3-3-1-26-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-26-15

Otsuse kuupäev

11. september 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Tõnu Anton ja Indrek

Koolmeister

Kohtuasi

Arne Eegi kaebus Eesti Töötukassa 5. juuni 2013. a otsuse

nr 7-8/0430 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Arne Eek

Vastustaja Eesti Töötukassa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 18. detsembri 2014. a otsus haldus-

asjas nr 3-13-1445

Menetluse alus Riigikohtus

Arne Eegi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Arne Eegi kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 26. mai 2014. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu

18. detsembri 2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-1445.

3. Teha uus otsus, millega rahuldada Arne Eegi kaebus ja tühistada Eesti Töötukassa 5. juuni

2013. a otsus nr 7-8/0430.

4. Mõista Eesti Töötukassalt Arne Eegi kasuks välja menetluskulud 195 eurot.

5. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa andis 8. juuni 2010. a otsusega nr 868 kaebajale äriplaani elluviimiseks

ettevõtluse alustamise toetust 69 062 krooni (4413 eurot 87 senti). Äriplaani kohaselt pidi kaebaja

alustama ettevõtlusega osaühingu (OÜ) vormis ning kasutama toetust äriplaanijärgse majandus-

tegevuse elluviimiseks, milleks oli strateegilise ja turundusalase konsultatsiooniteenuse pakkumine

ettevõtte arendamisest huvitatud firmadele. Kaebaja asutas 17. juunil 2010 Brent OÜ, mille tegevus-

alaks oli ärinõustamine ja muu juhtimisnõustamine. Kaebaja ja Brent OÜ asutasid 1. novembril 2010

mittetulundusühingu (MTÜ) Taastuvenergia Projektiabi, misjärel võõrandas kaebaja 15. novembril

2010 oma sajaprotsendilise osaluse Brent OÜ-s.

2. Töötukassa tunnistas 5. juuni 2013. a otsusega nr 7-8/0430 kehtetuks oma 8. juuni 2010. a otsuse

nr 868 ning nõudis toetuse täies ulatuses tagasimaksmist põhjusel, et kaebaja ei kasutanud saadud

toetust sihtotstarbeliselt, võõrandades osaluse Brent OÜ-s enne ühe aasta möödumist. Tööturu-

teenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 19 lg 8 p 3 keelab imperatiivselt osa võõrandamise enne ühe

aasta möödumist raha pangakontole kandmise päevast ning seda sõltumata osa võõrandamise

põhjustest. Kuigi kaebaja asutas kuuekuulise ajavahemiku jooksul toetuse laekumisest arvates ka

MTÜ Taastuvenergia Projektiabi, on tegemist uue ettevõttega, mis tegeleb lisaks esialgses äriplaanis

ettenähtud tegevustele ka lisategevusega. Asjakohased ei ole kaebaja põhjendused, et Brent OÜ-l

ilmnesid kliendilepingute täitmisel probleemid, mistõttu leidis ta olukorda analüüsides uue tegevuse

rohelise energia valdkonnas. Kaebaja väidab, et on toetust kasutanud kokku 3547 eurot 22 senti.

Kuna kuludokumentidest nähtub, et toetust on kasutatud summas 2841 eurot ning riiuli (130 eurot 85

senti), mobiiltelefoni (134 eurot) ja valgusti (38 eurot 25 senti) soetamise ning renditasu (211 eurot

12 senti) ja transpordikulu (192 eurot) maksmise kohta puuduvad kuludokumendid, tuleb toetus ka

TTTS § 19 lg 8 p 4 alusel tagasi nõuda.

