3-4-1-24-15 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-24-15

Määruse kuupäev

7. juuli 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Eerik Kergandberg, Hannes

Kiris, Indrek Koolmeister, Saale Laos

Kohtuasi

Raivo Paala taotlus Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2011. a

otsuse nr 1-07-2186 õigusvastasuse tuvastamiseks osas, milles

käsitatakse Arvi Paalat maksukuriteos süüdiolevana, ning

vastavate

ametkondade

kohustamiseks

kõrvaldada

kohtuotsusest

kõik

viited

Arvi

Paala

seotuse

kohta

maksukuriteoga

Menetluse alus

Raivo Paala taotlus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tagastada Raivo Paala taotlus läbivaatamatult.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Raivo Paala tunnistati Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2011. a otsusega kokkuleppemenetluses süüdi

karistusseadustiku § 386 lg 1 järgi. Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

4. novembri 2011. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11.

2. R. Paala esitas 3. novembril 2014 oma venna Arvi Paala nimel (surnud 12. mail 2005) Tartu

Halduskohtule kaebuse, milles palus A. Paala suhtes tuvastada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 2, Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 48 lg 1 ning põhiseaduse

(PS) § 22 esimese lause rikkumise ja tunnistada Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2011. a kohtuotsus

õigusvastaseks osas, milles käsitatakse tema venda maksukuriteos süüdiolevana. Sellega

kahjustatakse surnud isiku au ja väärikust ning head nime avalikkuse ja A. Paala lähedaste silmis. R.

Paala palus teha ettekirjutuse kõrvaldada jõustunud kohtuotsusest kõik viited oma venna seotuse

kohta maksukuriteoga.

3. Tartu Halduskohus tagastas 11. novembril 2014 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus märkis, et kriminaalmenetluses tehtud

kohtuotsuse vaidlustamine on ammendavalt reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS),

mille § 318 lg-s 1 on sätestatud võimalus esitada maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebus ning

§ 365 lg 1 näeb ette võimaluse esitada jõustunud kohtuotsuse peale teistmisavalduse.

4. R. Paala esitas 28. novembril 2014 määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu

11. novembri 2014. a määruse ning võtta tema kaebus menetlusse.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 2. märtsil 2015 määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.

novembri 2014. a määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtul ei ole pädevust

kriminaalmenetluses tekkinud vaidluse lahendamiseks seetõttu, et isik jättis KrMS-is sätestatud

kohtuotsuse vaidlustamise võimalused kasutamata. Kohus juhtis tähelepanu, et määruskaebuse

esitajal on kohtumenetluse poolena kriminaalasjas nr 1-07-2186 võimalik esitada Riigikohtule

teistmisavaldus, kui selleks esineb KrMS §-s 366 sätestatud alus.

Ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole R. Paala esitanud Riigikohtule teistmisavaldust. Samas

küsimuses on kriminaalasjas nr 1-07-2186 28. detsembril 2012 Riigikohtule esitanud

teistmisavalduse A. Paala poja Rivo Kasearu esindaja. Kuna aga R. Kasearu ei olnud selles

kriminaalasjas kohtumenetluse pool, siis tuginedes KrMS § 367 lg-le 1 ja § 344 lg-le 3 jättis

Riigikohtu kriminaalkolleegium selle teistmisavalduse 31. jaanuari 2013. a määrusega läbi vaatamata

ja tagastas esitajale.

6. Riigikohtu halduskolleegium jättis 16. aprilli 2015. a määrusega R. Paala määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 2. märtsi 2015. a määruse peale HKMS § 219 lg 6 ja § 234 alusel menetlusse

võtmata.

7. Riigikohtusse jõudis 26. juunil 2015 R. Paala taotlus kontrollida Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2011.

a kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-07-2186 põhiseaduspärasust.

