3-4-1-23-15 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-23-15

Määruse kuupäev

26. juuni 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Indrek Koolmeister, Jaak

Luik, Ivo Pilving ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Planeerimisseaduse (RT I, 26.02.2015) § 131, § 133 ning

§ 140 lõigete 3 ja 4 põhiseaduslikkuse kontroll

Menetluse alus

Jõelähtme Vallavolikogu 18. mai 2015. a taotlus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Jõelähtme Vallavolikogu taotlus planeerimisseaduse (RT I, 26.02.2015) § 131 lõigete 1 ja 3

jõustumise peatamiseks rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigikogu võttis 28. jaanuaril 2015 vastu planeerimisseaduse (PlanS) (RT I, 26.02.2015).

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 74 kohaselt jõustub planeerimisseadus

2015. aasta 1. juulil.

2. 18. mail 2015 esitas Jõelähtme Vallavolikogu Riigikohtule taotluse tunnistada PlanS § 131, § 133

ning § 140 lõiked 3 ja 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks või tunnistada

põhiseadusevastaseks õigusaktide andmata jätmine.

3. Taotluse esitaja leiab, et PlanS § 131 lõigetega 1 ja 3 on kohalikule omavalitsusele pandud

suuremad kohustused kui kehtiva ehitusseaduse (EhS) § 13 ette näeb. Samas ei ole PlanS § 131

lõigetes 1 ja 3 sätestatud, kas need kohustused on kohaliku omavalitsuse üksustele pandud

omavalitsuslikud või riiklikud kohustused ning kuidas ja milliste vahendite arvel eraldatakse

kohalikele omavalitsustele rahalised vahendid nende täitmiseks. Juhul, kui PlanS § 131 lõigetes 1 ja 3

sätestatud kohustused on omavalitsuslikud ülesanded, riivavad vaidlusalused sätted põhiseaduse (PS)

§ 154 lõikest 1 tulenevat kohaliku omavalitsuse õigust piisavatele rahalistele vahenditele. Juhul, kui

PlanS § 131 lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustused on aga riiklikud ülesanded, on sätted vastuolus PS

§ 154 lõike 2 teises lauses nimetatud õigusega saada riiklike kohustuste täitmiseks raha riigieelarvest.

4. Jõelähtme Vallavolikogu palub kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni peatada PlanS § 131 lõigete 1

ja 3 jõustumine. Planeerimisseaduse jõustumise korral 1. juulil 2015 võivad taotlejale tekkida

põhjendamatud rahalised kohustused, kui ta peab omal kulul välja ehitama detailplaneeringukohaseid

tehnorajatisi (PlanS § 131 lõige 1) ja tagama planeeringualalt juurdepääsu avalikult kasutatavale teele

ja avalikes huvides olevate tehnorajatiste, sealhulgas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, otstarbekohase

kasutamise võimalikkuse (PlanS § 131 lõige 3).

VAIDLUSALUSED SÄTTED

5. Planeerimisseaduse (RT I, 26.02.2015, 3) § 131:

„§ 131. Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamine

(1)

Planeeringu

koostamise

korraldaja

on

kohustatud

oma

kulul

välja

ehitama

detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised,

haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja

detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti.

[---]

(3) Planeeringu koostamise korraldaja peab tagama, et planeeringualalt oleks juurdepääs avalikult

kasutatavale teele ning et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe

kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kui

planeeringuala jääb ühisveevärgi -kanalisatsiooni arendamise piirkonda."

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium lahendab praeguses määruses Jõelähtme Vallavolikogu taotlust PlanS § 131 lõigete 1

ja 3 jõustumise peatamiseks. Kõigepealt võtab kolleegium seisukoha, kas Jõelähtme Vallavolikogu

18. mai 2015. a taotlus PlanS § 131 lõigete 1 ja 3 põhiseadusvastasuse kontrollimiseks on lubatav

ning hindab seejärel vajadust sätete jõustumise peatamiseks.

7. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 7 järgi võib kohaliku

omavalitsuse volikogu esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata

seadus põhiseadusega vastuolus olevaks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike

tagatistega. Riigikohus on osutatud sätte alusel pädev sisuliselt läbi vaatama selliseid taotlusi, mille

puhul on täidetud kaks tingimust: taotluse peab olema esitanud omavalitsusüksuse volikogu ja

taotluses peab olema väidetud PSJKS §-s 7 nimetatud õigusakti või selle sätte vastuolu kohaliku

omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega (Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a otsus kohtuasjas nr 3-

4-1-8-09, punkt 44). Kolleegiumi esialgsel hinnangul pole välistatud, et vaidlusalused sätted võivad

riivata taotleja PS §-s 154 tagatud põhiseaduslikke tagatisi ja seetõttu on põhiseaduslikkuse

järelevalve taotlus PSJKS § 7 kohaselt lubatav.

8. PSJKS § 12 järgi võib Riigikohus menetlusosalise põhistatud taotluse alusel või omal algatusel

põhistatult peatada vaidlustatud õigustloova akti või selle sätte jõustumise kuni Riigikohtu otsuse

jõustumiseni. Kolleegium leiab, et praeguses asjas ei ole vajadust lükata PlanS § 131 lõigete 1 ja 3

jõustumine edasi, kuna vaidlusaluste sätete jõustumine ei muuda kohaliku omavalitsuse

enesekorraldusõiguse kaitsmist raskendatuks või võimatuks.

9. Põhiseadus lubab seadusega panna kohalikule omavalitsusele omavalitsuslikke või riiklikke

ülesandeid. Omavalitsuslike ülesannete täitmiseks peavad olema tagatud kohalikule omavalitsusele

piisavad rahalised vahendid, riiklike ülesannete täitmisega seotud kulud tuleb katta riigieelarvest

(Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-8-09, punkt 55). PlanS § 131

lõigete 1 ja 3 põhiseaduspärasuse kontrollimisel saab Riigikohus hinnata, kas neist sätetest tulenevad

kohustused on omavalitsuslikud või riiklikud ülesanded ning kas on tagatud rahalised vahendid

ülesannete täitmiseks. Riigikohus on leidnud, et EhS §-st 13 tulenev kohustus tagada

detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja

vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni kujutab endast

olemuslikult kohaliku omavalitsuse omapädevusse kuuluvat ülesannet kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 1 mõttes (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 16. jaanuari 2007. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-9-06, punkt 20). Eelnevast tulenevalt on

vähetõenäoline, et Riigikohus tunnistab selles asjas kehtetuks vaidlusalused kohustused tervikuna.

10. Vaidlustatud sätete jõustumise edasilükkamine seaks ohtu avaliku huvi teede jm rajatiste

väljaehitamise suhtes. Taotleja õigusi ei pea kolleegium samas olulisel määral ohustatuks. Reaalseid

objekte, mida tuleb asuda ehitama ja rahastama, ei ole taotluse esitaja välja toonud. Kohalikul

omavalitsusel on PlanS § 131 lõike 1 kohaselt võimalus leppida huvitatud isikuga kokku kulude

kandmises. Juhul, kui huvitatud isik kulusid katta ei soovi, võib kohalik omavalitsus jätta

detailplaneeringu algatamata (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. mai 2010. a otsus kohtuasjas nr 3-3-

1-26-10, punkt 14).

11. Kohalikule

omavalitsusele

seadusega

pandud

ülesande

ebapiisava

rahastamise

põhiseadusevastaseks tunnistamise korral on võimalik esitada halduskohtule kohustamisnõue piisava

raha eraldamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. mai 2015. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-84-14,

punkt 15).

Priit Pikamäe, Indrek Koolmeister, Jaak Luik, Ivo Pilving, Tambet Tampuu