3. Kaebaja esitas 4. juulil 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Töötukassa 5. juuni 2013. a otsuse nr

7-8/0430 tühistamiseks. Kaebaja kasutas toetust äriplaani elluviimiseks MTÜ-s Taastuvenergia

Projektiabi, mitte Brent OÜ-s. See on kooskõlas 8. juuni 2010. a otsusega nr 868. Nimetatud otsus on

haldusleping kaebaja ja Töötukassa vahel. Kaebaja on kuue kuu jooksul toetuse saamisest

(1. novembril 2010) registreerinud MTÜ Taastuvenergia Projektiabi, mis on sõlminud lepingud ja

pakkunud äriplaanis kirjeldatud teenuseid äriplaanis mainitud ettevõtetele. Töötukassa on toetuse

kasutamist ebaõigesti seostanud Kaebaja 17. juunil 2010 registreeritud Brent OÜ-ga, sest toetuse

kasutamise aruande on 24. detsembril 2010 esitanud MTÜ Taastuvenergia Projektiabi. MTÜ

Taastuvenergia Projektiabi on jätkuvalt eksisteeriv ühing ja kaebaja ei ole temale kuuluvat osa

võõrandanud. Vastustaja on ka ise möönnud, et Töötukassat eelnevalt informeerides oleks MTÜ

asutamine ja kolmandate isikute kaasamine olnud lubatav. Seega on vastustaja sisuliselt

aktsepteerinud MTÜ-d võimaliku majandustegevuse vormina toetuse kasutamisel. Selleks ei tulene

piirangut ka Töötukassa 8. juuni 2010. a otsusest nr 868. Kaebaja on ettevõtluse alustamise toetust

kasutanud sihtotstarbeliselt ja tal on MTÜ-le Taastuvenergia Projektiabi väljastatud vastavad

kuludokumendid.

4. Töötukassa vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Töötu-

kassa leidis 5. juuni 2013. a otsuses nr 7-8/0430 õiguspäraselt, et kaebaja rikkus Brent OÜ osa

võõrandamisega TTTS § 19 lg 8 p-st 3 tulenevat keeldu, mistõttu tuli toetus tagastada. Brent OÜ on

asutatud äriplaanijärgseks tegevuseks, mis nähtub nii äriregistrikaardile kantud tegevusalast kui ka

kaebaja 5. mai 2013. a e-kirjast. Isegi juhul, kui Brent OÜ ei oleks olnud asutatud äriplaanijärgseks

tegevuseks ning kaebaja ei plaaninud seal toetust kasutada, esineb alus toetuse tagasinõudmiseks, sest

kaebajal oli võimalik äriplaanis märgitud tegevusalal alustada ettevõtlusega ilma vastustaja toetuseta.

Kui kaebaja olnuks Brent OÜ osanik enne toetuse saamist, ei oleks temale TTTS § 19 lg 4 p 6

kohaselt toetust antud. Kaebaja ei ole kasutanud toetust sihtotstarbeliselt, sest äriplaani kohaselt tuli

ettevõtlusega alustada OÜ vormis osakapitaliga 40 000 krooni. Ettevõtluse alustamise toetust ei anta

tegutsemiseks MTÜ vormis ning äriplaanist nähtuvalt oli kaebaja sellest tingimusest teadlik.

Vajaduse korral oli tal võimalus pöörduda ka selgituste saamiseks vastustaja poole ja saada teavet

Töötukassa veebilehelt. Toetust anti kaebajale tema äriplaani realiseerimiseks. Äriregistrist nähtuvalt

olid MTÜ Taastuvenergia Projektiabi asutajateks Brent OÜ ja kaebaja. Seega kasutab toetust ka

kolmas isik, mis ei ole TTTS § 19 lg 8 p-st 3 tulenevalt lubatud enne ühe aasta möödumist. Samuti ei

ole kaebaja esitanud puuduolevaid kuludokumente. MTÜ-l Taastuvenergia Projektiabi on äriplaanist

erinev lisategevusala, mida ei ole vastustajaga kooskõlastatud. Otsuses on peetud võimalikuks üksnes

seda, et kui kaebaja oleks äriplaanis ettenägemata lisategevusala vastustajaga varem kooskõlastanud,

oleks toetuse edasine kasutamine olnud lubatav. Otsus on kaalutletud ning puudusid alused jätta

toetus TTTS § 19 lg 8 alusel tagasi nõudmata.

