3-1-1-54-15 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTühistada Tartu Ringkonnakohtu 9. veebruari 2015. a otsus osas, millega: G.S tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 3891 lg 1 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi;
Legislator headnote
AI generated3-1-1-54-15 · Riigikohus: veebruari 2015. a otsus osas, millega: G.S tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 3891 lg 1 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi;
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-54-15
Otsuse kuupäev
17. juuni 2015
Kohtukoosseis
Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg
Kohtuasi
Kriminaalasi
G.S-i (G.S) süüdistuses KarS § 3892 lg 1 – § 25 lg 2 ja § 210 lg 2
järgi;
Setu Põllud OÜ süüdistuses KarS § 3892 lg 3 – § 25 lg 2 ja § 210
lg 3 – § 25 lg 2 järgi;
Uudismaa OÜ süüdistuses KarS § 3892 lg 3 – § 25 lg 2 ja § 210
lg 3 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 9. veebruari 2015. a otsus asjas
nr 1-14-2809
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
G.S-i, Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ kaitsja vandeadvokaadi
vanemabi Martin Traat, kassatsioon
Teised kassatsioonimenetluse
pooled
Prokuratuur,
esindaja
Lõuna
Ringkonnaprokuratuuri
ringkonnaprokurör Marek Vahing
Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
20. mai 2015, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 9. veebruari 2015. a otsus osas, millega:
1) G.S tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 3891 lg 1 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi;
2) Setu Põllud OÜ tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 3891 lg 3 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi;
3) Uudismaa OÜ tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 3891 lg 3 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi;
4) jäeti muutmata Tartu Maakohtu 17. novembri 2014. a otsus G.S-ile, Setu Põllud OÜ-le ja Uudismaa OÜ-le
KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas, samuti osas, millega maakohus määras KarS § 73 lg 2 alusel
kindlaks G.S-i rahalise karistuse selle osa, mida tingimisi täitmisele ei pöörata;
5) jäeti muutmata Tartu Maakohtu 17. novembri 2014. a otsus osas, millega maakohus konfiskeeris G.S-ilt
KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel pangakontol nr 10010079379014 oleva raha 2165 eurot 30 senti ja pangakontol
nr 1102509068 oleva raha 1055 eurot 43 senti ning Loodushoiu OÜ-lt KarS § 831 lg 2 ja § 84 alusel kaks
õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos lisadega.
2. Lõpetada KrMS § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetlus G.S-i süüdistuses KarS § 3892 lg 1 – § 25 lg 2 järgi, Setu
Põllud OÜ süüdistuses KarS § 3892 lg 3 – § 25 lg 2 järgi ja Uudismaa OÜ süüdistuses KarS § 3892 lg 3 – § 25
lg 2 järgi.
3. Täpsustada ringkonnakohtu ja maakohtu otsust, jättes Setu Põllud OÜ-le KarS § 210 lg 3 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4
järgi süüksarvatud kuriteo kvalifikatsioonist välja viite KarS § 25 lõigetele 1 ja 4.
4. Tühistada Tartu Maakohtu 17. novembri 2014. a otsusega G.S-ile, Setu Põllud OÜ-le ja Uudismaa OÜ-le KarS
§ 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristused.
5. Määrata KarS § 73 lg 2 alusel, et G.S-i rahalise karistuse see osa, mis jääb maakohtu otsuses määratud
tingimustel KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele pööramata, on 150 päevamäära summas 480 (nelisada
kaheksakümmend) eurot.
6. Saata kriminaalasi G.S-i pangakontodel nr 10010079379014 ja nr 1102509068 oleva raha ning Loodushoiu OÜ
õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 (koos lisadega) konfiskeerimist puudutavas osas uueks arutamiseks
Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
7. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
8. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1. G.S anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 210 lg 2 ja § 3892 lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate
kuritegude toimepanemises; Setu Põllud OÜ süüdistatuna KarS § 210 lg 3 – § 25 lg 2 ja § 3892 lg 3 – § 25 lg 2 järgi
kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning Uudismaa OÜ süüdistatuna KarS § 3892 lg 3 – § 25 lg 2 ja § 210
lg 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
2. KarS § 210 lg 2 järgi süüdistati G.S-i järgnevas:
1) G.S, kasutades ära oma elukaaslase ja Uudismaa OÜ juhatuse liikme P. T. teadmatust tegelikest asjaoludest, esitas
12. septembril 2011 P. T. vahendusel Uudismaa OÜ esindajana Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile
(edaspidi PRIA) maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse avalduse. Seda tehes pani
G.S toime pettuse, mis seisnes järgnevas. G.S ei tasunud omafinantseeringut ja näitas investeeringuobjekti väärtust
tegelikust suuremana. Soodustuse saamiseks märkis G.S investeeringutoetuse avalduses investeeringuobjektiks
mobiilsed biosoojuse tootmisvahendid. Investeeringu maksumusena näitas ta 200 000 eurot, taotledes toetust
100 000 eurot. G.S esitas investeeringutoetuse avalduses andmeid selliselt, et avalduse rahuldamise korral oleks
tagatud toetus maksimummääras. Põllumajandusministri 22. detsembri 2010. a määruse nr 119 "Maapiirkonnas
majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise
täpsem kord" (edaspidi kord) alusel esitas G.S P. T. vahendusel PRIA-le kolme pakkuja andmed ja nende
hinnapakkumised. Kaks OÜ Farm Foxlandi pakkumist olid võltsitud ja OÜ Sampo Grupp hinnapakkumise lasi G.S
koostada enda esitatud andmete alusel. Kuna G.S ei kavatsenud investeeringutoetuse avalduses märgitud
investeeringuobjekti soetada ja tegelik investeeringuobjekt ei vastanud hinnapakkumistes märgitule, rikkus G.S
korra § 4 lg-t 3, mis sätestab, et väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge
võrreldes tavaliselt sarnase investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga. PRIA rahuldas taotluse, määrates toetuse
maksimummääras summas 100 000 eurot. 1. juunil 2012 esitas G.S P. T. vahendusel PRIA-le avalduse, milles
soovis vahetada investeeringuobjekti tarnijat ja seadme marki. Selle eesmärk oli varjata ostetava seadme tegelikku
päritolu ja hinda, samuti luua võimalus teha enda kontrolli all olevate äriühingute kaudu näilikke tehinguid. G.S
soovis, et PRIA aktsepteeriks uue tarnijana OÜ-d Eesti Masinatööstus, kelle juhatuse liikme S. P. tegevust G.S
kontrollis ja juhtis. Koos avaldusega esitas G.S PRIA-le enda koostatud OÜ Eesti Masinatööstus hinnapakkumise
Uudismaa OÜ-le kahe komplekti teisaldatava õhkküttesüsteemi kohta summas 240 000 eurot. Sellise tegevusega
jätkas G.S PRIA-le teadlikult ebaõigete andmete esitamist, et hoida PRIA teadmatuses asjaoludest, mis oleksid
toetuse maksmise välistanud. PRIA nõustus seadme margi ja tarnija vahetamisega. Korra § 15 lg-s 1 sätestatud
nõude täitmiseks esitas G.S 9. juulil 2012 P. T. vahendusel kuludeklaratsiooni, näidates selles valeandmeid, nagu
oleks Uudismaa OÜ kulutanud 120 000 eurot. Omafinantseeringu ja kulutuste tõendamiseks esitas G.S võltsitud
õhkküttesüsteemi A-600 üleandmise-vastuvõtmise akti ja OÜ Eesti Masinatööstus arve summas 120 000 eurot. Arve
tasumise tõendamiseks esitas G.S PRIA-le maksekorraldused. G.S kandis sama summat iseenda ja temaga seotud
äriühingute pangakontode vahel. Tegeliku investeeringuobjekti tellis G.S Nordgrain OÜ nimel Türgi ettevõttelt
Kozlusan-Salih Kozlu. Objekti hind koos kõikide kuludega oli ligikaudu 29 994 eurot (ilma käibemaksuta).
