3-3-1-32-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-32-15

Määruse kuupäev

15. september 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld

Kohtuasi

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlus Igor

Gaynutdinovi kinnipidamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet

Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – Igor Gaynutdinov

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 4. veebruari 2015. a määrus haldusasjas

nr 3-14-53208

Menetluse alus Riigikohtus

Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. veebruari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-53208

ning jätta jõusse Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2014. a määrus samas asjas.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 18. detsembril 2014 kinni Igor Gaynutdinovi ning tegi talle

ettekirjutuse Eesti Vabariigist kohe lahkumiseks.

2. PPA esitas 18. detsembril 2014 Tartu Halduskohtule taotluse I. Gaynutdinovi kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23

lg 1 alusel kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. PPA ei

pidanud proportsionaalseks I. Gaynutdinovi viibimist vabaduses, kuna on alust arvata, et isik võib

väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda ning ohustab vabaduses viibides avalikku korda ja ühis-

kondlikku turvalisust.

3. Tartu Halduskohus andis 19. detsembri 2014. a määrusega haldusasjas nr 3-14-53208 loa

I. Gaynutdinovi kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 19. detsembrist 2014

kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kohus leidis, et

asja materjalidest nähtuvalt viibib I. Gaynutdinov Eestis seadusliku aluseta ja tal puuduvad

reisidokumendid. Seega esineb VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud alus kinnipidamiseks. Ka esineb VSS

§ 15 lg 2 p-s 2 sätestatud alus, sest I. Gaynutdinov on avaldanud selget soovimatust Eestist lahkuda

ning on tunnistanud, et keeldus täitmast taotlust tagasipöördumise tunnistuse saamiseks. Samuti esineb

VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus (põgenemisoht), kuna esineb VSS § 68 p-s 6

nimetatud alus. Põgenemisohu tuvastamine ei tähenda automaatselt, et isiku suhtes järelevalve-

meetmete kohaldamine ei oleks tõhus. Soovimatusest teha koostööd enda väljasaatmiseks ei saa otse-

selt järeldada, et isik üritab end vabaduses olles varjata. Praegusel juhul on aga isikul kalduvus

kuritegelikult käituda ning puudub veendumus tema suhtes järelevalvemeetmete kohaldamise

tõhususes, sest see eeldaks isikult vabatahtlikku ja pikaajalist reeglitele allumist. Seetõttu on

kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne meede, arvestades ka, et isik on korduvalt

sooritanud isikuvastaseid kuritegusid ja seega võib lisaks väljasaatmise takistamisele kujutada ka ohtu

avalikkusele.

4. I. Gaynutdinov esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse kehtetuks tunnistada ja

ennast väljasaatmiskeskusest vabastada. Määruskaebuse kohaselt on väljasaatmine võimatu, sest tema

kui kauaaegse sisserändaja väljasaatmine on keelatud Euroopa Ministrite Komitee 13. septembri

2000. a soovitusega Rec(2000)15. Vabaduse võtmise asemel on võimalik kohaldada

järelevalvemeetmeid.

28. jaanuaril 2015 esitas I. Gaynutdinov ringkonnakohtule kirja, milles ta märkis, et esitas haldusasjas

nr 3-14-53279 esialgse õiguskaitse taotluse, mille Tallinna Halduskohus 7. jaanuari 2015. a määrusega

rahuldas, peatades PPA 18. detsembri 2014. a ettekirjutuse täitmise. Seetõttu tuleb kaebaja

kinnipidamiskeskusest vabastada.

Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2015. a määruse kohaselt haldusasjas nr 3-14-53279 oleks

lahkumisettekirjutuse vahepealse sundtäitmise korral tegemist kaebaja jaoks suhteliselt pöördumatute

tagajärgedega, mis tähendab, et kaebuse rahuldamise korral oleks kohtuotsuse täitmine tõenäoliselt

võimatu. Kohus pidas esialgse õiguskaitse taotlust põhjendatuks ning, arvestades ka, et PPA taotlusele

vastu ei vaielnud, peatas vaidlustatud haldusakti täitmise.

