3-2-1-78-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-78-15

Määruse kuupäev

Tartu, 16. september 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Villu Kõve ja Malle Seppik

Kohtuasi

Sillamäe Linnavalitsuse avaldus A. B-lt S. B suhtes

hooldusõiguse äravõtmiseks ja S. B-le eestkostja

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 2-14-52405

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S. B määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Sillamäe Linnavalitsus

Puudutatud isik (laps) S. B, määratud esindaja

vandeadvokaadi abi Aleksei Frostiman

Puudutatud isik (isa) A. B

Asja läbivaatamise kuupäev

31. august 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 24. septembri 2014. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu

19. jaanuari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-52405 ning saata asi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määrata Advokaadibüroo Narlex OÜ-le riigieelarvest makstavaks tasuks S. B-le Riigikohtus

osutatud riigi õigusabi eest 115 eurot 44 senti. Saata määruse p 3 täitmiseks Eesti

Advokatuurile ning teadmiseks Advokaadibüroo Narlex OÜ-le.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sillamäe Linnavalitsus (avaldaja) esitas 23. mail 2014 avalduse, milles palus määrata esialgse

õiguskaitse korras S. B (laps) viibimiskohaks Sillamäe Laste Hoolekande Asutuse, ning 18. juunil

2014 avalduse, milles palus võtta A. B-lt (isa) ära hooldusõiguse lapse suhtes ja määrata lapsele

eestkostja.

Avalduste kohaselt tarvitas lapse ema M. B raseduse ajal narkootikume ja laps sündis metadooni

sõltuvusega, mistõttu oli perekond alates lapse sünnist linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas

riskiperena arvel. Lapse ema suri 6. mail 2013 ja laps jäi elama isaga. 14. mail 2014 paigutas

linnavalitsuse sotsiaalhoolekandetöötaja lapse Sillamäe Laste Hoolekande Asutusse Lootus, sest isa

ei hoolitsenud lapse eest, tarvitas alkoholi, korraldas kodus joominguid ega taganud lapsele turvalist

keskkonda ja arengut.

Isa ei saa viieaastase lapse kasvatamisega hakkama. Laps on psühholoogi hinnangul jäänud arengus

maha. Isa ei tegele lapse arendamisega. Sillamäe Lasteaia „Pääsupesa" 19. mai 2014. a

iseloomustusest nähtub, et isa ei hoolitse lapse eest, ei tunne muret tema tervise, toitumise ega arengu

pärast, samuti ei hoolitse lapse hügieeni eest. Isa ei ole reageerinud kasvatajate korduvatele

märkustele. Lasteaiatasu on pikemat aega maksmata, mistõttu on tekkinud suur võlg. Politsei- ja

Piirivalveameti vastusest nähtub, et isa vastu on ajavahemikul 2004-2014 alustatud 36 asja, millest

enamik on seotud isikute tervise kahjustamisega. Isa sissetulek on 419 eurot 36 senti kuus

(töövõimetuspension 198 eurot 68 senti, sotsiaaltoetus 59 eurot 58 senti, peretoetus 19 eurot 18 senti

ning lapse toitjakaotuspension 141 eurot 92 senti). Karistusregistri andmetel on isale määratud suuri

trahve, mida ta on tasunud lapsele mõeldud raha eest, mis kahjustab lapse huve. Isal on ka

kommunaalkulude võlg.

2. Lapsele määratud esindaja toetas lapse eraldamist perekonnast kohtumenetluse ajaks, kuid leidis, et

hooldusõiguse äravõtmiseks tuleb selgitada välja olulised asjaolud. Pärast seda, kui lapsele määratud

esindaja külastas isa kahel korral (juulis ja septembris 2014) ja selgitas välja hoolekandeasutuse

seisukohad, ei toetanud ta isalt hooldusõiguse äravõtmist, vaid leidis, et lapse huve saab kaitsta

muude abinõudega. Isa oli mõlema kohtumise ajal kaine. Isa on valmis tegema sotsiaaltöötajatega

koostööd. Ta käib iga päev lapsel hoolekandeasutuses külas ning ta on asunud olukorda parandama,

sh korterit remontima. Isalt hooldusõiguse äravõtmine ei ole lapse huvides.