5. Tallinna Halduskohus jättis 26. mai 2014. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata ja

menetluskulud poolte endi kanda. Töötukassa 8. juuni 2010. a otsus nr 868 ja 5. juuni 2013. a otsus nr

7-8/0430 on haldusaktid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 järgi.

Vastustaja on õiguspäraselt nõudnud toetuse tagasi TTTS § 19 lg 8 p 3 alusel, mis näeb ette, et

ettevõtluse alustamise toetuse saaja tagastab toetuse täies ulatuses, kui ettevõtluse alustamise toetust

saanud isik võõrandab talle kuuluva osa või aktsia toetuse abil loodud äriühingu osa- või aktsia-

kapitalist ühe aasta jooksul arvates raha pangakontole ülekandmise päevast. Kui lugeda kaebaja

teiseks ettevõtteks MTÜ Taastuvenergia Projektiabi, oleks sellele toetuse andmine vastuolus TTTS §

19 lg 8 p-ga 4, sest juhul, kui isik suudab oma varade arvelt alustada ühe ettevõttega (Brent OÜ), ei

ole talle teise väidetava ettevõtte (MTÜ Taastuvenergia Projektiabi) alustamiseks toetuse andmine

kooskõlas TTTS § 19 eesmärkidega.

Isegi kui kaebaja tegelikuks eesmärgiks oli alustada ettevõtlust MTÜ-s Taastuvenergia Projektiabi, on

toetuse tagasinõudmine põhjendatud, sest ettevõtluse alustamise toetust saab TTTS § 19 kohaselt

anda üksnes sellise ettevõtlusega alustamiseks, mille kaudu soovib isik teenida tulu. MTÜ-d ei saa

olemuslikult samastada äriseadustiku (ÄS) § 2 lg-s 1 loetletud äriühingutega, sest tema põhiees-

märgiks ei saa olla tulu teenimine ja kasumi jaotamine asutajatele. MTÜ loomiseks toetuse andmine

ei ole kooskõlas TTTS §-ga 19 ega seaduse mõttega laiemalt, milleks on see, et isik suudaks tööturu-

teenuste vahendusel teenida iseseisvalt endale ülalpidamist ja luua selleks nii endale kui ka teistele

töökohti.

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 5 kohaselt võivad MTÜ asutada vähemalt kaks isikut.

Kuna toetust anti vaid kaebajale tema äriplaani realiseerimiseks, oleks MTÜ-le Taastuvenergia

Projektiabi toetuse kasutamise lubamine vastuolus ka TTTS § 19 lg 8 p-ga 3, sest MTÜ asutajateks

olid kaebaja ja Brent OÜ ning sisuliselt kuuluks osa asutatud MTÜ-st kolmandale isikule.

Ka juhul, kui kaebaja oleks jätkanud äriplaani realiseerimist kohases ettevõtluse vormis, pidanuks ta

lisategevusalal (s.o tegevus rohelise energia valdkonnas) tegutsemise alustamise TTTS § 19 lg-st 6

tulenevalt kooskõlastama Töötukassaga. Töötukassa 5. juuni 2013. a otsuses nr 7-8/0430 on viidatud,

nagu olnuks Brent OÜ osa võõrandamine ja MTÜ asutamine lubatav ega tooks kaasa toetuse

tagasinõudmist, kui see olnuks varem Töötukassaga kooskõlastatud. Sellest ei saa aga kaebajale

tuleneda lisaõigusi, sest vastustaja otsus on nimetatud küsimuses otseses vastuolus TTTS § 19 lg 8 p-

dega 3 ja 4 ning otsuse ülejäänud põhjendustega. Isegi juhul, kui vaidlusalune otsus selle ühes lõigus

sisalduva ebaõige seisukoha pärast tühistada, esineks alus anda välja uus haldusakt, millega kaebajalt

saadud toetus TTTS § 19 lg 8 p-de 3 ja 4 alusel tagasi nõuda.

