3-1-1-63-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-63-15

Määruse kuupäev

30. juuni 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Saale

Laos

Kohtuasi

Kaitsjatasu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli 2015. a määrus kriminaalasjas

nr 1-12-3075

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Denis Pirožaki kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova,

määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

3. juuni 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli 2015. a määrus, millega jäeti Denis Pirožaki

kaitsja riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramise taotlus läbi vaatamata, ning saata kaitsja taotlus uueks arutamiseks Tartu

Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

2. Kaitsja määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 4. mai 2012. a otsusega tunnistati D. Pirožak süüdi lühimenetluses kriminaalasjas

nr 1-12-3075 karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 3 kuu

pikkuse vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud

karistust 1/3 võrra ja ärakantavaks karistuseks mõistis kohus 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1

alusel loeti 10 kuu pikkune vangistus kaetuks D. Pirožakile Tartu Maakohtu 16. veebruari 2012. a

otsusega kriminaalasjas nr 1-12-1013 mõistetud ärakandmata 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega,

mis jäeti KarS § 74 alusel 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.

2. Tartu Maakohtu 5. novembri 2014. a määrusega pöörati D. Pirožakile Tartu Maakohtu 4. mai 2012.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-3075 mõistetud liitkaristus 2 aastat ja 6 kuud vangistust täitmisele.

3. Tartu Vangla esitas 11. veebruaril 2015 Tartu Maakohtule D. Pirožaki andmed tema vangistusest

vabastamise või vangistuse vähendamise otsustamiseks seoses karistusseadustiku muudatustega, mis

jõustusid 1. jaanuaril 2015.

4. Tartu Maakohtu 3. märtsi 2015. a määrusega jäeti D. Pirožakile Tartu Maakohtu 4. mai 2012. a

otsusega mõistetud liitkaristus muutmata.

5. Maakohtu määruse peale esitasid D. Pirožak ja tema kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova

määruskaebused, taotledes Tartu Maakohtu 3. märtsi 2015. a määruse tühistamist ja Tartu Maakohtu

4. mai 2012. a otsusega mõistetud lõpliku karistuse muutmist.

6. Tartu Ringkonnakohtu 1. aprilli 2015. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja

määruskaebused rahuldamata.

7. D. Pirožaki kaitsja N. Agarjova esitas 8. aprillil 2015 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märkis taotluses, et erinevate

kriminaalasjade numbrite osas tekkinud arusaamatuse tõttu ei olnud riigi õigusabi süsteemis võimalik

varem taotlust elektrooniliselt esitada.

8. Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli 2015. a määrusega jäeti taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohus viitas

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. aprilli 2011. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-22-11 (p 16) ja

märkis, et kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks alles 8. aprillil 2015, s.o seitse päeva pärast ringkonnakohtu määruse tegemist.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLE SEISUKOHAD

9. Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli 2015. a määruse peale esitas määruskaebuse vandeadvokaat

N. Agarjova, taotledes uue määruse tegemist, millega rahuldataks tema riigi õigusabi tasu suuruse ja

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus.

9.1. Ringkonnakohus oleks pidanud arvesse võtma riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mis oli lisatud 13. märtsil 2015 esitatud

määruskaebusele ja lahendama selle 1. aprillil 2015 tehtud määrusega. Taotlus ei olnud riigi õigusabi

infosüsteemi (RIS) kaudu vormistatud seetõttu, et kriminaalasjade numbrite osas tekkinud

arusaamatus muutis RIS-i kaudu taotluse esitamise võimatuks. Arusaamatus lahendati alles

8. aprilliks 2015, mil kaitsja esitas ringkonnakohtule e-toimiku süsteemi vahendusel uue tasutaotluse.

9.2. „Riigi õigusabi osutaja määramiseks taotluse esitamise ning e-toimiku kaudu riigi õigusabi tasu

ja kulude kindlaksmääramiseks dokumentide esitamise korra“ § 6 lg 2 järgi võib advokaat esitada

riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramiseks taotluse kohtule e-toimiku süsteemi

avaliku liidese väliselt siis, kui see e-toimiku kaudu ei ole tehniliselt võimalik. Kui taotlus esitatakse

e-toimiku süsteemi avaliku liidese väliselt, on advokaat kohustatud esitama taotluse esimesel

võimalusel ka e-toimiku süsteemi kaudu. Määruskaebuse esitaja on vastavalt toiminud, esitades uue

taotluse viivitamatult pärast tehniliste puuduste kõrvaldamist e-toimiku süsteemis.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Määruskaebuse esemeks on küsimus, kas kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks esitati õigeaegselt ning kas ringkonnakohus

oleks pidanud esitatud taotluse läbi vaatama.

10.1. D. Pirožaki kaitsja esitas 13. märtsil 2015 määruskaebuse Tartu Maakohtu 3. märtsi 2015. a

määrusele. Määruskaebusele oli lisatud paberkandjal kaitsjatasu hüvitamise taotlus (III kd, tl 12).