3. 12. septembri 2014. a kohtuistungil edastas linnavalitsus kohtule isaga 28. augustil 2014 sõlmitud

tegevuskava-lepingu olukorra parandamiseks, milles isa kinnitas, et kohustub seda täitma. Isa

kinnitas kohtuistungil, et alkohol ei ole tema jaoks suur probleem ning et ta tegeleb oma probleemide

lahendamisega, vältimaks hooldusõiguse äravõtmist. Linnavalitsus leidis, et isale tuleb anda võimalus

end parandada ja seejärel hinnata uuesti tema oskusi lapsevanemana. Seetõttu palus linnavalitsus

hooldusõiguse äravõtmise asemel peatada ajutiselt isa hooldusõigus.

4. Viru Maakohus rahuldas 24. septembri 2014. a määrusega linnavalitsuse avalduse, eraldas lapse

perekonnast, võttis isalt lapse hooldusõiguse täielikult ära ja määras kuni eestkostja leidmiseni lapse

eestkostja ülesandeid täitma Sillamäe Linnavalitsuse.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ohustavad isa käitumine ja eluviis lapse elu, tervist ja

arengut, mistõttu tuleb isalt võtta PKS § 134 lg 1 ja § 135 lg 2 alusel lapse isiku- ja varahooldusõigus

täielikult ära. Isa ei suuda täita lapse isiku- ja varahooldusõigusest tulenevaid kohustusi ja muude

abinõude rakendamisest ei ole piisanud alaealise lapse suhtes ohu ärahoidmiseks. Isa eluviisi ja

käitumise paranemine ei anna kohtule alust teha teistsugust järeldust. Isa peab näitama pikema aja

jooksul, et suudab vanema kohustusi täita. Kuni vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele eestkostja

määramiseni tuleb eestkostja ülesanded panna linnavalitsusele.

5. Lapsele määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha

uue määruse, millega kohaldada vanema õigusi vähem piiravaid abinõusid, et säilitada isa ja lapse

perekondlikud sidemed, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste

kohaselt saab asjas kohaldada perekonda toetavaid meetmeid ning isalt hooldusõiguse täielik

äravõtmine ei ole asjaolusid arvestades proportsionaalne meede. Isa üritab oma eluviisi muuta ja

olukorda parandada. Ka linnavalitsus muutis kohtuistungil oma algset nõuet ja palus isa hooldusõigus

peatada, et veenduda, kas isa suudab end muuta.

6. Isa toetas määruskaebust ja palus selle rahuldada, sest määrus rikub ka tema õigusi. Lapse

perekonnast eraldamiseks ei ole põhjust ja isa suudab ise last kasvatada.

7. Linnavalitsus vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 19. jaanuari 2015. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata, nõustudes maakohtu põhjendustega.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märkis ringkonnakohus, et isa ei ole suuteline tütart kasvatama.

Enne lapse perekonnast eraldamist oli lapse heaolu ohustatud. 14. mai 2014 kodukülastuse aktist

nähtub, et lapsel ei olnud sobivaid elamistingimusi. Seda tõendavad ka kodukülastuse aktile lisatud

fotod. Lapse hügieen oli puudulik. Lapse verbaalne ja mitteverbaalne intellekt on väga madal. Isa on

jätnud lasteaia eest maksmata ja tal on suur kommunaalkulude võlg, mistõttu ei olnud isa ka oma

varalise seisundi tõttu võimeline lapse eest hoolitsema ja tema heaolu tagama. Alles pärast lapse

eraldamist on isa püüdnud oma käitumist ja eluviisi parandada, kuid ka neid pingutusi ei saa pidada

piisavaks selleks, et jätta isalt hooldusõigus täielikult ära võtmata.