Näitamaks tegeliku investeeringuobjekti hinda kõrgemana ja saamaks toetust maksimummääras, lõi G.S Loodushoiu
OÜ ja Eesti Masinatööstus OÜ võltsarvete alusel näilike tehingute ahela. Esitatud valeandmete alusel maksis PRIA
28. augustil 2012 Uudismaa OÜ-le välja toetuse 50 000 eurot. G.S valitses P. T.-d ja S. P.-d ülekaaluka teadmisega,
tekitades nendes eksimuse ja kasutades seda ära;
2) 9. septembril 2011 esitas G.S Setu Põllud OÜ juhatuse liikmena PRIA-le maapiirkonnas majandustegevuse
mitmekesistamise investeeringutoetuse avalduse, taotledes nii pettuse teel soodustust. Pettus seisnes
omafinantseeringu tasumata jätmises ja investeeringuobjekti soetamismaksumuse tegelikust suuremana näitamises.
Soodustuse saamiseks märkis G.S investeeringutoetuse avalduses investeeringuobjektiks mobiilsed biosoojuse
tootmisvahendid. Investeeringu maksumusena näitas ta 200 000 eurot, taotledes toetust 100 000 eurot. G.S esitas
investeeringutoetuse avalduses investeeringuobjekti asukoha ja soetusmaksumuse kohta andmeid selliselt, et
avalduse rahuldamise korral oleks tagatud toetus maksimummääras. Korra alusel esitas G.S PRIA-le nelja pakkuja
andmed ja nende hinnapakkumised. Kaks OÜ Farm Foxlandi pakkumist olid võltsitud, OÜ Saare Talutehnika ja
OÜ Sampo Grupp hinnapakkumise lasi G.S koostada enda esitatud andmete alusel. Kuna G.S ei kavatsenud
investeeringutoetuse avalduses märgitud investeeringuobjekti soetada ja tegelik investeeringuobjekt ei vastanud
hinnapakkumistes märgitule, rikkus G.S korra § 4 lg-t 3. PRIA rahuldas 12. jaanuaril 2012 esitatud taotluse,
määrates toetuse maksimummääras summas 100 000 eurot. Avalduse kohaselt pidi Setu Põllud OÜ ostma kaks
õhkküttesüsteemi parimalt pakkujalt Farm Foxland OÜ-lt 200 000 euro eest. Tegelikult tellis G.S kaks süsteemi
Loodushoiu OÜ nimel ja nende hind koos kõikide kuludega oli 25 160 eurot (ilma käibemaksuta). Tasumiseks
kasutas süüdistatav varem PRIA-lt saadud raha. Selleks, et investeeringuobjekti hinda kõrgemana näidata ja saada
toetus maksimummääras, lõi G.S Loodushoiu OÜ ja Eesti Masinatööstus OÜ võltsarveid kasutades näilike tehingute
ahela. Setu Põllud OÜ omafinantseeringu ja kulutuste tõendamiseks kandis G.S sama summat ühelt iseenda või
temaga seotud äriühingu pangakontolt teisele. Kuna PRIA töötajatel tekkis kahtlus taotluses esitatud andmete
õigsuses, ei esitanud G.S PRIA-le investeeringuobjekti kuluaruandeid ja seega jäi tegu katsestaadiumisse.
3. Eelmise punkti alapunktis 1 kirjeldatud teos süüdistati KarS § 210 lg 3 järgi ka Uudismaa OÜ-d ja alapunktis 2
kirjeldatud teos KarS § 210 lg 3 – § 25 lg 2 järgi Setu Põllud OÜ-d.
4. KarS § 3892 lg 1 – § 25 lg 2 järgi süüdistati G.S-i järgmiste tegude toimepanemises:
1) G.S esitas Uudismaa OÜ 2012. a juuli- ja augustikuu käibedeklaratsioonides maksuhaldurile tagastusnõude
tekitamise eesmärgil tahtlikult valeandmeid. Ta kajastas nendes maksudeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu
summas 40 000 eurot, tekitades käibemaksu alusetu tagastusnõude samas summas. Alusetu tagastusnõude
tekitamiseks lõi G.S õhkküttesüsteemi ostmise kohta näilike tehingute ahela osaühingute Loodushoiu, Eesti
Masinatööstus ja Uudismaa vahel. Tegelikult tellis G.S õhkküttesüsteemi Nordgrain OÜ nimel Türgi äriühingult
Kozlusan-Salih Kozlu. Õhkküttesüsteemi hind koos kõikide kuludega oli 29 994 eurot (ilma käibemaksuta).