6. Kaebaja esitas 20. juunil 2014 apellatsioonkaebuse, milles koos 5. detsembri 2014. a täiendavate

seisukohtadega palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha asjas uue otsuse, millega kohus

rahuldaks tema kaebuse ja jätaks menetluskulud vastustaja kanda.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. detsembri 2014. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

Kaebaja väited, et ta on järjepidevalt olnud seisukohal, et äriplaani elluviimine on kõige otstarbekam

MTÜ kaudu ning Brent OÜ asutamine ja selle osaluse võõrandamine ei olnud seotud ettevõtlus-

toetuse kasutamisega, on ilmselgelt otsitud. Kuivõrd äriplaan nägi konkreetselt ette osaühingu

moodustamise, ei ole võimalik väita, et hiljem (olgugi, et TTTS § 19 lg 8 p-s 1 nõutud kuue kuu

jooksul raha pangakontole ülekandmise päevast arvates) loodud MTÜ-s toimus vastava äriplaani

kohane majandustegevus. Olenemata sellest, kas TTTS § 19 sõnastust või ettevõtlustoetuse eesmärke

arvestades võiks töötukassa teoreetiliselt toetada ettevõtlusega tegelemise alustamist ka MTÜ vormis,

on praegusel juhul määrav, et kaebajale anti toetust konkreetse äriplaani elluviimiseks, mis sellist

võimalust ette ei näinud.

Kuivõrd MTÜS §-st 5, § 12 lg-st 3 ja § 37 p-st 1 tulenevalt ei ole MTÜ asutamine ega selle

tegutsemine võimalik juhul, kui liikmete arv on alla kahe, siis ei saanud kaebaja ühelgi juhul lõpetada

ka MTÜ Taastuvenergia Projektiabi teiseks asutajaks ja liikmeks olnud Brent OÜ tegevust või

loobuda äriühingu kaasamisest MTÜ tegevusse pärast Brent OÜ osaluse võõrandamist kolmandale

isikule.

Töötukassale 5. jaanuaril 2011 esitatud aruanne (tl 14–15) kaebajale antud ettevõtlustoetuse

kasutamise kohta 2010. a novembris ja detsembris ei sisalda ühtegi selget viidet, et toetust oleks

kasutatud MTÜ-s Taastuvenergia Projektiabi. Puuduvad andmed, kas aruandele oli lisatud ETL-

Baltic Group OÜ ja MTÜ Taastuvenergia Projektiabi 10. novembri 2010. a leping nr 10/11 (tl 6–9),

millest oleks vastustaja saanud järeldada toetuse andmise tingimuste rikkumist. Nimetatud äri-

ühinguga olid kaebajal eellepingud sõlmitud juba enne äriplaani koostamist, mistõttu ei saanud ETL-

Baltic Group OÜ aruandes nimetamine Töötukassale mingite kahtluste tekkimiseks alust anda.

Töötukassa 5. juuni 2013. a otsuses nr 7-8/0430 (tl 17–19) on märgitud, et algselt loodud Brent OÜ

osaluse võõrandamine (15. novembril 2010) ja MTÜ Taastuvenergia Projektiabi loomine

(1. novembril 2010) selgus kaebaja 11. septembril 2011 esitatud teise aruande kontrollimisel ning

vastav järelepärimine tehti kaebajale 11. aprillil 2013, millele kaebaja vastas 5. mail 2013.

Isegi kui nõustuda, et Töötukassa oleks võinud vastuolu kaebaja tegevuse ja temale antud toetuse

kasutamise tingimuste vahel avastada varem, ei saa see õigustada kaebaja poolt toetuse andmise

tingimuste ignoreerimist. Kaebajal oli Töötukassa 8. juuni 2010. a otsusest nr 868 tulenevalt kohustus

kasutada toetust vastavuses äriplaaniga. Sama otsuse p 4.1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud

Töötukassat viivitamatult teavitama asjaoludest, mis seavad ohtu toetuse sihtotstarbelise kasutamise.