Asjas ei ole võimalik kohaldada muid abinõusid, mis aitaksid isal lapse eest hoolitseda. Asja

materjalidest nähtuvalt koostati isale tegevuskava. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et isa oleks

tegevuskava tingimusi täitnud. Tegevuskava tingimuste täitmist ei nähtu ka muudest asja

materjalidest, samuti ei tugineta sellele määruskaebuses. Määruskaebuses ei ole nimetatud ühtegi

abinõu, mida määruskaebuse esitaja arvates tuleks isale kohaldada. Määruskaebuse väited selle kohta,

et isa on võimeline oma eluviisi muutma ja on suuteline last kasvatama, on üldsõnalised ning

põhistamata.

Asjakohane ei ole määruskaebuse väide, et maakohus ei saanud isalt hooldusõigust ära võtta mh ka

seetõttu, et avaldaja muutis kohtuistungil oma nõuet ja palus hooldusõiguse peatada. TsMS § 477 lg 5

järgi ei olnud maakohus seotud menetlusosaliste taotlustega. Lisaks ei olnud asjas esitatud asjaoludel

alust hooldusõigust peatada. Olukorras, kus laps on jäetud hooletusse või lapse heaolu ja/või vara on

ohustatud vanema suutmatuse tõttu täita oma kohustusi lapse vastu, ei ole õige vanema hooldusõigust

peatada.

Kuigi isa esitas 6. novembril 2014 ringkonnakohtule avalduse, milles palus asja uuesti läbi vaadata ja

hooldusõiguse taastada, ei saa seda dokumenti pidada määruskaebuseks, sest see on esitatud

hilinemisega. Seega ei olnud isa huvitatud maakohtu määruse vaidlustamisest, millest saab järeldada,

et tal ei ole huvi oma käitumist ja elukorraldust parandada, et kasvatada erihooldust vajavat last ja

hoolitseda tema eest.

PKS § 123¹ järgi saab isa esitada avalduse ja taotleda vanemlike õiguste taastamist, kui näitab, kuidas

ta on oma käitumist ja eluviisi muutnud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Lapsele määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palus maa- ja ringkonnakohtu määruse

tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kohaldasid kohtud vääralt materiaalõiguse normi, kui võtsid

isalt hooldusõiguse täielikult ära ega kaalunud võimalust tagada lapse heaolu muude abinõudega.

Kohtud ei ole põhjendanud, miks ei saa lapse heaolu tagada muude abinõudega. Kõik asjaolud,

millele linnavalitsus avalduses tugines ja millele on rajatud kohtute põhjendused, ilmnesid enne lapse

perest eraldamist. Pärast lapse eraldamist perekonnast on isa asunud olukorda parandama.

Linnavalitsus on muu abinõuna teinud isale üksnes 28. augustil 2014, s.o vahetult enne kohtuistungit

ettekirjutuse, mida isa nõustus täitma. Kuna ettekirjutus tehti pool kuud enne maakohtu istungit, ei

saanud isa kõiki ettekirjutuses ettenähtud nõudmisi kohtuistungi toimumise ajaks täita. Asjas tuleb

selgitada, milline oht ähvardab last isa juures kasvades ja millised on proportsionaalsed abinõud

võimaliku ohu vältimiseks.

10. Linnavalitsus vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Lapse eraldamine ja

isalt hooldusõiguse täielik äravõtmine on lapse huvides. Isa ei ole praeguseks olukorda parandanud,

kuigi lubas seda teha juba 2013. aasta mais. Samuti ei ole isa täitnud 28. augusti 2014. a tegevuskava.

Isal ei ole huvi parandada oma käitumist ja elukorraldust. Muude abinõude kohaldamine ei ole

perspektiivikas, sest isa ei suuda tagada erivajadusega lapse heaolu. Isalt hooldusõiguse äravõtmine

tagab lapsele turvalise arengu ja heaolu hoolekandeasutuses.

11. Isa ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada, maa- ja

ringkonnakohtu määrus tühistada ning asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

13. Kolleegiumi arvates leidsid kohtud õigesti, et olukorras, kus lapse heaolu on ohustatud, tuleb

lapse heaolu tagamiseks võtta tarvitusele vajalikud abinõud, kuid asusid seejuures ennatlikult

seisukohale, et isa ei suuda last kasvatada ega tema eest hoolitseda, mistõttu tuleb isalt võtta lapse

hooldusõigus täielikult ära.