Käibemaksu tagastusnõude tekitamise eesmärgil kasutas G.S Uudismaa OÜ käibedeklaratsioonides valeandmete
esitamiseks OÜ Eesti Masinatööstus arveid näilike ostu-müügitehingute kohta. Nii Uudismaa OÜ 2012. a juuli- kui
ka augustikuu käibedeklaratsioonis suurendati sisendkäibemaksu alusetult 20 000 euro võrra. Kuritegu jäi lõpule
viimata, kuna maksuhaldur kontrollis Uudismaa OÜ tagastusnõude põhjendatust;
2) G.S esitas Setu Põllud OÜ 2012. a augusti- ja septembrikuu käibedeklaratsioonides maksuhaldurile tagastusnõude
tekitamise eesmärgil tahtlikult valeandmeid. Ta kajastas nendes maksudeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu
summas 40 000 eurot, tekitades käibemaksu alusetu tagastusnõude samas summas. Alusetu tagastusnõude
tekitamiseks lõi G.S õhkküttesüsteemi ostmise kohta näilike tehingute ahela osaühingute Loodushoiu, Eesti
Masinatööstus ja Setu Põllud vahel. Tegelikult ostis OÜ Loodushoiu Türgi äriühingult Kozlusan-Salih Kozlu kaks
õhkküttesüsteemi, mille hind oli 25 160 eurot (ilma käibemaksuta). Käibemaksu tagastusnõude tekitamise eesmärgil
kasutas G.S Setu Põllud OÜ käibedeklaratsioonides valeandmete esitamiseks OÜ Eesti Masinatööstus arveid näilike
ostu-müügitehingute kohta. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna maksuhaldur kontrollis Setu Põllud OÜ tagastusnõude
põhjendatust.
5. Eelmise punkti alapunktis 1 kirjeldatud teos süüdistati KarS § 3892 lg 3 – § 25 lg 2 järgi ka Uudismaa OÜ-d ja
alapunktis 2 kirjeldatud teos KarS § 3892 lg 3 – § 25 lg 2 järgi Setu Põllud OÜ-d.
Maakohtu otsus
6. Tartu Maakohtu 17. novembri 2014. a otsusega tunnistati kõik süüdistatavad neile esitatud süüdistustes süüdi.
7. G.S-i karistati KarS § 210 lg 2 järgi rahalise karistusega 250 päevamäära (800 eurot) ja KarS § 3892 lg 1 – § 25 lg-te 1,
2 ja 4 järgi rahalise karistusega 300 päevamäära (960 eurot). KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus G.S-ile liitkaristuseks
rahalise karistuse 300 päevamäära, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha 9 päevamäära. KarS § 73 lg-te 1, 2 ja 3
alusel määras kohus, et mõistetud rahalisest karistusest tuleb kohe täita 91 päevamäära (291 eurot 20 senti). Ülejäänud
osas jättis kohus rahalise karistuse tingimisi 4-aastase katseajaga täitmisele pööramata.
8. Setu Põllud OÜ-d karistati KarS § 210 lg 3 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi rahalise karistusega 4000 eurot ning KarS § 3892
lg 3 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi rahalise karistusega 5000 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus süüdistatavale
liitkaristuseks rahalise karistuse 5000 eurot.
9. Uudismaa OÜ-d karistati KarS § 210 lg 3 järgi rahalise karistusega 4000 eurot ja KarS § 3892 lg 3 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4
järgi rahalise karistusega 5000 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus süüdistatavale liitkaristuseks rahalise
karistuse 5000 eurot.
10. Maakohus konfiskeeris:
1) KarS § 83 lg 1 alusel Uudismaa OÜ-le kuuluva katla;
2) KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel G.S-i arvelduskontol nr 10010079379014 oleva raha 2165 eurot 30 senti ja
arvelduskontol nr 1102509068 oleva raha 1055 eurot 43 senti;
3) KarS § 831 lg 2 ja § 84 alusel kaks Loodushoiu OÜ-le kuuluvat õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos
lisadega.
Maakohtu seisukohad
11. Seoses soodustuskelmuse-süüdistusega märkis kohus muu hulgas järgmist. Investeerimistoetuse suurus oleneb
investeeringuobjekti
maksumusest,
mida
kinnitatakse
hinnapakkumistega.
Nõuded
investeerimisobjekti
hinnapakkumiste kohta on kehtestatud korra §-s 4. Hinnapakkumistest, mis G.S Uudismaa OÜ ja Setu Põllud OÜ
nimel PRIA-le maksimaalse toetussumma saamiseks esitas, oli osa võltsitud, osa koostatud pakkujate poolt G.S-i
etteantud info põhjal ja kajastas tegelikust oluliselt kõrgemat hinda. G.S oli kõigi PRIA-le esitatud hinnapakkumiste
sisuline koostaja ja ostetava investeerimisobjekti hinna kujundaja. PRIA ametnikel ei olnud kahtlust, et
õhkküttesüsteemide turuhind on just selline, nagu G.S-i esitatud hinnapakkumistes märgitud. G.S-i kujundatud hinnad
olid kunstlikult loodud. Nende hinnapakkumiste alusel taotles ta toetust maksimummääras. G.S teadis, et tegelikult saab
ta tellida õhkküttesüsteeme Türgist mitu korda odavamalt. G.S tellis õhkküttesüsteemid Türgist 16 500 euro eest, millele
lisandus hilisem komplekteerimiskulu. Kokku kujunes ühe õhkküttesüsteemi hinnaks 29 994 eurot. G.S polnud plaanis
hinnapakkumistes märgitud seadmeid pakkumistes märgitud hindadega osta. 1. juunil 2012 avaldas Uudismaa OÜ
PRIA-le soovi asendada investeeringuobjekti hankija Farm Foxland OÜ Eesti Masinatööstus OÜ-ga ja täpsustada
õhkküttesüsteemi marki. Eesti Masinatööstus OÜ pakkumuses oli kirjas, et kaup on uus ja toodetud Eestis. Selle
võltsitud pakkumuse koostas G.S ise. See võimaldas G.S hoida PRIA tegelikest asjaoludest, sh kunstlikust
hinnakujundusest teadmatuses. Eesti Masinatööstus OÜ tegevus toimus G.S-i juhtimise ja kontrolli all. G.S korraldas ka
Uudismaa OÜ osa müügi P. T.-le ja viimase osaühingu juhatajaks nimetamise, varjamaks Uudismaa OÜ seotust G.S-
iga. P. T. ei osalenud Uudismaa OÜ majandustegevuses ja äriühingut juhtis G.S. G.S koostas tootmisvahendite ostmise
ja seadistamise eelarve, teades, et selle tegelik maksumus on tunduvalt väiksem ja terviklahendus on võimalik saada
isegi toetussummast odavamalt. Investeeringutoetuse andmise mõte on aga see, et toetada ettevõtte poolt
investeeringuobjekti soetamist maksimaalselt 50% ulatuses. Praegusel juhul toetas PRIA investeeringuobjekti rohkem
kui 100% ulatuses. Uudismaa OÜ omafinantseeringu näitamiseks kandis G.S 4. ja 5. juulil 2012 sama summat iseenda
ja temaga seotud äriühingute pangakontode vahel. Sama tegi G.S perioodil 29. augustist 5. septembrini 2012 Setu
Põllud OÜ omafinantseeringu näitamiseks ja ka 28. augustist 2. septembrini 2012 Uudismaa OÜ finantseeringu teise
poole näitamiseks. Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ poolt Eesti Masinatööstus OÜ-le kantud raha (osamaksed
õhkküttesüsteemide eest) kandis G.S kohe edasi enda äriühingule Loodushoiu OÜ ja Nordgrain OÜ ja sealt omakorda
oma isiklikule pangakontole, kust raha liikus uuesti Uudismaa OÜ-le ja Setu Põllud OÜ-le. Nende näilike ülekannetega
lõi G.S PRIA-le ettekujutuse, et arvete eest on tasutud. Ülekannete tarvis koostas G.S võltsarved ja edastas need S. P.-
le. Tegemist oli näilike tehingutega, mille eesmärk oli seadme hinda kunstlikult kõrgemana näidata ja saada PRIA
toetust maksimumsummas. Kuna PRIA töötajatel tekkis kahtlus taotluses esitatud andmete õigsuses, ei esitanud G.S
PRIA-le Setu Põllud OÜ investeeringuobjekti kuluaruandeid. PRIA ei maksnud Setu Põllud OÜ-le investeerimistoetust
ja seega jäi tegu katsestaadiumisse. G.S pani soodustuskelmuse toime kavatsetult. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab
juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või
pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidiliste isikute nimel tegutsenud G.S-i tahtlus tuleb omistada ka
juriidilistele isikutele. Seega tegutsesid kõik süüdistatavad sooduskelmuse toimepanemisel kavatsetult.