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 4. veebruari 2015. a määrusega haldusasjas nr 3-14-53208

määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2014. a määruse ning kohustas

I. Gaynutdinovi viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastama. Määruse põhjenduste kohaselt on

Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-53279 uus asjaolu, mis on saanud

teatavaks pärast asja lahendamist halduskohtus, kuid millega ringkonnakohus peab arvestama

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 198 lg 2 p 3). VSS § 23 lg-st 1 ja § 14 lg 5 p-st 1

lähtuvalt on välismaalase kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine võimalik üksnes

väljasaatmise täideviimise, s.o lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tagamiseks. Seega, arvestades, et

halduskohtu määrusega asjas nr 3-14-53279 on lahkumisettekirjutuse täitmine peatatud, tuleb

I. Gaynutdinov kinnipidamiskeskusest viivitamatult vabastada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. PPA esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja jätta

jõusse halduskohtu määruse. Määruskaebuse põhjendused on järgmised:

1) nõustuda ei saa ringkonnakohtu seisukohaga, et isiku kinnipidamine ja VSS § 23 lg 1 alusel

kinnipidamiskeskusesse paigutamine on võimalik üksnes lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tagami-

seks ning et lahkumisettekirjutuse sundtäitmise peatamise tõttu tuleb ta vabastada. Lahkumis-

ettekirjutus on kehtiv. I. Gaynutdinov on Venemaa Föderatsiooni kodanik ning kuna Euroopa Liidu ja

Venemaa Föderatsiooni vahel on sõlmitud tagasivõtuleping, ei ole pärast reisidokumendi vormistamist

väljasaatmine perspektiivitu. Kuna I. Gaynutdinov kujutab ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale,

ei keela tema väljasaatmist ka soovitus Rec(2000)15. Esialgse õiguskaitse määrusega peatati riigist

väljasaatmine (väljasaatmise täideviimine), kuid isik on endiselt väljasaadetava staatuses ning

väljasaatmismenetlus on aktiivne;

2) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg 1 võimaldab väljasaadetava

kinnipidamist nii väljasaatmise täideviimiseks kui ka ettevalmistamiseks;

3) ringkonnakohus ei arvestanud, et I. Gaynutdinov kujutab endast tõsist ohtu avalikule korrale ja

julgeolekule ning et esineb põgenemisoht. Põhivaidluse kohtulahendi jõustumise ajal ei pruugi

vabaduses viibiv I. Gaynutdinov olla enam kättesaadav.

8. juunil 2015 esitatud täiendavates seisukohtades selgitab PPA, et isiku avaliku korra huvides

väljasaatmiseks on kergem leida õigustust raskemate kuritegude puhul, mis tuleneb ka Euroopa

Inimõiguste Kohtu praktikast.

7. I. Gaynutdinov vaidleb määruskaebusele vastu ning nõustub ringkonnakohtu seisukohtadega.

Kinnipidamiskeskusesse paigutamine on põhiseaduse § 20 lg 2 p-s 6 nimetatud vabaduse võtmine

Eestist väljasaatmiseks. Kui väljasaatmine on peatatud, puudub ka alus vabaduse võtmiseks.

I. Gaynutdinov on sündinud Valgevenes ja saabunud Eestisse 4-aastaselt ning tema era- ja perekonna-

elu on tihedalt seotud Eestiga. Ka põgenemisohtu ning ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale ei

eksisteeri. Kaebaja ei ole pärast kinnipidamiskeskusest vabastamist rikkumisi toime pannud ning on

kättesaadav.

8. juunil 2015 esitatud täiendavates seisukohtades leiab I. Gaynutdinov, et väljasaatmise mõiste

hõlmab nii väljasaatmise ettevalmistamist kui ka täideviimist. Lisaks märgib ta, et Venemaa Föderat-

sioon on I. Gaynutdinovi tagasivõtutaotluse tagasi lükanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Praeguses asjas on küsimus selles, kas halduskohtu poolt lahkumisettekirjutuse tühistamise üle

peetavas vaidluses selle ettekirjutuse täitmise peatamine esialgse õiguskaitse korras toob kaasa selle, et

isik tuleb kinnipidamiskeskusest vabastada ja kinnipidamiskeskuses hoidmiseks antud kohtu luba

tühistada.

9. Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2015. a määrusest haldusasjas nr 3-14-53279 nähtuvalt taotles

I. Gaynutdinov esialgset õiguskaitset selleks, et teda ei saadetaks kohtumenetluse kestel Venemaale

välja. Taotluse kohaselt puudub isikul Venemaal elu- ja töökoht ning väljasaatmise korral poleks

tagatud tema õigus osaleda oma kohtuasja arutamises. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist neil

põhjustel toetas ka PPA. Halduskohus põhjendas taotluse rahuldamist sellega, et ettekirjutuse

vahepealse sundtäitmise korral oleks tegemist isiku jaoks pöördumatute tagajärgedega, mis tähendab

ühtlasi seda, et kaebuse rahuldamise korral oleks kohtuotsuse täitmine hiljem tõenäoliselt võimatu.