14. Juhul, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema

hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või

kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi ohtu ära hoida või ei ole võimelised seda tegema,

peab kohus PKS § 134 lg 1 järgi rakendama ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid. Eelkõige võib

kohus PKS § 134 lg 3 järgi teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha

hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud

asutuse hooldusjuhiseid ning piirata vanema isiku- või varahooldusõigust teatavate toimingute või

teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Seejuures võib kohus vanemalt hooldusõiguse

PKS § 135 lg 2 järgi täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või

kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

Kolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et vanema õigusi piiravate abinõude

rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu

tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Abinõu valikul peab kohus arvestama

perekonnaautonoomia põhimõttega ning eelistama võimalusel selliseid abinõusid, mis toetavad

perekonda ja aitavad vanema ja lapse sidet tugevdada või taastada. Sellest tulenevalt võib kohus

kohaldada abinõusid, mis lahutavad vanema ja lapse, sh eraldada lapse vanemast ja võtta vanemalt

isikuhooldusõiguse lapse suhtes täielikult ära, üksnes juhul, kui vanema ja lapse õigussuhet toetavad

abinõud ei ole andnud soovitud tulemust või on ilmne, et toetavate abinõudega ei ole võimalik ohtu

lapse heaolule kõrvaldada. Seejuures peavad kohtu kohaldatavad abinõud olema eesmärgipärased ja

proportsionaalsed (vt Riigikohtu 4. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-11, p 14). Samuti on

kolleegium juhtinud varem tähelepanu sellele, et abinõude kohaldamiseks peab kohus esmalt

tuvastama, milline oht ähvardab last vanema juures kasvades, ning tulenevalt ohust kohaldama ohu

kõrvaldamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, sh ei anna vanemalt lapse

hooldusõiguse täielikult äravõtmiseks iseenesest veel alust asjaolu, et vanem ei tule iseseisvalt toime

pere igapäevaelu korraldamise ja lapse arendamisega ning vanemal napib vahendeid pere

ülalpidamiseks (vt Riigikohtu 14. novembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-12, p 16).

Arvestades ülalmärgitut, tuleb kohtul lapse heaolu tagamiseks kohaldada eelkõige perekonda

toetavaid abinõusid ning üksnes juhul, kui sellised meetmed ei ole tulemust andnud või on ilmne, et

neil positiivset mõju ei oleks, saab kohus võtta vanemalt lapse hooldusõiguse täielikult ära.

15. Praeguses asjas esitas linnavalitsus kohtule 23. mail 2014 avalduse, milles palus lapse esialgse

õiguskaitse korras enne vanemalt hooldusõiguse äravõtmiseks avalduse esitamist perekonnast

eraldada. Viru Maakohus eraldas 26. mai 2014. a määrusega lapse perekonnast ja kohustas

linnavalitsust esitama avalduse hiljemalt 20. juunil 2014. 18. juunil 2014 esitas linnavalitsus

avalduse, milles palus võtta isalt lapse hooldusõiguse ära. Toimiku materjalidest nähtub, et pärast

avalduse esitamist kohtus lapsele määratud esindaja kahel korral (10. juulil 2014 ja 4. septembril

2014) lapse, hoolekandeasutuse töötajate ja isaga ning jõudis järeldusele, et isalt hooldusõiguse

äravõtmine ei ole lapse huvides, kuna isal ja lapsel on tugev kiindumussuhe ja isa on nõus tegema

koostööd linnavalitsuse ja muude asutustega, et olukorda parandada, sh on olukord võrreldes

avalduse esitamisele eelnenud ajaga muutunud (tl 61 ja 73). Samuti nähtub asja materjalidest, et isa

on asunud tegema koostööd linnavalitsusega ja allkirjastanud 28. augustil 2014 tegevuskava-lepingu

(tl 79), milles isa ja linnavalitsus leppisid kokku, mida peab isa ette võtma olukorra parandamiseks.