12. Seoses süüdistatavate süüditunnistamisega maksukelmuses märkis maakohus kokkuvõtlikult järgmist. Et näidata PRIA-
le Uudismaa OÜ omafinantseeringut, mis on vajalik toetuse saamiseks, kandis G.S üht ja sama summat ühelt iseenda
või temaga seotud äriühingu kontolt teisele. Sama tegi G.S Setu Põllud OÜ omafinantseeringu näitamiseks. Ülekannete
tarvis koostas G.S nende äriühingute võltsarved. Tegemist oli näilike tehingutega. Näiliste tehingutega tekitati
käibemaksu tagastusnõue. Nii esitas OÜ Loodushoiu Eesti Masinatööstus OÜ-le 4. juulil 2012 võltsarve nr 1008
summas 119 880 eurot ja Eesti Masinatööstus OÜ esitas Uudismaa OÜ-le samal päeval võltsarve nr 25 (teisaldatav
õhkküttesüsteem A-600) summas 120 000 eurot (sh käibemaks 20 000 eurot). Viimati nimetatud arve alusel deklareeris
G.S Uudismaa OÜ 2012. a juulikuu käibedeklaratsioonis alusetult sisendkäibemaksu kokku summas 20 000 eurot.
Tegelikult ei ole ükski ahelas olev äriühing midagi müünud. Lisaks eeltoodule esitas OÜ Loodushoiu Eesti
Masinatööstus OÜ-le 20. augustil 2012 võltsarve nr 1010 (katla detailid, teraskonstruktsioonid) summas 238 560 eurot
ja Eesti Masinatööstus OÜ esitas Setu Põllud OÜ-le 28. augustil 2012 võltsarve nr 27 (teisaldatav õhkküttesüsteem A-
600) summas 240 000 eurot (sh käibemaks 40 000 eurot). Viimati nimetatud arvel näidatud tehingult deklareeris G.S
Setu Põllud OÜ 2012. a augusti- ja septembrikuu käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu kokku summas
40 000 eurot. Tegelikult ei ole ükski ahelas olev äriühing midagi müünud. PRIA-lt Uudismaa OÜ kontole kantud
50 000 eurost kandis G.S 25 160 eurot Loodushoiu OÜ arvelduskontole ja tasus sellest rahast Türgi äriühingule
Kozlusan-Salih Kozlu kahe õhkküttesüsteemi eest. Osa toetussummast kandis G.S aga endaga seotud äriühingute
kontode kaudu enda pangakontole ja kasutas raha isiklike laenude tasumiseks ning muudeks kulutusteks. G.S-i
koostatud arvetega teeseldi tehingute toimumist, näidates PRIA-le investeerimisobjekti eest tasumist nii
omafinantseeringu kui ka toetuse arvelt. Tegelikult olid tehingud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89
tähenduses näilikud ja seetõttu ei võeta neid maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 kohaselt maksustamisel arvesse.
Kuna näilikku tehingut maksustamisel arvesse ei võeta, ei saa sellest tekkida ka käivet käibemaksuseaduse (KMS) § 4
lg 1 p 1 tähenduses ning sellest tulenevalt ei ole ka sisendkäibemaksu mahaarvamine KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31
lg 1 alusel lubatud. Seega ei olnud G.S seaduslikku alust eespool nimetatud näilikke arveid käibedeklaratsioonides
deklareerida. Mõlema juriidilisest isikust süüdistatava käibedeklaratsioonides deklareeritud enammakstud käibemaksu
summa vastab karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarSRS) § 8 p 2 kohaselt suurele kahjule. G.S pani
maksupettused toime kavatsetult. Juriidiliste isikute nimel tegutsenud G.S-i tahtlus tuleb omistada ka juriidilistele
isikutele. Seega tegutsesid kõik süüdistatavad maksupettuse toimepanemisel kavatsetult.
13. Maakohus leidis, et KarS § 83 lg 1 alusel tuleb konfiskeerida Uudismaa OÜ-le kuuluv katel. Samuti märkis kohus, et
G.S-i arvelduskontodel olevad rahasummad on saadud tahtliku süüteo tulemusena ja kuuluvad otsuse tegemise ajal
G.S-ile. KarS § 831 lg 1 ja § 84 koosmõjus konfiskeeris kohus G.S-i arvelduskontodel nr 10010079379014 ja
nr 1102509068 oleva raha summas 3220 eurot 73 senti. Sooduskelmusega saadud raha eest ostis G.S kaks
õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400, mis kuuluvad Loodushoiu OÜ-le, kes on kolmanda isikuna
kriminaalmenetlusse kaasatud ja kelle juhatuse liige on G.S. KarS § 831 lg 2 ja § 84 koosmõjus tuleb need kaks
õhkküttesüsteemi koos lisadega konfiskeerida.
