kaasamiseks, ei tee tõlgi leidmist ebamõistlikult

keeruliseks ega võimatuks HKMS § 82 lg 3 esimese lause mõttes. Kui isikul ei ole raha tõlgikulude eest

tasumiseks, tuleb tal HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel taotleda menetlusabi tõlgikulu hüvitamiseks. HKMS § 110

lg 1 p-s 1 toodud loetelus kvalifitseerub tõlgikulu "muu kohtukulu" alla.

16. Kaebaja teatas 10. veebruari 2015. a avalduses kohtule, et palub abi tõlkimisteenuse saamiseks, kuna

tema eesti keele oskus on ebapiisav ja raha tõlgikulude kandmiseks tal ei ole. Kuna kaebaja kannab karistust

kinnipidamiskohas, tal pole kohtumenetluses esindajat, siis on ilmselt tegemist olukorraga, kus tõlgi

kaasamise peab HKMS § 82 lg 3 esimese lause alusel korraldama kohus. Kohtud on põhjendatult käsitanud

kaebaja esitatud taotlust ka menetlusabi taotlusena tõlgikulude kandmiseks. Riigikohus ei pea aga õigeks

kohtute seisukohta menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisel.

17. Halduskohus leidis, et menetlusabi taotlust ei saa rahuldada, sest seadus ei näe ette vangla vastuse

tõlkimist. See seisukoht ei ole õige. Kui kohus otsustab tõlgi menetlusse kaasata, tuleb tõlgil tõlkida ka

vastaspoole vastus või muud menetluse käigus esitatud dokumendid. HKMS § 82 ei täpsusta, kas eesti keelt

mitteoskaval isikul on võimalik taotleda suulist või kirjalikku tõlget. Üldjuhul on vaja tõlk kaasata suuliseks

tõlkeks asja läbivaatamisel kohtuistungil, sest kirjaliku menetluse korral saab menetlusosaline lasta

vajalikud dokumendid tõlkida ilma kohtu sekkumiseta. Kirjaliku menetluse korral on kohtu abi tarvis siis,

kui tõlgi leidmine on menetlusosalise jaoks keeruline või võimatu või kui menetlusosaline vajab tõlgikulude

hüvitamiseks menetlusabi. Järelikult on võimalik kaasata tõlk nii suuliseks kui ka kirjalikuks tõlkeks.

Kohtul on suurem otsustusruum valida soodsam variant siis, kui tõlgikulude hüvitamiseks antakse

menetlusabi. Tõlgile makstava tasu määramisel tuleb HKMS § 106 alusel kohaldada tsiviilkohtumenetluse

seadustiku §-e 151–160.

18. Ringkonnakohus leidis, et vangla vastuse tõlkimine pole kaebaja õiguste kaitseks vajalik, kuna kohus

peab uurimiskohustusest tulenevalt nagunii kõik asjaolud välja selgitama. Kolleegium leiab, et halduskohtu

uurimiskohustus ei välista menetlusabi andmist. Vastasel korral puuduks halduskohtumenetluses üldse

vajadus tõlgikulude hüvitamise järele või ka riigi õigusabi andmiseks. Menetlusabi andmise tingimused on

sätestatud HKMS §-s 111. HKMS § 111 lg 4 näeb ette, et menetlusdokumendi ja kohtulahendi tõlkimiseks

menetlusabi taotlemisel ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. See säte ei ole praegusel

juhul kohaldatav, sest kaebaja ei taotlenud menetlusabi võõrkeelse menetlusdokumendi tõlkimiseks eesti

keelde (HKMS § 81 juhtum). Seega tuleb menetlusabi andmise otsustamisel lähtuda üldnormist, HKMS

§ 111 lg-st 1: menetlusabi antakse siis, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

edukas ja kaebaja jaoks oluline.

19. Enne kui asuda hindama kaebuse perspektiivi ja asja olulisust kaebaja jaoks, tuleb tõlgi kaasamise

vajadust hinnata kaebaja keeleoskuse aspektist. Kaebaja väitel oskab ta eesti keelt A1 tasemel. Tegemist on

algtasemel keeleoskusega, mis jääb ilmselgelt napiks õigusalase teksti mõistmiseks. Kuigi vangla

2. veebruari 2015. a vastus ei sisalda õiguslikku analüüsi, ei pruugi ka selle mõistmine algtasemel

keeleoskaja jaoks olla lihtne. Seega tuleb nõustuda kaebajaga, et vangla vastuse tõlkimiseks on tal tõlgi abi

vaja. Kuna kaebaja on taotlenud tõlgi abi üksnes vastustaja pooleteist lehekülje pikkuse vastuse tõlkimiseks,

pole vaja anda hinnangut toimiku tõlkimise mahule. Riigikohus märgib edasiste menetluste tarvis siiski

järgmist.

Arvestades seda, et tõlgi osalemine menetluses on vajalik eelkõige selleks, et menetlusosaline saaks

kujundada oma seisukoha, ei pruugi olla vajalik tõlkida kogu toimikut või ka kogu konkreetset dokumenti.

Kohus võib tõlkimiseks teha kokkuvõtted pikematest dokumentidest või valiku toimiku lehekülgedest, mille

tõlkimine on asjaoludest ülevaate saamiseks vajalik.

20. Menetlusabi andmise eelduseks on kaebuse piisavad eduväljavaated. Halduskohus on võtnud menetlusse

tuvastusnõuded distsiplinaarkaristuse käskkirjade õigusvastasuse tuvastamiseks, alusetu kartserisse

paigutamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude ning Viru Vangla 5. septembri 2014. a otsuse nr 6-13/66-6

õigusvastasuse tuvastamise nõude. Viimati nimetatud otsusega rahuldati osaliselt kaebaja kahjunõue.

Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 näeb ette, et juhul kui kannatanu ei nõustu talle haldusorgani poolt

määratud hüvitise suurusega, tuleb tal esitada kaebus hüvitise väljamõistmiseks (Riigikohtu 4. juuni 2013. a

määrus haldusasjas nr 3-3-1-86-13, p 10). Kahjunõude osalise rahuldamise kohta tehtud otsuse

vaidlustamine pole eelnevast tulenevalt võimalik ning selline nõue on perspektiivitu. Samas saab kaebuse

põhinõude – mittevaralise kahju hüvitamise nõude – eduväljavaateid pidada piisavaks selleks, et kaebajale

tõlkeabi anda. Kaebaja on esitanud väited ja tõendid põhjendamaks tööst keeldumist tervisliku seisundiga.

Asja sisulisel läbivaatamisel saab hinnata, kas tal tegelikult esines alus tööst keeldumiseks või mitte.

Riigikohus on 30. mai 2012. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-12 leidnud, et kinnipeetav võib töötervishoiu

ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 4 alusel keelduda tööst, mis seaks ohtu tema tervise, ning selle õiguse

kasutamisel ei riku kinnipeetav VangS § 67 p 1, mis kohustab kinnipeetavat vangla julgeoleku tagamiseks

alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Samuti on Riigikohus korduvalt asunud

seisukohale, et distsiplinaarkaristuse õiguspärasus on isiku jaoks oluline ning ebaõiget kartserikaristuse

määramist ei saa käsitada väheintensiivse riivena (vt nt Riigikohtu 16. mai 2011. a määrus haldusasjas nr 3-

3-1-95-10, p 7).

21. Riigikohus tühistab kohtute määrused, kohustab Tartu Halduskohut korraldama tõlgi leidmise ning

annab kaebajale menetlusabi tõlgikulude kandmiseks.

Viive Ligi, Ivo Pilving, Jüri Põld