Legislator Case Law & Legislation
3-3-4-3-15 AI generated

3-3-4-3-15 · Riigikohus

Case Number 3-3-4-3-15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

M. E. esitas 16. aprillil 2015 Harju Maakohtule hagi M. A. vastu soodustingimustel Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on M. E. kasvatanud aastaid üksinda kaheksat last. Nelja vanema

Legislator headnote

AI generated

3-3-4-3-15 · Riigikohus: M. E. esitas 16. aprillil 2015 Harju Maakohtule hagi M. A. vastu soodustingimustel Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on M. E. kasvatanud aastaid üksinda kaheksat last. Nelja vanema

Keywords

AI generated
suspension of disability pension maintenance of pension coverage pension rights entitlement condition for benefits hardship pension old-age, survivors' and disability insurance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-3-15

Määruse kuupäev

29. juuni 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Peeter Jerofejev, Viive Ligi,

Jüri Põld ja Malle Seppik

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine M. E. kaebuses kohustada M. A

soodustingimustel vanaduspensioni õigusest ja pensionilisa

saamise õigusest loobumise kohta nõusoleku andmiseks

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Halduskohtu 5. mai 2015. a määrus haldusasjas nr 3-

15-1142

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-5795.

2. Saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. E. esitas 16. aprillil 2015 Harju Maakohtule hagi M. A. vastu soodustingimustel

vanaduspensioni õigusest ja pensionilisa saamise õigusest loobumise kohta nõusoleku andmiseks

kohustamiseks.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on M. E. kasvatanud aastaid üksinda kaheksat last. Nelja vanema

lapse ema suri juunis 1991 ja pärast seda kasvatas hageja lapsi üksi. Alates 1995. a kevadest elas

hageja vabaabielu M. A-ga ning neil sündis veel neli last. M. A. on korduvalt pere juurest lahkunud ja

mõne aja pärast tagasi tulnud. 2004. a-l lahkus ta lõplikult ja pärast seda on hageja kasvatanud lapsi

üksi, korraldanud pere majandusasju ja kõik lastetoetused on makstud talle. M. A. külastas lapsi

harva ega toetanud neid rahaliselt. Harju Maakohus kohustas 30. novembri 2012. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-12-24820 teda lastele elatist maksma. Ühel lastest tuvastati Sotsiaalkindlustusameti

9. mai 2011. a otsusega puue ja M. E. määrati tema hooldajaks. Hageja soovis alates 8. märtsist 2015

vormistada soodustingimustel vanaduspensioni, kuid M. A. keeldus andmast nõusolekut

soodustingimustel vanaduspensioni õiguse ja pensionilisa saamise õiguse kasutamisest loobumise

kohta hageja kasuks.

2. Harju Maakohus jättis 17. aprilli 2015. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-5795 hagiavalduse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata ja tagastas selle

hagejale. Maakohus leidis, et hageja soovib vormistada endale soodustingimustel vanaduspensioni

ning vajab selleks M. A. nõusolekut. Seega soovib hageja asjaolu tuvastamist, millel on oluline

tähendus riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) sätestatud avalik-õigusliku suhte raames.

Riigikohus on oma lahendites (nt erikogu 6. detsembri 2011. a määrus nr 3-2-4-3-11) leidnud, et

riikliku pensioni määramiseks vajalike faktide tuvastamine kuulub halduskohtu pädevusse. Maakohus

ei ole pädev asja läbi vaatama ning hagejal on õigus pöörduda Tallinna Halduskohtusse.

3. M. E. esitas 4. mail 2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse M. A. kohustamiseks soodustingimustel

vanaduspensioni õigusest ja pensionilisa saamise õigusest loobumise kohta nõusoleku andmiseks.

Kaebus on esitatud samadel põhjendustel kui 16. aprilli 2015. a hagiavaldus.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 5. mai 2015. a määrusega kaebuse läbivaatamatult

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel ja edastas selle HKMS § 121 lg 3

alusel Riigikohtule asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks.

Halduskohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole vaidluse lahendamine HKMS § 4 lg 1 järgi

halduskohtu pädevuses. Kaebuse põhjendustest nähtub, et kaebaja soovib taotleda soodustingimustel

vanaduspensioni RPKS § 10 lg 1 p 2 alusel ja pensionilisa RPKS § 24 lg 11 p 1 alusel põhjusel, et ta

on kasvatanud nelja last vähemalt kaheksa aastat. Selleks vajab ta M. A. nõusolekut, kellel on

samasugune õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni ja pensionilisa. Kuna M. A. ei anna

kaebajale RPKS § 10 lg-s 2 ja § 24 lg-s 7 sätestatud nõusolekuid, soovib kaebaja, et kohus kohustaks

teda vastavaid nõusolekuid andma. Kaebaja ei soovi, et kohus tuvastaks pensioni määramiseks olulise

faktilise asjaolu. Puudub vaidlus selle üle, et laste ema ei ole eelnimetatud nõusolekuid andnud, ning

seetõttu ka vajadus seda kohtulahendiga tuvastada. Halduskohus ei saa tuvastada, et M. A-l on

kohustus nimetatud nõusolekuid kaebajale anda, sest RPKS-st talle selliseid kohustusi ei tulene.