Kui kaebaja oleks täitnud omapoolset teavitamiskohustust, olnuks Töötukassal võimalik koheselt

hinnata tema kavandatud muudatuste vastavust ettevõtlustoetuse eesmärkidele ja äriplaanile ning

sellisel juhul saanuks toimunud rikkumisi ennetada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kaebaja esitas 15. jaanuaril 2015 Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna

Ringkonnakohtu vaidlustatud otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega rahuldada kaebaja nõue või

saata asi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Vastustaja ja kohtud on ebaõigesti sidunud toetuse tegeliku kasutamise üksnes ÄS § 2 lg-s 1 ja §-s 3

loetletud isikutega (ettevõtjatega), sest majandustegevust ning sellega kaasnevat (töökohad, maksud)

on võimalik tagada ka mittetulundusliku tegevuse kaudu. Töötukassa rahalise toetuse eesmärk pole

mitte niivõrd dividendimaksete (ärikasumi) teenimine selle asutanud füüsilistele isikutele, kuivõrd

riigi majanduskeskkonna parandamine üldistes huvides, mis põhieesmärkidelt (tööhõive, palgad,

maksud jm majandusarengu komponendid) võivad olla täidetud ka mittetulundusliku omandivormiga

majandusühingut kasutades. Äriplaani rakendamine MTÜ tegevuses ei toonud kaasa sisulisi muutusi

eesmärkides, tegevuse efektiivsuses ning ühiskonnale pakutavates hüvedes ega tekitanud riigile

kahju.

Kohtud ei ole võtnud seisukohta kaebaja väite kohta, et Töötukassa on esialgu vaikimisi aktsep-

teerinud ettevõtlustoetuse kasutamist MTÜ majandustegevuses. Töötukassa on möönnud võimalust

kasutada ettevõtlustoetusena väljastatud toetust ka MTÜ vormis toimuvas majandustegevuses.

Töötukassa on rikkunud hoolsuskohustust, jättes kaebaja võimalikust probleemist kohe teavitamata.

9. Töötukassa esitas 2. märtsil 2015 Riigikohtule vastuse kassatsioonkaebusele, milles palub jätta

kassatsioonkaebuse rahuldamata ja vaidlustatud ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Vastustaja leiab, et ringkonnakohus on toetuse kasutamise eesmärki ja selle õiguspärasust käsitanud

õigesti ja seda põhjendanud. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kuivõrd äriplaan nägi ette OÜ

moodustamise majandustegevuse alustamiseks ja kaebaja asutas äriplaani kohaselt Brent OÜ, ei ole

võimalik väita, et hiljem loodud MTÜ-s toimus äriplaanijärgne majandustegevus. Kui kaebaja oleks

täitnud teavitamiskohustust, oleks Töötukassa saanud toimunud rikkumisi ennetada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et kaebaja on saadud toetust kasutanud TTTS § 19 lg 6 ja Töötukassa 8. juuni

2010. a otsuse punkti 3.6 järgi sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile. Töötukassale esitatud

äriplaan nägi ette ettevõtlusega alustamise 40 000-kroonise osakapitaliga ja põhitegevusalana

strateegilise ning turundusalase konsultatsiooniteenuse pakkumise ettevõtetele ja lisategevusaladena

finantsjuhtimise ning raamatupidamisteenuse (tl 61p). Äriplaanis ettenähtud majandustegevus MTÜ-s

Taastuvenergia Projektiabi on alanud kuue kuu jooksul toetuse pangakontole ülekandmise päevast.

Halduskohus on kindlaks teinud, et võrreldes Brent OÜ tegevusaladega on MTÜ Taastuvenergia

Projektiabi täiendavaks lisategevusalaks ka taastuvenergia (tl 168). Kuna MTÜ Taastuvenergia

Projektiabi põhitegevusalaks jäi strateegiline ja turundusalane konsultatsiooniteenus, oli toetuse

kasutamine sihtotstarbeline. Asjaolust, et MTÜ Taastuvenergia Projektiabi asutamise kaudu oli

äriplaan täidetav, annavad tunnistust mitme tuhande krooni eest osutatud äriplaanijärgsed teenused (nt

raamatupidamine) äriplaanis nimetatud ettevõtetele juba MTÜ asutamisele järgnenud kuul (tl 108–

111).