TAOTLUSE ESITAJA PÕHJENDUSED

8. R. Paala palub oma venna A. Paala nimel tuvastada põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil

EIÕK art 6 lg 2, Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 47 esimese lause ja art 48 lg 1 ning PS § 22

esimese lause rikkumise, sest Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2011. a kohtuotsuses kriminaalasjas nr 1-

07-2186 on süüstatud A. Paalat. Taotluse esitaja palub tunnistada Tartu Maakohtu vaidlustatud otsuse

õigusvastaseks osas, milles käsitatakse A. Paalat maksukuriteos süüdiolevana. R. Paala leiab, et

sellega kahjustatakse surnud isiku au ja väärikust ning head nime avalikkuse ja A. Paala lähedaste

silmis. R. Paala taotleb, et Riigikohus kohustaks asjassepuutuvaid asutusi kõrvaldama kohtuotsusest

viited A. Paala seotuse kohta maksukuriteoga.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. R. Paala on esitanud Riigikohtule individuaalkaebuse, milles palub tuvastada Tartu Maakohtu

10. jaanuari 2011. a otsuse kriminaalasjas nr 1-07-2186 õigusvastasuse osas, milles käsitatakse tema

venda A. Paalat maksukuriteos süüdiolevana. Ta palub kõrvaldada kohtuotsusest viited A. Paala

seotuse kohta maksukuriteoga. Esmalt kontrollib Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium R. Paala individuaalkaebuse lubatavust.

10. Isikul on PS § 15 kohaselt õigus nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes kohtus.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses (PSJKS) ei sätestata võimalust esitada

Riigikohtule individuaalkaebus. Erandjuhul saab isik siiski – tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 –

pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes juhul, kui isikul ei ole

ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust enda õiguste kohtulikule kaitsele,

st kui riik ei ole täitnud kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis oleks õiglane

ja tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23.

jaanuari 2014. a määrus asjas nr 3-4-1-43-13, p-d 9 ja 10).

11. Kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11 oli R. Paala õigus vaidlustada Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2011. a

otsus piiratud, sest see kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses. KrMS § 318 lg 3 p 4 (31.

augustini 2011. a kehtinud redaktsioonis) järgi võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni üksnes juhul, kui rikutud on kokkuleppemenetlust

reguleerivaid menetlusnorme. Praegusest asjast nähtub samas, et nii halduskohus, ringkonnakohus

kui ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, kuidas on menetlusõiguslikult võimalik Tartu

Maakohtu 10. jaanuari 2011. a otsust kriminaalasjas nr 1-07-2186 vaidlustada teistmismenetluse

korras.

12. Individuaalkaebusest nähtuvalt on R. Paala vaidlustanud maakohtu otsuse põhiseaduspärasust. R.

Paala individuaalkaebuse põhjendustest ei nähtu ühegi õigustloova akti sätte põhiseaduspärasuse

vaidlustamist.

13. PSJKS § 2 sätestab Riigikohtu pädevuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses ja selle

järgi Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve korras kohtulahendite põhiseaduspärasust ei hinda.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei ole PSJKS-i järgi Riigikohtu ülejäänud kolleegiumidest

kõrgemalseisev kohtuaste, kuhu saab edasi kaevata tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumi

lahendite peale (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. märtsi 2009. a määrus

asjas nr 3-4-1-19-08, p 14).

14. Seadusandjal on õigus kooskõlas põhiseadusega määratleda isiku kaebeõiguse piirid, arvestades

sealhulgas teiste põhiseaduslike väärtustega. Asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu jõustunud

kohtulahendiga, ei anna iseenesest alust väita, et tema põhiõigusi on rikutud ja et sellise rikkumise

kõrvaldamiseks puudub tõhus viis kohtulikule kaitsele.

15. Kuna Riigikohtul puudub PSJKS § 2 järgi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses

pädevus hinnata vaidlustatud kohtuotsuse põhiseaduspärasust, ei ole R. Paala individuaalkaebus

lubatav. Seetõttu tuleb taotlus jätta PSJKS § 11 lg-st 2 juhindudes läbi vaatamata ja esitajale

tagastada.

Ivo Pilving, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Saale Laos