Apellatsioon
14. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja Martin Traat, taotledes maakohtu otsuse tühistamist
ja kõigi süüdistatavate õigeksmõistmist.
Ringkonnakohtu otsus
15. Tartu Ringkonnakohtu 9. veebruari 2015. a otsusega tühistati maakohtu otsus G.S-i süüditunnistamises ja karistamises
KarS § 3892 lg 1 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi ning Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ süüditunnistamises ja karistamises
KarS § 3892 lg 3 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi. Ringkonnakohus tunnistas G.S-i süüdi KarS § 3891 lg 1 – § 25 lg-te 1, 2
ja 4 järgi ja karistas teda rahalise karistusega 300 päevamäära (960 eurot). Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ tunnistati
süüdi KarS § 3891 lg 3 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi ning kumbagi karistati rahalise karistusega 5000 euro ulatuses.
Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ka juriidilistest isikutest süüdistatavatelt välja mõistetud sundraha suuruse
osas, mõistes mõlemalt süüdistatavalt välja 585 eurot. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
Apellatsioon jäeti rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukohad
16. Põhjendamatu on apellandi taotlus määrata ekspertiis investeeringutoetuse taotluses märgitud seadme turuhinna
väljaselgitamiseks. Maakohtus uuritud tõendid näitavad vaidlusaluse seadme tegelikku väärtust ja selle kujunemist.
Seega on süüdistuse tõendatust võimalik hinnata olemasolevate tõendite baasil ja ekspertiisi ei ole vaja teha.
17. Süüdistused on tõendatud. Apellatsioon on esitatud tõendite hindamise peale, kuid teise astme kohtul ei olnud
maakohtus toimunud tõendite uurimisele ega tõenditele antud hinnangule etteheiteid.
18. Kriminaalasja arutamise piire tuleb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 331 lg 3 alusel laiendada.
1. jaanuarist 2015 on KarS § 3892 kehtetu. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega süüdistatavad selle
paragrahvi järgi süüdi tunnistati. Tegu, mida süüdistatavatele maksukelmuse katsena ette heideti, on 1. jaanuarist 2015
karistatav KarS §-s 3891 ette nähtud kuriteo katsena. Seetõttu tuleb G.S süüdi tunnistada KarS § 3891 lg 1 – § 25 lg-
te 1, 2 ja 4 järgi, Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ aga KarS § § 3891 lg 3 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi. Kuna maakohus
karistas kõiki süüdistatavaid rahalise karistusega ja sama sanktsioon on ette nähtud ka KarS § 3891 lg-tes 1 ja 3, siis ei
ole maakohtu mõistetud karistusi vaja muuta. Muutmata tuleb jätta ka süüdistatavatele KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud
liitkaristused ja G.S-i suhtes KarS § 73 kohaldamine.
19. Erinevalt enne 1. jaanuari 2015 kehtinud KarS § 3892 lg-st 3 on kehtivas KarS § 3891 lg-s 3 ette nähtud teise astme
kuritegu. Seetõttu tuleb juriidilistest isikutest süüdistatavatelt väljamõistetava sundraha suuruse kindlaksmääramisel
võtta aluseks KrMS § 179 lg 1 p 2.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Kassatsioon
20. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatavate kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Traat, kes
taotleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse tühistamist ja kõigi süüdistatavate õigeksmõistmist.
21. Kassaator leiab, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult määramata ekspertiisi investeeringutoetuse taotluses nimetatud
seadme turuhinna tuvastamiseks. Kohtud on jätnud arvestamata, et seadme ja selle osade soetusmaksumust ei saa
samastada nende turuhinna ehk kohaliku keskmise müügihinnaga. Investeeringuobjekti soetusmaksumuse tegelikust
suuremana näitamine ei ole pettus. Seadusest ei ole võimalik järeldada, et toetuse saamiseks on vaja näidata selle algne
soetusmaksumus Türgis. Toetuse määramisel on oluline hoopis eseme turuhind, mis võib olla Türgis ja Eestis erinev.
Korra § 4 lg 3 sätestab, et investeeringuobjekti hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt
sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga. Kui taotleja ei ole valinud odavaimat
investeeringuobjekti hinnapakkumust, peab ta tehtud valikut põhjendama. Toetuse maksmise aluseks on seadme ja selle
komponentide hind Eestis, mitte mujal. See hind on aga vaatamata korduvale taotlusele välja selgitamata. Sellest
tulenevalt ei saa maakohtu ega ringkonnakohtu otsus õige olla. Tõendid kinnitavad, et PRIA-le esitatud andmed olid
õiged ja pakkumistes näidatud hinnad vastasid kohalikule keskmisele müügihinnale. Väär on kohtute käsitlus
omafinantseeringu puudumise kohta. Uudismaa OÜ ja Setu Põllud OÜ laenasid selleks raha.
22. Ebaõige on arvestada tagajärjena kogu väljamakse summat ehk 50 000 eurot. Olukorras, kus taotluses nimetatud seade
soetati ja toetust kasutati sihipäraselt, on väär kohtute seisukoht, et PRIA maksis alusetult välja 50 000 eurot.
Teistsuguste andmete esitamise puhul oleks toetuse määr võinud olla teistsugune, kuid PRIA-l ei oleks olnud alust jätta
toetus välja maksmata. Ei saa väita, et PRIA-l on üldse kahju tekkinud. Igal juhul ei moodusta PRIA-l tekkinud
kahju 50 000 eurot, vaid vastava osa väidetavalt enam makstud hinnast. Igal juhul ei ole tegemist kuriteoga. Seade on
olemas ja toetust on kasutatud sihipäraselt. Seega PRIA põhikirjaline eesmärk täidetud.
23. Kuna tegemist ei ole soodustuskelmusega, ei saa tegemist olla ka tagastusnõude alusetu suurendamisega.
24. Riigikohtule esitatud kirjalikes seisukohtades märgib kaitsja, et kui seadme hinda näidatakse soetushinnast kallimalt,
tuleb välja selgitada, kas see kallim hind vastas esitamise hetkel keskmisele kohalikule müügihinnale või mitte. Kuna
seda pole tehtud, on süüdistatavate süü soodustuskelmuses täielikult tõendamata. Lisaks leiab kaitsja, et nii süüdistusakt
kui ka kohtuotsus peaksid sisaldama viidet karistusseadustiku-välisele normile, mida süüdistatavad toetuse saamiseks
rikkusid, seda aga tehtud ei ole. Järelikult on rikutud KrMS § 339 lg-t 2.