Kuigi enamiku tingimuste täitmiseks ei nähtu nimetatud dokumendist tähtaega, on linnavalitsus ja isa

leppinud kokku, et alkoholi võõrutusravi peab isa läbima kuni 31. septembrini 2014 ning

psühholoogilise suhtlustreeningu kuni 31. detsembrini 2014. Sellest saab kolleegiumi hinnangul

järeldada, et tegevuskava oli mõeldud pikema aja jooksul täitmiseks. Lisaks avaldas linnavalitsus

15. septembril 2014 toimunud kohtuistungil arvamust, et isale tuleb anda võimalus end parandada ja

pärast seda hinnata uuesti tema vanemaoskusi. Seega oli maakohtu istungi toimumise ajaks isa ja

linnavalitsuse koostöö olukorra parandamiseks alles alanud ning sellel ajal ei olnud veel teada, kas isa

suudab end parandada ning kas lapse heaolu saaks tagada muude abinõudega kui lapse perekonnast

eraldamine ja vanemalt hooldusõiguse äravõtmine.

16. Arvestades ülalmärgitut, ei olnud maakohtu määruse tegemise ajaks veel selge, kas isa suudab

olukorda muuta ja lapse heaolule ilmnenud ohtu ära hoida PKS § 134 lg 1 mõttes. Seega ei olnud

maakohus määruse tegemise ajaks asja ammendavalt arutanud ega selgitanud välja asja

lahendamiseks olulisi asjaolusid, rikkudes sellega TsMS § 435 lg-t 1 ja § 438 lg-t 1 koosmõjus

TsMS § 377 lg-tega 1 ja 7. Maakohus pidi asja lahendades arvestama isa ja linnavalitsuse

kokkulepitud tegevuskava, andma isale võimaluse täita tegevuskava ning hindama, kas nimetatud

tegevuskava on piisav abinõu lapse heaolu tagamiseks. Kui kohus leidis, et tegevuskava ei ole piisav,

sai kohus teha TsMS § 134 lg 3 järgi ka ise isale piisavate tingimustega ettekirjutuse olukorra

parandamiseks.

17. Kuna isal oli võimalus täita tegevuskava üksnes paari nädala jooksul enne kohtuistungit, ei ole

kolleegiumi hinnangul asjakohane ringkonnakohtu järeldus, et kohtuistungi protokollist ega muudest

toimiku materjalidest ei nähtu, et isa oleks tegevuskava tingimused täitnud. Samuti on kolleegiumi

arvates ennatlik ringkonnakohtu järeldus, et isal ei ole huvi oma käitumist ja elukorraldust parandada.

Ainuüksi sellest, et isa ei esitanud tähtaegselt määruskaebust maakohtu määruse peale, ei saa sellist

järeldust teha. Muid asjaolusid, mis sellisele järeldusele võiksid alust anda, ei ole ringkonnakohus

tuvastanud.

18. Ülalmärgitut arvestades tuleb maakohul asja uuel läbivaatamisel enne abinõude kohaldamist

selgitada, milline oht ähvardab last isa juures kasvades ning milliste vanema õigusi kõige vähem

piiravate abinõudega saab seda ohtu ära hoida. Olukorras, kus vanem soovib last ise kasvatada ja

osaleb lapse elus ka pärast lapse perekonnast eraldamist ning on nõus oma elukombeid ja senist

elukorraldust muutma ja tegema selleks linnavalitsusega koostööd, tuleb vanemale enne

hooldusõiguse äravõtmist kohaldada muid abinõusid ja anda võimalus näidata, kas ta suudab

olukorda muuta ja last ähvardanud ohu kõrvaldada.

19. Kuna nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks

läbivaatamiseks, määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi menetluskulude jaotuse ja TsMS § 174

lg 6 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus.

20. Kolleegium leiab, et lapsele määratud esindaja avaldus määrata riigi õigusabi tasu

suuruseks 115 eurot 44 senti tuleb rahuldada kooskõlas TsMS § 219 lg-ga 6 ning riigi õigusabi

seaduse (RÕS) §-dega 22 ja 23. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi

Advokaadibüroo Narlex OÜ-le välja Eesti Advokatuur.

Jaak Luik, Villu Kõve, Malle Seppik