Kaebaja eesmärk on, et kohus asendaks kohtulahendiga M. A. tahteavalduse (tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 68 lg 5). Sellist pädevust halduskohtul ei ole. Samuti ei ole halduskohtul HKMS § 5 lg 1

p 2 ja § 37 lg 2 p 2 järgi õigust kohustada eraõiguslikku isikut nõusolekut andma. Praegune vaidlus

on Riigikohtu erikogu 20. jaanuari 2014. a määrust asjas nr 3-3-4-2-13 arvestades kahe eraisiku

vaheline tsiviilõiguslik vaidlus ja selle lahendamine kuulub tsiviilkohtu pädevusse.

ERIKOGU SEISUKOHT

5. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu

pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda. Seega on pädeva kohtu määramisel oluline, kas tegemist on avalik-õiguslikust või

eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Riigikohus on selgitanud, et kohtute pädevuse

piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom (vt Riigikohtu erikogu 24. märtsi 2015. a

määrus asjas nr 3-3-4-1-15, p 7 ja selles viidatud lahend).

6. Erikogul tuleb anda vastus küsimusele, milline kohus on pädev lahendama RPKS § 10 lg-s 3 ja

RPKS § 24 lg-s 8 nimetatud vaidlust.

RPKS § 10 lg 3 sätestab, et kui üks sama paragrahvi lg 1 p-des 1–3 nimetatud isikutest ei anna teisele

isikule soodustingimustel vanaduspensioni taotlemiseks kirjalikku nõusolekut, on pensioni taotlejal

õigus vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtu poole. RPKS § 24 lg 8 kohaselt on pensionilisa

taotlejal õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu poole, kui üks sama paragrahvi lg-s 11

nimetatud isikutest ei anna teisele isikule pensionilisa taotlemiseks kirjalikku nõusolekut. Viidatud

sätetes ei ole seadusandja kindlaks määranud, millises menetluskorras tuleks vaidlusi nõusoleku

mittesaamise korral lahendada ning millise kohtu pädevusse need vaidlused kuuluvad.

7. Küsimust, milline kohus on pädev lahendama RPKS § 10 lg-s 3 ja RPKS § 24 lg-s 8 nimetatud

vaidlust, käsitles erikogu 20. jaanuari 2014. a määruses asjas nr 3-3-4-2-13. Viidatud asjas palus

kaebaja kohtul tuvastada, et nende ühiste laste isal on kohustus anda talle nõusolekud

soodustingimustel vanaduspensioni ja pensionilisa taotlemiseks.

Erikogu leidis, et kaebaja eesmärk on teise vanema kohustamine riikliku pensionikindlustuse

seaduses nimetatud nõusolekuid andma ning loobuma kaebaja kasuks oma õigustest

soodustingimustel vanaduspensionile ning täiendavale staažile laste arvust lähtudes, mitte aga asjaolu

või õigussuhte (nõusoleku olemasolu või puudumine) tuvastamine. Tegemist on kahe füüsilise isiku

vahelise sisulise vaidlusega selle üle, kumb vanematest saab nimetatud õigusi kasutada, ning selle

lahendamine kuulub tsiviilkohtu pädevusse (vt viidatud määrus asjas nr 3-3-4-2-13, p 13, p 14).

8. Ka praeguses asjas on kaebaja eesmärgiks kohustada teist vanemat nõusolekuid andma ja kaebaja

kasuks oma õigustest loobuma. Ehkki halduskohtu pädevuses on riikliku pensioni määramiseks

vajaliku nõusoleku kui avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu tuvastamine (HKMS

§ 5 lg 1 p 6, HKMS § 37 lg 2 p 6; vt ka erikogu 6. detsembri 2011. a määrus nr 3-2-4-3-11, p 7), ei

ole kaebaja praeguses asjas soovinud faktilise asjaolu tuvastamist ega ole ka sisulist vajadust seda

teha. Maakohus on mõistnud vaidluse sisu ebaõigesti ja leidnud ekslikult, et hageja soovib pensioni

saamiseks vajaliku asjaolu tuvastamist.

9. Kuna RPKS § 10 lg-s 3 ja § 24 lg-s 8 nimetatud vaidlus on kahe füüsilise isiku vaheline sisuline

vaidlus

selle

üle,

kumb

vanematest

saab

nimetatud

õigusi

(õigust

soodustingimustel

vanaduspensionile ja pensionilisa) kasutada, kuulub asja lahendamine TsMS § 1 ja § 9 lg 1 järgi

maakohtu kui tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse (vt ka viidatud määrus asjas nr 3-3-4-2-13, p-

d 15–19).

10. TsMS § 711 lg 3 sätestab, et pädeva kohtu määramisel tühistab Riigikohtu erikogu selle kohtu

määruse, milles pädevaks kohtuks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab

asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Harju Maakohtu 17. aprilli 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 2-15-5795 tuleb tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Harju

Maakohtule.

Priit Pikamäe, Peeter Jerofejev, Viive Ligi, Jüri Põld, Malle Seppik