Prokuratuuri kassatsioonivastus
25. Prokuratuur leiab, et kassatsioon on põhjendamatu. Kassatsioonis esitatud väidetest võib teha järelduse, justkui
pidanuks prokuratuur süüdistust koostades konstrueerima hüpoteetilise taotluse rahuldamise kaasuse, millest selgunuks,
millises summas olnuks pettuse esitajal õigus toetust saada, ja seejärel tulnuks see summa väljamakstud summast
lahutada. Selline käsitlus on ebapädev. Süüdistatavate käitumine oli suunatud konkreetse summa väljapetmisele ja oma
tegevusega (petmisega) soovitud koosseisuline tagajärg ka põhjustati.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
26. Riigikohus annab esmalt hinnangu kassaatori väidetele (I). Seejärel selgitab kolleegium KrMS § 3602 lg 3 alusel
kassatsiooni piiridest väljudes, miks tuleb maksukuriteo süüdistuses kriminaalmenetlus lõpetada (II) ja kriminaalasi G.S-
i pangakontodel oleva raha ja Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteemide konfiskeerimist puudutavas osas ringkonnakohtule
uueks arutamiseks saata (III). Lõpuks võtab kolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemuse (IV).
I
27. Kassatsioonis märgitu kohtuotsuste tühistamiseks alust ei anna. Maakohus ja ringkonnakohus on kriminaalmenetluse
nõudeid järgides tuvastanud G.S-ile, Setu Põllud OÜ-le ja Uudismaa OÜ-le esitatud süüdistuses kirjeldatud faktilised
asjaolud ja leidnud õigesti, et süüdistatavate käitumine vastab soodustuskelmuse (Setu Põllud OÜ puhul
soodustuskelmuse katse) tunnustele. Muu hulgas tegid kohtud veenvalt kindlaks, et investeeringuobjektide
hinnapakkumistest, mis G.S PRIA-le esitas, oli osa võltsitud, osa aga koostatud pakkujate poolt G.S-i etteantud info
põhjal ja kajastas tegelikust oluliselt kõrgemat hinda. Selliste materiaalselt või intellektuaalselt võltsitud
hinnapakkumiste ja nendest lähtuvalt koostatud toetustaotluste PRIA-le esitamine on käsitatav KarS §-s 210 nimetatud
pettusena. Need lõid PRIA töötajatele ebaõige ettekujutuse sellest, et konkreetsed ettevõtjad pakuvad
investeeringuobjektiks olevaid seadmeid müügiks pakkumistes näidatud hinnaga. Ebaõigena esitatud andmed olid
soodustusrelevantsed, s.t nendest olenes soodustuse (investeeringutoetuse) saamine ja selle suurus.
28. Väär on kaitsja seisukoht, nagu poleks korra § 4 lg-st 3 tulenevalt toetuse suuruse arvestamisel oluline
investeeringuobjekti soetusmaksumus, vaid üksnes turuhind. Selline tõlgendus moonutab maapiirkonnas
majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse mõtet katta üksnes osa kuludest, mis taotlejal
investeeringuobjekti soetamisel tekivad. Korra § 6 lg-d 1–3 seovad toetuse määra otsesõnu investeeringuobjekti
maksumuse, mitte selle turuväärtusega. Kaitsja viidatud korra § 4 lg 3 välistab vaid turuhinda põhjendamatult ületava
maksumuse arvestamise toetuse määramisel. See ei anna aga taotlejale õigust saada toetust investeeringuobjekti
turuhinna alusel ka juhul, kui tal õnnestub objekt soetada turuhinnast odavamalt.
29. Lisaks märgib kolleegium, et kohtupraktika kohaselt ei välista sõna "kohalik" TsÜS §-s 65 võimalust arvestada eseme
turuväärtuse määramisel mõnel juhul eseme keskmist müügihinda Eesti piirest väljaspool. Riigikohus on selgitanud, et
mõistet "kohalik" TsÜS § 65 järgi võib sisustada mõistliku majanduskäibes osaleja (nn ärimehe) otsuse alusel – kohalik
tähendab kohta, kus mõistlik majanduskäibes osaleja eset müügiks pakuks, arvestades sealjuures sellega kaasnevate
müügikuludega. Seejuures tuleb arvestada ka müüja isikut. Eri isikutel võivad asja müümiseks olla erinevad
võimalused. (Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. oktoobri 2008. a otsus asjas nr 3-2-1-77-08, p 15.) Samad põhimõtted
kehtivad ostetava eseme turuhinna kindlaksmääramisel.
30. Eeltoodust tulenevalt ei näe kolleegium rikkumist selles, et kohtud jätsid määramata kaitsja taotletud ekspertiisi,
tuvastamaks, milline oli süüdistuses nimetatud seadmete keskmine müügihind Eestis.
31. Samuti ei ole G.S-i, Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ süüküsimuse lahendamise seisukohalt tähtsust, kas süüdistatavad
oleksid PRIA-le õigete andmete esitamise korral mingis (väiksemas) summas investeeringutoetust saanud või mitte.
Petetul või kolmandal isikul mingis ulatuses varalise kahju tekkimine ei kuulu soodustuskelmuse koosseisuliste tunnuste
hulka. Seetõttu ei saa kohtutele ette heita, et nad jätsid tuvastamata tegelikult taotletud (ja ühel juhul ka osaliselt välja
makstud) ning õiguspärase toetussumma erinevuse.
32. Asjasse ei puutu kassaatori väited selle kohta, et PRIA-lt saadud toetust kasutati sihtotstarbeliselt. Süüdistatavatele ei
heideta ette soodustuse mitte-eesmärgipärast kasutamist (KarS § 210 lg 2 teine alternatiiv), vaid üksnes soodustuse
saamist pettuse teel (KarS § 210 lg 2 esimene alternatiiv). Pettuse teel soodustuse saamine on KarS § 210 lg 2 või 3
järgi karistatav sõltumata sellest, kas soodustust kasutatakse eesmärgipäraselt.
33. Kokkuvõttes asub kolleegium seisukohale, et kassatsioon on põhjendamatu ja osas, mis puudutab G.S-i ja Uudismaa
OÜ süüditunnistamist ja karistamist soodustuskelmuses ning Setu Põllud OÜ süüditunnistamist ja karistamist
soodustuskelmuse katses, ei ole alust kohtuotsuseid tühistada.
34. Samas tuleb KrMS § 361 p 2 alusel täpsustada Setu Põllud OÜ-le süüksarvatava soodustuskelmuse katse
kvalifikatsiooni. Nimelt on maakohus selle kuriteo kvalifitseerinud KarS § 210 lg 3 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi.