11. Kaebaja teavitas Töötukassat MTÜ Taastuvenergia Projektiabi asutamisest äriplaanis ettenähtud

eesmärkide saavutamiseks viivitusega ega kooskõlastanud seda enne Töötukassaga. Tegemist ei ole

aga asjaoluga, mis oleks ettevõtluse alustamise toetuse tagastamise alus TTTS § 19 lg 8 järgi. Samuti

oli Töötukassal TTTS § 19 lg 7 järgi kohustus kontrollida vähemalt kaks korda aastas jagatud toetuse

sihtotstarbelist kasutamist; esimest korda juba kuue kuu möödumisel toetuse jagamisest arvates. 5.

jaanuaril 2011 oli kaebaja teavitanud Töötukassat sellest, et ei suuda Brent OÜ vormis täita äriplaanis

ettenähtud eesmärke, ja 11. septembril 2011 sellest, et on asutanud loodud ettevõtte Brent OÜ asemel

MTÜ Taastuvenergia Projektiabi. Esimese järelepärimise kaebaja aruannete kohta tegi Töötukassa

alles 2013. a aprillis, seega ligi kaks ja pool aastat pärast Töötukassa esimese kontrolli kohustust.

Alles 2013. a juunis nõudis Töötukassa kaebajale jagatud toetuse tagasi.

12. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kaebaja asutas Brent OÜ ettevõtlustoetuse abil, kuid ei

jätkanud saadud toetuse kasutamist äriplaani „Konsultatsiooniteenused“ teostamiseks äriühingu

vormis. Kaebaja võõrandas oma osaluse äriplaani järgi asutatud Brent OÜ-s 15. novembril 2010, s.o

vahetult enne MTÜ Taastuvenergia Projektiabi asutamist 1. novembril 2010. Kuna kaebaja võõrandas

oma osaluse toetuse abil loodud Brent OÜ-s ühe aasta jooksul arvates raha pangakontole ülekandmise

päevast, oli see ettevõtluse alustamise toetuse tagastamise alus TTTS § 19 lg 8 p 3 järgi.

13. TTTS § 19 lg 8 sätestab: „Ettevõtluse alustamise toetuse saaja tagastab toetuse täies ulatuses

järgmiste asjaolude ilmnemise korral: [---]“ Sätte sõnastusest tuleneb, et see paneb toetuse saajale

kohustuse toetus tagasi maksta punktides 1–4 sätestatud juhtudel, kui Töötukassa seda nõuab. Samas

ei pane TTTS § 19 lg 8 Töötukassale imperatiivset kohustust toetust tagasi nõuda, kui on ilmnenud

punktides 1–4 nimetatud asjaolud. Sättest tuleneb, et TTTS § 19 lg 8 võimaldab haldusorganil

teostada kaalutlust toetuse saajalt toetuse tagasinõudmise üle otsustamisel punktides 1–4 sätestatud

asjaolude tuvastamisel.

14. Töötukassa vajadus hinnata kuludokumente toetuse tagasinõudmise üle otsustamisel kinnitab

samuti haldusorgani kaalutlusruumi olulisust. Kaalutlusruumi välistamise korral tähendaks see

Töötukassalt toetuse saajate suhtes seda, et ka saadud toetuse eest tehtud marginaalse kulutuse kohta

dokumendi puudumine tingiks haldusorgani kohustuse TTTS § 19 lg 8 alusel nõuda kogu toetus

tagasi. See tuleneb asjaolust, et TTTS § 19 lg 8 p 4 ei näe ette ühtegi alust sellise võimaliku

ebaproportsionaalse tagasinõude tegemata jätmiseks, s.h. juhul, kui kuludokument puudub mõjuval

põhjusel. Selline tagasinõue ei oleks aga kooskõlas ettevõtluse alustamise toetuse ja laiemalt tööturu-

teenuste ja -toetuste seaduse eesmärgiga, milleks on selle § 1 lg 1 järgi tööealise elanikkonna

võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine

tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu. Eelnimetatud kuludokumentide

puudumine kaebajal ei tähenda kolleegiumi hinnangul seega tingimata seda, et toetus tuleb tagasi

nõuda. Lähtuvalt eeltoodust puudus Töötukassal ka TTTS § 19 lg 8 p-s 4 sätestatud juhul impera-

tiivne kohustus ettevõtlustoetus kaebajalt tagasi nõuda. Töötukassa järgi ei ole kaebaja kasutanud

ettevõtlustoetust 3547 euro 22 sendi ulatuses TTTS § 19 lg 8 p 4 järgi sihtotstarbeliselt, sest

puuduvad kuludokumendid riiuli (130 eurot 85 senti), mobiiltelefoni (134 eurot) ja valgusti (38 eurot