Tartu Ringkonnakohus jättis kaitsja määruskaebuse 1. aprilli 2015. a määrusega rahuldamata, kuid ei

võtnud seisukohta kaitsjatasu hüvitamise taotluse kohta.

10.2. 8. aprillil 2015 edastas kaitsja ringkonnakohtule sama tasutaotluse e-toimiku süsteemi kaudu.

Tartu Ringkonnakohus jättis kaitsja taotluse 9. aprilli 2015. a määrusega läbi vaatamata

põhjendusega, et see esitati hilinemisega, s.o pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa.

10.3. Kaitsja esitas 22. aprillil 2015 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli 2015. a määruse

peale, taotledes jätkuvalt kaitsjatasu hüvitamist, kuivõrd tehnilistel põhjustel sai ta taotluse esitada e-

toimiku süsteemi vahendusel alles 8. aprillil 2015.

11. Justiitsministri 6. detsembri 2013. a määruse nr 39 „Riigi õigusabi osutaja määramiseks taotluse

esitamise ning e-toimiku kaudu riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks dokumentide

esitamise kord“ (edaspidi ka kord) § 6 lg 1 kohustab advokaati esitama riigi õigusabi tasu suuruse ja

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse menetlejale e-toimiku süsteemi

avaliku liidese kaudu. Sama paragrahvi teine lõige lubab tasutaotluse esitada muul viisil üksnes juhul,

kui e-toimiku süsteemi kaudu ei ole taotluse esitamine tehniliselt võimalik. Samas on täpsustatud, et

kui taotlus esitatakse muul viisil, on advokaat kohustatud esitama taotluse esimesel võimalusel ka e-

toimiku süsteemi kaudu.

12. Ringkonnakohtu 9. aprilli 2015. a määruses on õigesti osutatud Riigikohtu praktikale, mille

kohaselt peab määratud kaitsja esitama taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks enne kohtu

siirdumist nõupidamistuppa. Taotluse esitamine pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa ei ole

lubatav, mille tõttu tuleb hilinenult esitatud taotlus jätta läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 25. aprilli 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-22-11, p 16).

13. Eeltoodust aga nähtub, et D. Pirožaki kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks koos määruskaebusega 13. märtsil 2015, s.o enne kohtu

siirdumist nõupidamistuppa. Tulenevalt korra § 6 lõikest 2 on advokaadist kaitsjal õigus e-toimiku

süsteemi tehniliste probleemide korral esitada tasutaotlus paberkandjal. Kaitsja on tasutaotluse

8. aprillil 2015 e-toimiku süsteemi kaudu esitamisel märkinud, miks see varem võimalik ei olnud.

Kolleegium peab vajalikuks siiski osutada, et 8. aprillil 2015 esitatud taotluse kaaskirjas ei ole kaitsja

selgitanud, et lähtub korra § 6 lõikest 2 ning et samasisuline taotlus oli lisatud juba 13. märtsi 2015. a

määruskaebusele, samuti puuduvad tasutaotluse muul viisil esitamise põhjendused 13. märtsi 2015. a

määruskaebuses.

14. Kolleegium leiab, et kuigi kaitsja ei ole vaidlustanud Tartu Ringkonnakohtu 1. aprilli 2015. a

määrust, millega ei lahendatud 13. aprillil 2015 esitatud tasutaotlust, oli kaitsjal õigus tõstatada

tasutaotluse õigeaegsuse küsimus ka Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli 2015. a määrust vaidlustades. Ei

ole välistatud, et tehniline probleem tasutaotluse e-toimiku kaudu esitamiseks kõrvaldatakse pärast

määruskaebuse ringkonnakohtus lahendamise 10-päevase tähtaja möödumist (KrMS § 390 lg 3).

Kuna korra § 6 lg 2 teine lause nõuab igal juhul lõpuks tasutaotluse esitamist ka e-toimiku süsteemi

kaudu, on praegusel juhul (kohus jättis lahendamata muul viisil esitatud tasutaotluse) põhjendatud

lugeda taotlus õigeaegselt esitatuks ka siis, kui see on menetlejale edastatud esimesel võimalusel

pärast tehnilise takistuse äralangemist. Kuna Riigikohus ei või tuvastada faktilisi asjaolusid (KrMS §

363 lg 5), ei võta kolleegium seisukohta küsimuses, kas kaitsja väidetud tehnilised takistused taotluse

esitamiseks e-toimiku süsteemi kaudu enne 8. aprilli 2015 ka tegelikult olemas olid. Seetõttu jääb

rahuldamata ka D. Pirožaki kaitsja taotlus riigi õigusabi kulu tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks Riigikohtus.

15. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et Tartu Ringkonnakohus jättis 9. aprilli 2015. a.

määrusega kaitsja tasutaotluse alusetult läbi vaatamata. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-

st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli 2015. a

määruse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

Uuel arutamisel tuleb mh selgitada, kas on tõendatud kaitsja väited tehniliste probleemide kohta, mis

takistasid tasutaotluse e-toimiku süsteemi kaudu varem esitamist.

(allkirjastatud digitaalselt)