Kolleegium märgib, et tunnistades isiku süüdi süüteokatses, on viide KarS § 25 lg-le 1 ülearune. KarS § 25 lg-le 4
viidatakse aga siis, kui süüteokatse on toime pandud kaastäideviimise vormis. Setu Põllud OÜ-le on KarS § 14 lg 1
alusel omistatud tegu, mille pani toime G.S üksinda. Seega ei saa ka Setu Põllud OÜ-le inkrimineerida kaastäideviimise
katset, mistõttu on viide KarS § 25 lg-le 4 väär. Seega tuleb Setu Põllud OÜ soodustuskelmuse katse kvalifitseerida
üksnes KarS § 210 lg 3 – § 25 lg 2 järgi.
II
35. Kohtud tunnistasid süüdistatavad süüdi ka kahes maksukuriteo katsena kvalifitseeritud teos. Esiteks tunnistati G.S süüdi
selles, et ta esitas Uudismaa OÜ 2012. a juuli- ja augustikuu käibedeklaratsioonides maksuhaldurile tagastusnõude
tekitamise eesmärgil tahtlikult valeandmeid, tekitades alusetu tagastusnõude 40 000 eurot. Teiseks tunnistati G.S süüdi
selles, et ta esitas Setu Põllud OÜ 2012. a augusti- ja septembrikuu käibedeklaratsioonides maksuhaldurile
tagastusnõude tekitamise eesmärgil tahtlikult valeandmeid, tekitades alusetu tagastusnõude samuti 40 000 eurot.
Esimene tegu omistati KarS § 14 lg 1 alusel ka Uudismaa OÜ-le, teine Setu Põllud OÜ-le. Osutatud tegude
kvalifitseerimisel lähtus maakohus toimepanemise ajal kehtinud KarS §-st 3892, ringkonnakohus aga 1. jaanuaril 2015
jõustunud KarS § 3891 redaktsioonist. (Vt lähemalt käesoleva otsuse punktid 4, 5, 12 ja 18.)
36. Eelnevast nähtuvalt suurendati kummagi osaühingu käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisega tagastusnõuet
alusetult täpselt 40 000 euro võrra. Seejuures oli tuvastatud asjaolude kohaselt tegemist kahe erineva teoga, mitte ühe
teo osategudega.
37. Süüdistatavate tegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 3892 lg 1 järgi oli maksuhaldurile valeandmete esitamine
karistatav üksnes siis, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule
vastav summa või enam. Praegu on maksuhaldurile valeandmete esitamine KarS § 3891 lg 1 järgi karistatav vaid juhul,
kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule
vastava summa võrra või enam.
38. Enne 1. jaanuari 2015 määras suurele kahjule vastava summa kindlaks KarSRS § 8 p 2. Selle kohaselt hinnati suureks
kahju, mis ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Aastal 2012, mil süüdistatavad neile etteheidetavad
teod toime panid, oli töötasu alammäär 290 eurot kuus (RT I, 28.12.2011, 55). Seega summa, mis ületas seda määra
sajakordselt, oli 29 000 eurot või sellest suurem.
39. 1. jaanuaril 2015 jõustunud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse §-ga 2
ja § 1 p-ga 5 tunnistati KarSRS § 8 kehtetuks ja kehtestati KarS § 121, mis näeb ette mh järgmist: "Kui süüteokoosseisu
tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse kahju või süüteo
ulatust rahaliselt järgmiselt: /.../ 2) suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot; /.../". Tsiteeritud sättes
kasutatud formulatsiooni "ületab 40 000 eurot" saab mõista üksnes nii, et suure varalise kahju või ulatusega on tegemist
vaid siis, kui selle summa on suurem kui 40 000 eurot ehk vähemalt 40 000 eurot ja 1 sent. Summa, mis võrdub 40 000
euroga, KarS § 121 p 2 kohaselt suure varalise kahju või ulatuse määra ei täida.
40. Seega välistab KarS § 121 p 2 koostoimes KarS § 3891 lg-ga 1 isiku kriminaalkorras karistamise maksuhaldurile
valeandmete esitamise eest, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult
tagastusnõuet 40 000 euro võrra või vähem. Sellisel juhul võib isiku tegu olla karistatav üksnes väärteona MKS § 1531
järgi.
41. KarS § 5 lg 2 esimene lause sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil
leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud.
G.S-i, Uudismaa OÜ-d ega Setu Põllud OÜ-d ei ole käsitletavas maksukuriteos veel jõustunud otsusega karistatud.
KarS § 121 p 2 tõstab suure varalise kahju ja ulatuse piirmäära, s.t mh ka määra, millest alates on tagastusnõude alusetu
suurendamine karistatav kuriteona. Tõlgendades enne 1. jaanuari 2015 kehtinud KarSRS § 8, leidis Riigikohus, et
palga alammäära tõstmine ei ole käsitatav isiku olukorda kergendava seadusena KarS § 5 lg 2 mõttes. Sellist järeldust
põhjendas kolleegium palga alammäära kujunemisega ja sellest tuleneva järeldusega, et palga alammäära muutmine on
KarSRS § 8 kontekstis vaadeldav kahju suuruse rahalise väljenduse korrigeerimisena vastavalt ajas muutunud
majandusnäitajatele,
mis
jätab
olulise
ja
suure
kahjumäära
reaalväärtuse
samaks
(vt
Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 31. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-4-08 p-d 20–21). Osutatud seisukoht ei ole aga laiendatav
KarS § 121 p 2 kehtestamisele, sest sellest sättest tulenev suure varalise kahju ja ulatuse piirmäära tõus ei põhine
konkreetsetel majandusnäitajatel, vaid seadusandja õiguspoliitilisel otsustusel. Seetõttu on KarS § 121 punktil 2 sama
seaduse § 5 lg-s 2 nimetatud juhtudel tagasiulatuv jõud (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2015. a
otsus asjas nr 3-1-1-62-14, p 10).
42. Mõlema G.S-ile süüksarvatava teoga, millest esimene omistati ka Uudismaa OÜ-le ja teine Setu Põllud OÜ-le,
suurendati kohtute tuvastatu kohaselt alusetult tagastusnõuet 40 000 euro võrra, mitte üle selle. Seetõttu ei ole G.S-ile,
Uudismaa OÜ-le ja Setu Põllud OÜ-le suureulatusliku maksukelmuse katses esitatud süüdistuses kirjeldatud teod alates
1. jaanuarist 2015 enam kuriteod. Samas võivad need teod olla käsitatavad MKS §-s 1531 lg-te 1 või 2 järgi
kvalifitseeritava (lõpuleviidud) väärteona. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust tunnistada
süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, on kriminaalasjas võimalik süüküsimust ette otsustamata
kujundada üksnes abstraktne seisukoht, kas süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused. (Vt Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 8. mai 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-30-15, p 8.)
