3-2-1-74-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEHIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-74-15

Otsuse kuupäev

Tartu, 16. september 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Aleksander Raagi (Raag) hagi Westgate Transport OÜ

vastu 14 212 euro 38 sendi ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 2-13-56623

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksander Raagi kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

32 449 eurot 47 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Aleksander Raag, esindaja vandeadvokaat Siiri

Malmberg

Kostja Westgate Transport OÜ (registrikood 11056908),

esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee

Asja läbivaatamise kuupäev

24. august 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 4. septembri 2014. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu

26. jaanuari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56623 ja saata asi uueks läbivaatamiseks

Harju Maakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Aleksander Raagile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksander Raag (hageja) esitas 29. novembril 2013 Harju Maakohtule hagi Westgate Transport

OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 14 212 eurot 38 senti, hagi esitamise

seisuga viivise 13 049 eurot 57 senti ja tasumata põhivõlalt viivise 0,1% päevas alates

30. novembrist 2013 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Raudteeveod OÜ (RV) ja kostja 17. detsembril 2008

raudteetsisternide rendilepingu, mille alusel kostja rentis RV-lt naftasaaduste transportimise tsisterne.

6. aprillil 2011 sõlmiti rendilepingu lisa nr 2, millega muuhulgas muudeti tsisternide eest makstavat

tasu. 1. maist 2011 kuni 1. maini 2012 oli ühe tsisterni renditasu ööpäevas 12 eurot 35 senti, millele

lisandus käibemaks. RV esitas kostjale rendiarved, millest kolme arvet ei ole kostja täielikult

tasunud. Renditasu on muutunud sissenõutavaks. Kokku on tasumata 14 212 eurot 38 senti. Kostja

on kohustatud maksma ka viivist.

5. septembril 2013 sõlmis RV hagejaga nõude loovutamise lepingu, millega loovutas eelnimetatud

14 212 euro 38 sendi suuruse nõude hagejale. Nõude loovutamise lepingule kirjutas RV nimel alla

Andres Gailit. Kostjale teatati nõude loovutamisest kirjalikult. Nõude loovutamise leping on kehtiv.

3. septembri 2013. a volikirjaga volitati RV esindajana loovutuslepingule alla kirjutama A. Gailitit.

Volikirjale kirjutasid alla kõik RV juhatuse liikmed (A. Bachmann, A. Raag, G. Fell ja K. Štolf).

Samuti on olemas juhatuse 29. juuli 2013. a otsus nõude loovutamise kohta. A. Gailitil oli ka RV

osanike nõusolek lepingu sõlmimiseks, sest osaühingul on kolm osanikku: AS TREF (TREF),

OÜ Lanidor (Lanidor) ja hageja. TREF-i esindas nõusoleku andmisel juhatuse liige A. Gailit,

Lanidori juhatuse liige G. Fell ja hageja esindas iseennast. A. Gailit, G. Fell ja A. Raag olid samal

ajal nii RV juhatuse liikmed kui ka osanike esindajad.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Nõude loovutamise leping on tühine, sest selle on sõlminud RV ja hageja kui RV juhatuse liige ja

sellise tehingu tegemiseks peab olema osanike nõusolek, kuid osanikud ei ole nõusolekut andnud.

Volikiri, millele on alla kirjutanud RV juhatuse liikmed, ei ole osanike nõusolek. Samuti ei ole

osanike nõusolekuna käsitatav juhatuse otsus nõude loovutamise lepingu sõlmimise kohta. Osanike

otsusele on ette nähtud kindel menetluskord ja seda ei ole järgitud. Väär on ka hageja seisukoht, et

kostja peab tõendama, et tehing on tühine. Negatiivset asjaolu ehk osaniku või nõukogu nõustumise

puudumist ei saa kostja tõendada. Hageja nõue on põhjendamatu ka seetõttu, et arved, millel nõue

põhines, on alusetud.