25 senti) soetamise ning renditasu (211 eurot 12 senti) ja transpordikulu (192 eurot) maksmise kohta.

15. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 järgi tuleb kohtul hinnata kaalutlusõiguse

alusel antud haldusakti õiguspärasust, mille käigus kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja

eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt

peab kolleegium kaalutlusotsuse materiaalse õiguspärasuse hindamisel kontrollima, kas kaalutlus-

õigust teostati kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ja arvestati olulisi asjaolusid ning kaaluti

põhjendatud huve (Riigikohtu halduskolleegiumi 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 11).

Juhul, kui haldusorgan on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise

aspekti tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.

jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-81-07, p 16).

16. Töötukassa vaidlustatud haldusakti hindamisel tuleb silmas pidada, et kuigi kaebaja lõi Brent OÜ

ettevõtlustoetuse abil, kasutas ta saadud ettevõtlustoetust äriplaani teostamiseks peatselt seejärel

asutatud MTÜ Taastuvenergia Projektiabi kaudu. See tähendab, et Brent OÜ-s osaluse võõrandamine

ei saanud kahjustada ettevõtlustoetuse eesmärki, sest äriplaanis ettenähtud majandustegevus toimus

MTÜ-s Taastuvenergia Projektiabi. Ka Töötukassa kaalutlustest vaidlustatud otsuses tuleneb, et

diskretsiooni teostamisel oli üheks määravaks asjaoluks see, kas ettevõtluse alustamise toetuse

eesmärki oli võimalik täita toetuse abil kaebaja asutatud MTÜ kaudu.

17. TTTS § 19 järgi jagatakse ettevõtluse alustamise toetust majandustegevuse alustamiseks.

Vaidlustatud Töötukassa 5. juuni 2013. a otsuses on leitud, et MTÜ asutamist ei saa lugeda majandus-

tegevusega ega ettevõtlusega alustamiseks (tl 18). Sellest seisukohast on lähtunud ka haldus- ja

ringkonnakohus.

18. Kolleegium leiab, et Töötukassa on vaidlustatud 5. juuni 2013. a otsuses jätnud tähelepanuta

olulise asjaolu, et ettevõtluse alustamise toetuse abil alustatud majandustegevus võis kaebajale

toetuse andmise ajal ja järel toimuda ka MTÜ vormis. Majandustegevuse registri seaduse

kohaldamisalasse kuulusid selle § 2 lg 1 järgi ka MTÜ-d. Ka 2011. a jõustunud majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduse (MsüS) seletuskirjas on märgitud, et MsüS § 5 lg-s 1 sätestatud ettevõtja

mõiste hõlmab MTÜ-sid. Seadusandja võib küll piirata isikute ringi, kellele ettevõtluse alustamise

toetust on lubatud jagada, aga silmas tuleb pidada, et TTTS § 19 täiendati alles 1. mail 2014

jõustunud lg-ga 21, mille järgi piirati ettevõtluse alustamise toetuse andmist majandustegevuse

alustamiseks üksnes äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja vormis. Ka Töötukassa 8. juuni 2010. a

otsuses nr 868 ei ole sätestatud ettevõtluse alustamisel kasutatava majandustegevuse vormi.

Eeltoodust nähtuvalt ei välistanud kaebajale ettevõtluse alustamise toetuse andmisel kehtinud

õiguslik raamistik majandustegevusega alustamise MTÜ vormis.