43. KrMS § 274 lg 1 kohaselt tuleb siis, kui KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo
tunnustele, kriminaalmenetlus määrusega lõpetada. Seetõttu lõpetab kolleegium käesoleva otsuse põhiosa punktides 4
ja 5 kirjeldatud tegude osas kriminaalmenetluse.
44. Eespool käsitletud osas pidanuks kriminaalmenetluse lõpetama juba ringkonnakohus, kes erinevalt maakohtust tegi
asjas otsuse pärast KarS § 121 jõustumist.
45. Samas osutab kolleegium sellelegi, et juhul kui süüdistatavate teod oleksid jätkuvalt karistatavad kuriteona, nagu
ringkonnakohus leidis, polnuks apellatsioonikohtul alust maakohtu otsust osaliselt tühistada ja tunnistada süüdistatavaid
toimepanemisaegse seaduse asemel süüdi kehtiva seaduse järgi. Riigikohus on selgitanud, et teo kvalifitseerimisel tuleb
üldjuhul lähtuda karistusseaduse sellest redaktsioonist, mis kehtis teo toimepanemise ajal, ehkki karistuse mõistmisel
peab lähtuma isikule soodsaimast redaktsioonist (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. novembri 2010. a otsus
asjas nr 3-1-1-84-10, p 22). Järeldust, et enne 1. jaanuari 2015 KarS § 3892 järgi karistatavat tegu, mis on jätkuvalt
karistatav 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 3891 järgi, ei tule viimati nimetatud sätte järgi ümber kvalifitseerida,
kinnitab ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-62-14.
46. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 3891 sõnastuse kohaselt on selles sättes ette
nähtud kuritegu maksuhaldurile valeandmeid sisaldava maksudeklaratsiooni esitamisega lõpule viidud ja alusetu
maksutagastuse tegemata jätmine ei tingi enam teo kvalifitseerimist süüteokatsena.
III
47. Süüdistatava G.S-i ja kolmanda isiku Loodushoiu OÜ esemeid konfiskeerides (vt otsuse punktid 10 ja 13) on
maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust ja rikkunud kohtuotsuse põhistamise kohustust (KrMS § 3051 lg 1)
ulatuses, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Ringkonnakohus jättis
need vead kõrvaldamata.
48. Maakohus konfiskeeris G.S-i kahel pangakontol olevad rahasummad KarS § 84 ja § 831 lg 1 alusel ning Loodushoiu
OÜ kaks õhkküttesüsteemi KarS § 84 lg 1 ja § 831 lg 2 alusel. KarS § 84 ei sätesta õiguslikku alust mitte vara
konfiskeerimiseks, vaid konfiskeerimise asendamiseks. Konfiskeerimise asendamisel vara ei konfiskeerita, s.o seda ei
pöörata riigi omandisse, vaid isikule pannakse üksnes kohustus tasuda äratarvitatud või muul moel konfiskeerimise
mõjualast väljaviidud vara väärtusele vastav rahasumma. See tähendab, et isikule jääb võimalus täita
asenduskonfiskeerimise nõue muu vara arvel, mitte selle vara arvel, mis on kohtuotsuse täitmise tagamiseks arestitud.
(Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-78-14, p 25 ja 8. juuni 2015. a määrus
asjas nr 3-1-1-92-14, p 14.) Seega võib kriminaalasja lahendav kohus kohaldada küll konfiskeerimise asendamise
tagamiseks KrMS §-de 1414 ja 142 alusel abinõusid, mille objektiks on mingi konkreetne ese (nt kinnistu, pangakontol
olev raha, isiku juurest leitud sularahasumma, väärisesemed vms), kuid ta ei saa KarS § 84 alusel konkreetset eset
isikult konfiskeerida või riigi kasuks "välja mõista". Just selliselt on aga kohtud käesolevas asjas toiminud. Konkreetsete
esemetena TsÜS § 48 mõttes on käsitatavad nii Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteemid kui ka G.S-i kahel pangakontol
olevad rahasummad (ehk arvelduslepingutest tulenevad nõuded panga (kontopidaja) vastu – vt Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 19.1). Seega ei saa need olla KarS § 84 alusel
tehtava otsustuse esemeks.
49. Kohtute tuvastatud faktilised asjaolud ei ole piisavad, otsustamaks, kas Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteeme ja G.S-i
pangakontodel olevaid rahasummasid on võimalik käsitada süüteoga saadud varana KarS § 831 mõttes. Viide KarS §-le
84 näib osutavat pigem sellele, et kohtud neid esemeid süüteoga saadud varaks ei pidanud, sest vastasel korral polnuks
tarvis KarS §-le 84 tugineda. Samas on maakohus üldsõnaliselt märkinud, et G.S-i pangakontodel olev raha on saadud
tahtliku süüteo tulemusel ja et praegu Loodushoiu OÜ-le kuuluvad õhkküttesüsteemid ostis G.S soodustuskelmusega
saadud raha eest. Samas ei nähtu kohtuotsusest täpsemalt, kas konkreetsetel esemetel on PRIA-lt väljapetetud rahaga
vahetu ja individualiseeritav seos.
50. Kolleegium leiab, et eespool käsitletud materiaal- ja menetlusõiguslikud vead toovad kaasa selle, et kriminaalasi tuleb
G.S-i ja Loodushoiu OÜ vara konfiskeerimist puudutavas osas ringkonnakohtu samale koosseisule uueks arutamiseks
saata.
IV
51. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-dest 2, 6 ja 7 ning lg-st 2, § 362 p-dest 1 ja 2, § 341 lg-st 3,
tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium osaliselt nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse ja saadab kriminaalasja
G.S-i ja Loodushoiu OÜ suhtes tehtud konfiskeerimisotsustust puudutavas osas uueks arutamiseks Tartu
Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Ülejäänud osas, milles Riigikohus maa- ja ringkonnakohtu otsused tühistab,
teeb kolleegium uue kohtuotsuse, raskendamata süüdistatavate olukorda.
52. Andmeid kassatsioonimenetluse kulude kohta pole Riigikohtule esitatud.
Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg
(allkirjastatud digitaalselt)