Määruse resolutsiooni p 1 on järgmine: "Rahuldada Igor Gaynutdinovi esialgse õiguskaitse taotlus

ning peatada Politsei- ja Piirivalveameti 18.12.2014 ettekirjutuse nr 1030726069 täitmine."

10. VSS § 4 järgi on ettekirjutus haldusakt, millega kohustatakse Eestis viibimisaluseta viibivat

välismaalast VSS-s sätestatud juhtudel ja korras Eestist lahkuma või oma Eestis viibimine seadustama.

Väljasaatmine on väljasõidukohustuse sunniviisiline täitmine (VSS § 5). VSS § 10 lg 1 sätestab, et

ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib PPA ettekirjutuses või otsusega välismaalast kohustada järgima

järelevalvemeetmeid ning tasuma sunniraha. VSS § 15 lg 1 järgi võib välismaalast kinni pidada VSS

§ 15 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. VSS § 23 lg 11 kohaselt annab halduskohus loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad VSS § 15 lg-s 2 sätestatud

alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.

11. Esialgse õiguskaitse korras tehtud määrusega ei peatatud ettekirjutuse kehtivust, vaid üksnes

täitmine. Ka ei langenud ettekirjutuse sunniviisiline täitmine (väljasaatmine) lõplikult ära, vaid üksnes

peatati. Tegemist on ajutise abinõuga. Kinnipidamine väljasaatmiskeskuses pole kolleegiumi

hinnangul vältimatult väljasaatmise täideviimise osa, vaid seda vajaduse korral tagav vahend.

Praegusel juhul põhjendas halduskohus väljasaatmiskeskuses kinnipidamist põgenemisohuga ja ohuga

avalikule korrale. Lahkumisettekirjutuse täitmise peatamine ei takista selle täitmist tagavate meetmete

kasutamist. Esialgset õiguskaitset ei kohaldanud kohus väljasaatmiskeskuses kinnipidamise välti-

miseks, vaid I. Gaynutdinovi Venemaale toimetamise vältimiseks kohtumenetluse ajal. Kui isiku

väljasaatmine lahkumisettekirjutuse üle käiva kohtumenetluse ajal võib tuua kaasa pöördumatud

negatiivsed tagajärjed ettekirjutuse adressaadile, siis ettekirjutuse täitmist tagavate meetmete

kasutamata jätmine võib eriti juhtudel, kus nende kasutamise põhjuseks on põgenemisoht või oht

avalikule korrale, tuua kaasa pöördumatud negatiivsed tagajärjed riigi või teiste isikute jaoks. Esialgne

õiguskaitse ei tohiks muuta haldusakti täitmist lõplikult võimatuks. Ka Euroopa Kohus ei välista isiku

kinnipidamiskeskuses hoidmist ajal, mil lahkumisettekirjutus on vaidlustatud ja seetõttu väljasaatmine

peatatud (Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-357/09: Kadzoev, p 57 ja resolutsiooni p 3).

12. Eeltoodud põhjustel on kolleegium seisukohal, et Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2015. a

määrusest haldusasjas nr 3-14-53279 ei saanud teha järeldust, et see keelab isiku kinnipidamise. Seega

tühistas ringkonnakohus ekslikult sel motiivil halduskohtu loa I. Gaynutdinovi kinnipidamis-

keskusesse paigutamiseks.

13. Kolleegium nõustub Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2014. a määruse põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata. Praeguses asjas puudub vajadus hinnata, kas I. Gaynutdinovi kinnipidamiseks

on alus endiselt olemas või on olukord pärast Tartu Halduskohtu määruse tegemist muutunud.

Arvestades, et nimetatud määrusega antud kahekuuline kinnipidamiskeskusesse paigutamise tähtaeg

on praeguseks möödunud, tuleb PPA-l juhul, kui I. Gaynutdinovi kinnipidamist peetakse endiselt

vajalikuks, esitada uus taotlus halduskohtule, mille lahendamise raames tuleb sellele küsimusele

vastata. Seetõttu ei võta kolleegium seisukohta ka I. Gaynutdinovi vastavate väidete kohta.

14. Eeltoodud põhjustel tühistab Riigikohus Tartu Ringkonnakohtu 4. veebruari 2015. a määruse

haldusasjas nr 3-14-53208 ning jätab jõusse Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2014. a määruse.

I. Gaynutdinovi kantud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka PPA

menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 viimase lause alusel tema enda kanda.

Viive Ligi, Ivo Pilving, Jüri Põld