13. juunil 2014 esitas kostja kohtule taotluse, milles palus teha vaheotsuse ja tuvastada, et

vaidlusalune nõude loovutamise leping on tühine, kuna selle sõlmimiseks ei olnud RV osanike

nõusolekut.

3. Harju Maakohus tegi 4. septembril 2014 vaheotsuse, millega tuvastas, et nõude loovutamise leping

on tühine, ja jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas RV ja hageja vahelise nõude

loovutamise lepingu sõlmimiseks oli osanike nõusolek ja kas leping kehtib või mitte.

Äriseadustiku (ÄS) § 181 lg-t 3 tuleb tõlgendada selliselt, et juhatuse liige võib osanike nõusolekuta

teha osaühinguga vaid selliseid tehinguid, mis puudutavad osaühingu igapäevast majandustegevust.

Nõude loovutamise lepingu sõlmimine ei ole igapäevane majandustegevus, seega on selleks vajalik

seaduses sätestatud korras vormistatud osanike nõusolek. Ei ole tõendatud, et RV osanikud oleksid

võtnud vastu otsuse kas osanike koosolekul või muul seaduses sätestatud viisil. Osanike otsus peab

vastama ÄS § 173 lg-s 3, § 171 lg-s 5 ja § 305 lg-tes 1-6 toodud protokollinõuetele. Volikirja,

millega juhatus volitas A. Gailitit sõlmima hagejaga RV nimel nõude loovutamise lepingut, ei saa

käsitada osanike nõustumusena. Osanike nõusoleku andmiseks on kindel menetluskord, mille

järgimist ei ole hageja tõendanud. Samuti ei ole tõendatud, et osanikud oleksid tehingu hiljem heaks

kiitnud, nagu seda võimaldavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 111 lg-d 1 ja 2. Kuna

osanike nõusolekut ei olnud, siis on nõude loovutamise leping tühine ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tuvastada vaidlusaluse

nõude loovutamise lepingu kehtivuse ja kohustada maakohut asja menetlust jätkama või

alternatiivselt saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. jaanuari 2015. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus materiaalõigust õigesti, kui leidis,

et nõude loovutamise leping on tulenevalt ÄS § 181 lg-st 3 tühine. Osaühingu ja juhatuse liikme

vahelise lepingu tühisusele saab lisaks lepingu pooltele tugineda ka isik, kelle vastu tühise lepingu

alusel loovutatud nõue esitatakse.

Hageja pidi maakohtus tõendama, et nõue kuulub talle, ja lisaks nõude loovutamise lepingu

esitamisele tõendama ka seda, et tehingu tegemiseks oli osanike nõusolek. Maakohus jagas

tõendamiskoormuse õigesti, leides, et tühisust välistavatele asjaoludele pidi tuginema hageja. Kuna

kumbki pool ei ole tühisust välistavatele asjaoludele tuginenud enne kui apellatsioonkaebuses, siis ei

pidanud maakohus nende asjaoludega tegelema ega omal algatusel nende olemasolu või puudumist

selgitama. Kuigi hageja väitis apellatsioonimenetluses, et maakohtu otsus oli talle üllatuslik, sest

maakohus ei selgitanud hagejale, et loovutuslepingu tühisust välistavad asjaolud peab kohtu ette

tooma ning tõendama tema, ei saa see väide tingida maakohtu otsuse tühistamist.

Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks oli

osanike nõusolek. See nõusolek oleks saanud olla väljendatud vaid osanike otsusena, mida aga ei ole

kohtule esitatud. Juhatuse liikmete allkirjadega volikiri, millega volitati tehingut tegema ühte juhatuse

liiget, ja juhatuse koosoleku protokoll, millega nõustuti nõude loovutamisega, ei tõenda osanike

nõusolekut. Need dokumendid on koostatud muul eesmärgil. Volikiri ei ole pealkirjastatud osanike

otsusena ja selles ei mainita kordagi, et tegemist oleks osanike otsusega. Volikirja allkirjastasid neli

füüsilist isikut. RV osanike hulgas on ka kaks juriidilist isikut, kes ei ole oma tahet avaldanud. Samuti

ei saa osanike nõusolekuks pidada juhatuse otsust. Iseenesest saaks osanike nõusolek olla väljendatud

ka hilisema heakskiiduna, kuid ka see saaks olla vormistatud vaid osanike otsusena. Muul viisil ei saa

osanikud tehinguid heaks kiita.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja menetlemiseks

Harju Maakohtule või Tallinna Ringkonnakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et osanikud said

nõude loovutusega nõustuda vaid otsuse vormis. ÄS § 181 lg 3 järgi ei pea osanike nõusolek olema

tingimata vormistatud otsusena, vaid võib olla antud ka muu tahteavaldusena.

Juhatuse 29. juuli 2013. a koosoleku protokollist nähtuvalt otsustati nõustuda nõude loovutusega.

Protokollile on alla kirjutanud A. Bachmann, A. Gailit, G. Fell ja kostja. A. Gailit on ühtlasi RV

osaniku TREF-i seaduslik esindaja, G. Fell on osaniku Lanidori seaduslik esindaja ning ka kostja on

RV osanik. Seega osalesid otsuse vastuvõtmisel ja avaldasid tahet kõik osanikud või nende esindajad.

Tähendust ei ole sellel, et kõnealune dokument on pealkirjastatud juhatuse koosoleku protokollina.

Lisaks sisaldub osanike kaudne tahteavaldus ka 3. septembri 2013. a volikirjas, millega samad isikud

volitasid ühte juhatuse liiget vaidlusalust lepingut sõlmima.

Maakohus leidis ekslikult, et hageja pidi tõendama, et ei esine asjaolusid, millest tulenevalt võiks

osanike otsus olla tühine. Hageja tugines maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses sellele,

et maakohus ei selgitanud pooltele, kellel on kohustus tõendada, et nõude loovutamise leping kehtib.

Maakohus rikkus TsMS § 392 lg-t 2 ja ringkonnakohus ei kõrvaldanud seda rikkumist. Kuna kostja

tugines tehingu tühisusele, soovis hageja apellatsioonimenetluses esitada lisatõenditena kõigi osanike

kirjalikud kinnitused, millest nähtus, et nad olid nõude loovutamisega nõus. Ringkonnakohus ei

võtnud neid tõendeid vastu, kuigi oleks pidanud võtma.

8. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja maakohtu otsused tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 691 p 4 ning § 692 lg 1 p 1 ja lg 5 teise lause alusel tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Kassatsioonkaebus

rahuldatakse.

10. Kostja palus maakohtul teha vaheotsuse, millega tuvastada, kas RV ja hageja vahel 5. septembril

2013 sõlmitud nõude loovutamise leping kehtib. Maakohus tegi kostja taotluse kohta vaheotsuse

lõppotsusena, millega jättis hagi rahuldamata, leides, et nõude loovutamise leping on tühine, kuna

selle sõlmimiseks ei olnud osanike nõusolekut. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata.

Kassatsiooniastmes vaieldakse selle üle, kas RV osanikud olid andnud nõusoleku RV ja hageja kui

RV juhatuse liikme vahelise nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks.

11. Esmalt märgib kolleegium, et õige on ringkonnakohtu seisukoht, et osaühingu ja tema juhatuse

liikme vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu tühisuse vastuväite võib esitada ka võlgnik ehk

isik, kelle vastu olev nõue loovutati. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et VÕS § 170

esimese lause eesmärk ei ole välistada võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole

kehtiv, ja seega võib võlgnik VÕS § 171 lg 1 alusel esitada ka need vastuväited, mis tulenevad nõude

loovutamisest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05,

p 17).