19. Ebaõige on kohtute järeldus selle kohta, et MTÜ vormis ei suuda isik ettevõtluse alustamise

toetuse eesmärgina teenida iseseisvalt tööturuteenuste vahendusel endale ülalpidamist ja luua selleks

nii endale kui ka teistele töökohti. Lisaks riigi maksutulusse panustamisele võimaldavad MTÜ-d

isikutele nii töötasu kui ka uusi töökohti sarnaselt äriühingutega. Kaebaja pangakonto väljavõttest

nähtub (tl 30–31), et ta on regulaarselt saanud MTÜ-st Taastuvenergia Projektiabi töötasu (nt 2013

aprillis 357 eurot, 2013 mais 445 eurot).

20. Töötukassa on teostanud vaidlustatud 5. juuni 2013. a otsuses diskretsiooni esmajoones lähtuvalt

TTTS § 19 lg 8 p-des 3 ja 4 sätestatud asjaolude koosmõjust ja leidnud, et põhjendused osaluse

võõrandamiseks Brent OÜ-s ei olnud mõjuvad. Eeltoodust lähtudes on Töötukassa aga jätnud

arvestamata olulise asjaoluga, et TTTS § 19 järgi võis toetuse andmisel kehtinud õigusliku raamistiku

alusel majandustegevust alustada ka MTÜ vormis. Seetõttu tuleb kaebaja kassatsioonkaebus

rahuldada ja haldus- ning ringkonnakohtu otsused haldusasjas nr 3-13-1445 tühistada. Kolleegium

teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebaja kaebuse Töötukassa 5. juuni 2013. a otsuse nr 7-8/0430

tühistamise nõudes. Töötukassa võib teha uue otsuse kaebajalt toetuse tagasinõudmise kohta,

arvestades käesoleva otsuse seisukohtadega.

21. Kuna Riigikohus teeb asjas uue otsuse, otsustab ta ka menetluskulude jaotuse. HKMS § 108 lg 1

kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse

menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kulu-

dokumendid. Kuludokumendid, mis on seotud osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine,

samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi

lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta.

Praeguses asjas tehti otsus Töötukassa kahjuks. Kaebaja tasus esimese astme kohtus riigilõivu

kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt kokku 30 eurot ja esitas õigusabikulude kandmise

tõendamiseks MTÜ-le Taastuvenergia Projektiabi väljastatud Noblesse Oblige OÜ 11. novembri

2013. a arve, millest nähtuvalt on kaebajale osutatud 25. maist 2013 kuni 11. novembrini 2013

juriidilist konsultatsiooni 1130 euro ulatuses.

HKMS § 103 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kolleegium on varem leidnud, et nõustaja pädevus piirdub üksnes koos menetlusosalisega

kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega. Kirjaliku menetluse puhul ei ole seadustikes

ette nähtud võimalust kasutada nõustajat (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2009. a otsus

asjas nr 3-3-1-93-08, p 16; 22. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-92-09, p 50 ning 21. märtsi 2012. a

otsus asjas nr 3-3-1-5-12, p 15). Esimese astme kohtus ei ole kaebaja esindajat kasutanud. Võttes

täiendavalt arvesse asjaolu, et õigusabiarve tasumine ei ole nõuetekohaselt tõendatud (Riigikohtu

12. detsembri 2013. a otsus nr 3-3-1-54-13, p 30), ei ole eelnimetatud õigusabikulude väljamõistmine

lubatav.

Kaebaja tasus teise astme kohtus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Advokaadibüroo

Viktor Turkin OÜ 3. detsembril 2014 väljastatud arve ja selle tasumist kinnitava 4. detsembri 2014. a

maksekorralduse järgi kandis kaebaja teise astme kohtus õigusabikulusid 150 eurot. Need kinnitavad

apellatsiooniastmes kantud advokaaditasu maksmist. Kassatsiooniastmes kantud võimaliku

advokaaditasu väljamõistmist vastustajalt ei ole kaebaja taotlenud.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 150 eurot õigusabikulusid ja

45 eurot tasutud riigilõivude eest, kokku 195 eurot.

22. Kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving