3-1-1-62-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-62-15

Otsuse kuupäev

2. juuli 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Kolmanda isiku R. A. vara väljaandmine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2014. a määrus

kriminaalasjas nr 1-14-8153

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kolmanda isiku R. A. esindaja vandeadvokaat Risto Käbi

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuur, esindaja prokuröri abi Algis

Sepp

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

3. juuni 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 9. oktoobri 2014. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu

5. detsembri 2014. a määrus.

2. Teha uus määrus, millega anda sõiduk Toyota Prius (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXX)

välja Prantsusmaale, keda selle sõiduki väljaandmisel esindab INFO RIGA SIA.

3. Kolmanda isiku esindaja määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määrata Advokaadibüroole Lex 1 makstava riigi õigusabi tasu suuruseks R. A.-le

määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 144 (sada nelikümmend neli) eurot,

sealhulgas käibemaks 24 (kakskümmend neli) eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 29. septembril 2014 esitas Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Algis Sepp maakohtule

taotluse anda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 470 lg 1 alusel Prantsusmaale välja sõiduauto

Toyota Prius. Taotluse kohaselt alustati 8. aprillil 2014 kriminaalmenetlust KarS § 202 lg 1 tunnustel

selles, et sõidukil Toyota Prius on VIN-koodi muutmise tunnused ning tegemist võib olla

Prantsusmaalt varastatud sõidukiga. Sõiduki valdaja R. A. selgitas tunnistajana ülekuulamisel, et ostis

sõiduki ajalehekuulutuse kaudu M. K. käest. Sõiduki registreerimisel ega hoolduse käigus Toyota

esindaja juures ei ilmnenud märke sellest, et tegemist on varastatud sõidukiga. M. K. selgitas, et ostis

sõiduki Leedust. Ekspertiisiaktiga tuvastati, et sõiduki tehasetähises on muudetud tekstimärke.

Prantsusmaa Sirene büroo teatise kohaselt varastasid sõiduki tundmatud kurjategijad Prantsusmaalt.

2. Harju Maakohtu 9. oktoobri 2014. a määrusega otsustati sõiduk Toyota Prius välja anda

Prantsusmaa ametivõimude poolt volitatud vara õigusjärgsele omanikule kindlustusettevõttele

Garantie Mutuelle des Fonctionnaires Assurances või kindlustusettevõtte poolt volitatud isikutele.

Maakohtu põhjenduste kohaselt võib KrMS § 470 lg 1 ja § 469 kohaselt vara välisriigile üle anda, kui

väljaantav vara on saadud taotlevas riigis menetletava kuriteoga ja taotluse aluseks olev tegu on

kuriteona karistatav nii Eesti karistusseadustiku kui ka täitva riigi karistusseaduse järgi. Prantsusmaa

pädeva õigusabiasutuse poolt esitatud õigusabitaotluse kohaselt varastati sõiduk Prantsusmaal.

Sõiduk kuulus N. A.-le ja oli kindlustatud ettevõttes Garantie Mutuelle des Fonctionnaires

Assurances, kes hüvitas omanikule vargusega tekitatud kahju ning omandas sõiduki. Tegu on

karistatav vargusena nii Eesti kui ka Prantsuse karistusseadustiku järgi. Maakohus märkis lisaks, et

varastatud sõidukite puhul asjaõigusseaduse (AÕS) § 95 lg-st 3 tulenevalt heauskset omandamist ei

toimu, mistõttu ei takista pärast sõiduki vargust toimunud ostu-müügitehingud selle väljaandmist.

3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. A. esindaja Oleg Nišajev, kes taotles määruse

tühistamist. Määruskaebuse esitaja arvates peaks sõiduki väidetav omanik esitama kolmanda isiku

vastu hagi Eesti kohtusse, et lahendada omandiõiguse küsimus.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2014. a määrusega jäeti kolmanda isiku esindaja

määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul on sõiduki

väljaandmine põhjendatud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse

abistamise konventsiooni artikli 8 lõikega 1 ja KrMS § 469 lg 1 p-ga 1.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas R. A. esindaja vandeadvokaat Risto Käbi, kes taotleb maa- ja

ringkonnakohtu

määruse

tühistamist.

Määruskaebuse

kohaselt

rikkusid

kohtud

oluliselt

menetlusõigust.

5.1 Esiteks ei kaasatud menetlusse kolmandat isikut, mis oleks nõutav analoogia korras

konfiskeerimismenetlusega. Kolmandal isikul ei olnud maakohtus võimalik avaldada arvamust vara

väljaandmise osas. Kohtud ei andnud menetluses hinnangut kolmanda isiku varalistele õigustele.

5.2 Samuti ei selgitanud kohus, millisel õiguslikul alusel antakse vara üle Prantsuse

kindlustusühingule, ega ka seda, kellele võib sõiduk kuuluda Prantsuse õiguse järgi. Maakohus väljus

määruse tegemisel ka prokuratuuri taotluse piiridest, milles taotletakse vara väljaandmist

Prantsusmaale, mitte välisriigi äriühingule. Kohtutel ei olnud pädevust lahendada tsiviilõiguslikku

omandivaidlust.

5.3 Prokuratuuri taotluse aluseks olnud Prantsusmaa ametivõimude taotlus ei viita asjaolule, et

vargusega seoses käiks Prantsusmaal kriminaalmenetlus, mis on üks KrMS § 469 lg 1 p 1 ja § 470

kohaldamise tingimustest.

5.4 Lisaks ei nähtu kriminaalasjast, kes on Prantsuse ametivõimude taotlust tõlkinud ja kas tõlki on

vastutuse eest hoiatatud (KrMS § 161 lg 3). Samuti on asjale lisatud eesti keelde tõlkimata

prantsuskeelsed dokumendid, mis on vastuolus KrMS § 161 lg-ga 1.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohus märgib, et kooskõlas varasema kohtupraktikaga ei hõlma kriminaalmenetlusalase

rahvusvahelise koostöö raames tehtavad otsustused väljaandmise esemeks oleva vara kuuluvusega

seotud eraõiguslikke küsimusi, vaid üksnes vajaliku abi tagamist välisriigi kriminaalmenetluse

toimetamisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-21-13, p 13 ja nr 3-1-

1-35-12, p-d 10 jj). Seega ei otsustata käesolevas menetluses selle üle, kellele kuulub väljaaantav

sõiduk. Vara väljaandmise menetluses antakse vaid esialgne hinnang vara üleandmise lubatavusele,

võttes arvesse selle valdaja varalisi õigusi.

7. Vara väljaandmise otsustamisel tuleb kolleegiumi hinnangul arvestada järgmist. Rahvusvahelise

eraõiguse seaduse § 18 lg 1 kohaselt kohaldatakse asjaõiguse tekkimisele selle riigi õiguse sätteid,

kus asi asus asjaõiguse tekkimise ajal. Seega kohaldatakse Eestis omandatud sõidukile Eesti õiguse

sätteid, sh asjaõigusseadust. Seetõttu võib vara üleandmine olla selgelt välistatud olukorras, kus

õigusabi taotluses esitatud asjaoludest nähtub, et Eestis asuva vara valdaja on selle omandanud

heauskselt. Kui õigusabi taotluse kohaselt on vara heauskne omandamine Eesti õiguse kohaselt

välistatud, näiteks seetõttu, et vara on omaniku valdusest välja läinud tema tahte vastaselt

(vt AÕS § 95 lg 3), on vara väljaandmine teisele riigile võimalik. Nii oli ka praeguses asjas.

Seejuures tehakse lõplik otsus vara kuuluvuse ja selle omanikule tagastamise kohta taotleva riigi

õiguse kohaselt selles riigis toimetatavas kriminaalmenetluses. Kolmandal isikul on võimalik taotleda

enda kaasamist sellesse menetlusse taotleva riigi õiguse kohaselt.

8. Kolleegium märgib samas, et vara väljaandmine riivab eeltoodust tulenevalt vaieldamatult vara

valdaja õigusi ja huve, mistõttu on ta kriminaalmenetluses KrMS § 401 tähenduses käsitatav

kolmanda isikuna, keda tuleb menetlusse kaasata. Praeguses asjas otsustas maakohus vara

väljaandmise üle kirjalikus menetluses prokuröri taotluse alusel. Toimiku materjalist nähtuvalt ei

avanenud R. A.-l tõepoolest võimalust avaldada maakohtu menetluses arvamust vara väljaandmise

kohta. Siiski leiab kolleegium, et kolmandal isikul oli võimalik kaitsta oma õigusi

määruskaebemenetluses, vaidlustades maakohtu määrust ringkonnakohtus ja seejärel ka Riigikohtus,

mida R. A. ka tegi. Seega ei rikutud vara väljaandmise menetluses R. A. õigust olla menetlusse

kaasatud sel määral, et see tingiks maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamise. (Vt nt ka Riigikohtu

määrus kriminaalasjas 3-1-1-62-13, p-d 14-15.)

9. Määruskaebuse esitaja hinnangul on kriminaalmenetlusõigust rikutud ka sellega, et toimikus on

eesti keelde tõlkimata dokumente, samuti ei selgu, kes tõlkis kriminaalasjas vastastikuse õigusabi

taotluse. Kolleegium nõustub, et KrMS § 10 lg 3 kohaselt peavad kõik toimikusse lisatud

dokumendid olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Samas ei nähtu maa- ega ringkonnakohtu

määrusest, et kohus oleks tuginenud tõlkimata dokumentidele. Õigusabi taotluse sisu nähtub lisaks

selle tõlkele ka prokuratuuri taotlusest ja määruskaebuses ei viidata sellele, et tõlge olnuks ebaõige

või eksitav.

10. Kolmanda isiku esindaja viitab ka sellele, et prokuratuuri taotluse aluseks olnud Prantsusmaa

ametivõimude

taotlusest

ei

nähtu,

kas

vargusega

seoses

on

Prantsusmaal

alustatud

kriminaalmenetlust, mis on üks KrMS § 469 lg 1 p 1 ja § 470 kohaldamise tingimustest. Kolleegium

märgib, et Prantsuse prokuratuuri õigusabi taotluse kohaselt on sõiduk varastatud. Prokuratuuri vara

väljaandmise taotlusest nähtub, et vastav teave oli kantud Schengeni infosüsteemi, mis eeldab

kriminaalmenetluse toimetamist. Seega oli seaduse nõue täidetud.

11. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maa- ja ringkonnakohtu seisukohaga, et Prantsusmaa

õigusabi taotluses esitatud asjaoludel on vara väljaandmine Prantsusmaale lubatav ega ole vastuolus

Eesti õiguse põhimõtetega. Kolleegiumi hinnangul on siiski eksitav maakohtu määruse resolutsioon,

mille kohaselt tuleb vara välja anda Prantsusmaa Vabariigi ametivõimude poolt volitatud vara

õigusjärgsele omanikule või tema poolt volitatud isikutele. Selline sõnastus viitab tõepoolest

otsustamisele vara kuuluvuse üle. Sellega rikkusid kohtud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2

tähenduses, kuna KrMS § 470 lg 1 näeb ette vara väljaandmise välisriigile, mitte konkreetsele isikule,

sh vara väidetavale omanikule. Sellest tulenevalt ja lähtudes KrMS § 362 p-st 2, § 390 lg-st 1 ja § 361

lg 1 p-st 7, tühistab Riigikohus maa- ja ringkonnakohtu määrused ning määrab, et sõiduk antakse

välja Prantsusmaale, kui taotlevale riigile, keda õigusabi taotluse kohaselt esindab selle sõiduki

väljaandmisel INFO RIGA SIA. Sellega ei raskendata kolmanda isiku olukorda.

12. Vandeadvokaat

R. Käbi

esitas

Riigikohtule

taotluse

riigi

õigusabi

tasu

suuruse

kindlaksmääramiseks Advokaadibüroole Lex 1 summas 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Taotluse

kohaselt kulutas kolmanda isiku esindaja määruskaebuse koostamiseks kokku 9 pooltundi.

Kolleegium peab taotluses nimetatud toiminguid määruskaebemenetluses vajalikeks ja leiab, et

nendeks kulunud aeg on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse

§ 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 30. septembri 2014. a otsuse p-dest 2 ja

23, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium taotluse. KrMS § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud lahendi

tegemise tõttu tuleb eelmärgitud menetluskulu jätta KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)