12. Õige on ka maakohtu järeldus, et nõude loovutamise lepingu sõlmimine osaühingu ja tema

juhatuse liikme vahel ei ole igapäevane majandustegevus ÄS § 181 lg 3 teise lause mõttes. Seega on

selleks vajalik osanike nõusolek ÄS § 181 lg 3 esimese lause järgi.

Maakohtu otsuse kohaselt ei ole osanikud nõude loovutusega nõustunud, kuna kohtule ei ole esitatud

vastava sisuga osanike otsust. Maakohus leidis, et volikiri, millega RV juhatuse liikmed on volitanud

A. Gailitit sõlmima hagejaga nõude loovutamise lepingut, ega ka RV juhatuse otsus, millele on alla

kirjutanud kõik RV juhatuse liikmed, ei saa olla käsitatav osanike nõustumusena tehingu tegemisega

isegi siis, kui neis dokumentides on väljendatud kõigi RV osanike või nende esindajate tahe.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, märkides, et osanike nõusolek vaidlusaluse tehingu

tegemiseks oleks saanud olla väljendatud vaid osanike otsusena.

Kolleegium sellega ei nõustu.

13. ÄS § 181 lg 3 esimene lause sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on

tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu.

Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et osanikud väljendavad oma tahet eelkõige osanike

otsuse kaudu, mis on mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes (vt nt Riigikohtu

20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 21; 1. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

157-10, p 12; 25. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10). Samuti on Riigikohus

leidnud, et kuna osanike otsuste vastuvõtmiseks on seaduses sätestatud formaliseeritud kord

(esmajoones ÄS §-d 168-177), siis on näiteks juhatuse liikme ametiaja pikenemiseks lisaks (endise)

juhatuse liikme jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega kiidetakse

heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt

(vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-65-08, p 34).

Osanikud võivad võtta otsuseid vastu kolmel viisil: osanike koosolekul (ÄS § 170-1721), koosolekut

kokku kutsumata, korraldades hääletamise kirja teel (ÄS § 173 lg-d 1-4) või erandina ka kirjaliku

ühehäälse otsusena muid formaalsusi järgimata (ÄS § 173 lg-d 6 ja 7). Kolleegium on aga seisukohal,

et erinevalt nt juhatuse liikme valimise otsustamisest ei näe ÄS § 181 lg 3 ette, et osanike nõusolek

juhatuse liikmega tehingu tegemiseks peaks olema tingimata väljendatud osanike otsusena. See

tähendab, et osanikud võivad sellise tehingu tegemiseks nõusoleku anda osanike otsusega, mis on

tehtud ükskõik millisel eespool nimetatud viisil, kuid see nõusolek võib olla väljendatud ka eraldi

antud kirjalike tahteavaldustena.

14. Osanike nõusolek võib olla antud nii enne tehingu tegemist kui ka hiljem heakskiiduna

TsÜS § 111 lg 1 teise lause mõttes. TsÜS § 111 lg 1 sätestab, et kui tehingu kehtivus sõltub

kolmanda isiku nõusolekust, võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada

tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Nõusolek võib olla tehingu

tegemisele eelnev või antud tagantjärele (heakskiit). TsÜS § 113 järgi kehtivad heakskiidu

õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene

teisiti.

15. Eelnevast tulenevalt tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus uuesti hindama, kas RV

osanikud või nende esindajad on väljendanud nõutavas vormis nõusolekut nt RV juhatuse 29. juuli

2013. a otsuses, A. Gailitile nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks 3. septembril 2013 antud

volikirjas või muus dokumendis.

16. Kolleegium märgib täiendavalt, et kui osaühingu osanikuks on juriidiline isik, siis tuleb osaniku

nõusoleku tuvastamisel lähtuda selle juriidilise isiku esindamise üldistest reeglitest. Maakohtu

tuvastatud asjaolude kohaselt oli RV-l vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal kolm osanikku - üks

aktsiaselts, üks osaühing ja üks füüsiline isik. Aktsiaseltsi kui osaniku tahet väljendab juhatus ja

ÄS § 307 lg 1 järgi võib aktsiaseltsi kõigi tehingute tegemisel (sh osaniku nimel hääle andmisel või

muu tahteavalduse tegemisel) esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et

juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada aktsiaseltsi ühiselt, arvestades ka seda, et

kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult juhul, kui see on kantud äriregistrisse. Sama

sätestab ÄS § 181 lg 1 ka osaühingu kohta, millest järeldub, et ka osaühingust osaniku tahet

väljendab juhatus oma liikmete kaudu, arvestades äriregistri vahendusel kolmandate isikute suhtes

kehtivaid esinduspiiranguid.

Seega tuleb asja uuel läbivaatamisel lisaks kirjalike tahteavalduste olemasolu tuvastamisele hinnata,

kas isikutel, kes tahet avaldasid, oli juriidilistest isikutest osanike esindamise õigus. Kui asja uuel

läbivaatamisel selgub, et RV osanikeks olnud või osanikke esindama õigustatud isikud on avaldanud

kirjalikku nõusolekut nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks, siis saab maakohus TsMS § 449 lg 2

teise lause järgi nõude põhjendatust vaheotsusega tunnustada ja jätkata menetlust nõude suuruse üle

ning teha selle kohta otsuse. Samas on vaheotsuse tegemine TsMS § 449 lg 1 kohaselt kohtu õigus,

mitte kohustus, ja lugedes nõude põhjendatuks, on menetlusökonoomiliselt põhjendatud asi

lahendada ja teha lõppotsus. Vaheotsuse eesmärk on menetlust lihtsustada ja kiirendada, mitte aga

komplitseerida.

17. Lisaks märgib kolleegium, et kui hageja oli ühtlasi nii RV juhatuse liige kui ka osanik, ei ole

hageja enda antud tahteavaldusel loovutusega nõustumise kohta õiguslikku tähendust, sest osanik ei

saa hääletada (tahet avaldada), kui otsustatakse temaga tehingu tegemist. Nimelt ei või osanik

ÄS § 177 lg 1 järgi muu hulgas hääletada, kui otsustatakse tema ja osaühingu vahel tehingu tegemist

ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist. Esindatuse määramisel selle

osaniku hääli ei arvestata. Sel juhul on osanike nõusoleku olemasolu hindamisel tähendus vaid

TREF-i ja Lanidori tahteavaldustel.

18. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et kohtud pöörasid tõendamiskoormuse ekslikult hageja

kahjuks ümber, märgib kolleegium, et hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja

ülesandeks oli tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 muu hulgas tõendada, et ta on nõude omandanud

loovutusega. Loovutustehingu tühisuse vastuväite esitas kostja oma vastuses ja hageja ei pidanud

enne sellest vastuväitest teadasaamist tõendama, et loovutustehing kehtib. Kui kostja oli tehingu

tühisuse vastuväite esitanud, väitis hageja omakorda, et tehing siiski kehtib, sest osanikud olid

loovutusega nõus, ning esitas muude tõendite hulgas ka volikirja ja juhatuse koosoleku protokolli.

Seega on ekslik ringkonnakohtu väide, et hageja ei tuginenud tühisust välistavatele asjaoludele enne

kui apellatsioonkaebuses. Alles apellatsioonimenetluses esitas ta küll lisatõenditena osanike

heakskiidud loovutuslepingule, kuid vastuväited tühisusele ja muud tõendid esitas ta juba

eelmenetluses. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et hageja pidi juba hagi esitamisel tõendama, et ei

esine asjaolusid, millest tulenevalt võiks osanike otsus olla tühine.

19. Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja uuel läbivaatamisel.

Menetluskulude rahaline suurus määratakse madalama astme kohtus kindlaks TsMS § 174 lg-tes 4

ja 6 sätestatu kohaselt.

20. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada.

Villu Kõve, Henn Jõks, Ants Kull