3-1-1-54-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-54-15

Otsuse kuupäev

17. juuni 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi

G.S-i (G.S) süüdistuses KarS § 3892 lg 1 – § 25 lg 2 ja § 210 lg 2

järgi;

Setu Põllud OÜ süüdistuses KarS § 3892 lg 3 – § 25 lg 2 ja § 210

lg 3 – § 25 lg 2 järgi;

Uudismaa OÜ süüdistuses KarS § 3892 lg 3 – § 25 lg 2 ja § 210

lg 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 9. veebruari 2015. a otsus asjas

nr 1-14-2809

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G.S-i, Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ kaitsja vandeadvokaadi

vanemabi Martin Traat, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Marek Vahing

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

20. mai 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 9. veebruari 2015. a otsus osas, millega:

1) G.S tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 3891 lg 1 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi;

2) Setu Põllud OÜ tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 3891 lg 3 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi;

3) Uudismaa OÜ tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 3891 lg 3 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi;

4) jäeti muutmata Tartu Maakohtu 17. novembri 2014. a otsus G.S-ile, Setu Põllud OÜ-le ja Uudismaa OÜ-le

KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas, samuti osas, millega maakohus määras KarS § 73 lg 2 alusel

kindlaks G.S-i rahalise karistuse selle osa, mida tingimisi täitmisele ei pöörata;

5) jäeti muutmata Tartu Maakohtu 17. novembri 2014. a otsus osas, millega maakohus konfiskeeris G.S-ilt

KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel pangakontol nr 10010079379014 oleva raha 2165 eurot 30 senti ja pangakontol

nr 1102509068 oleva raha 1055 eurot 43 senti ning Loodushoiu OÜ-lt KarS § 831 lg 2 ja § 84 alusel kaks

õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos lisadega.

2. Lõpetada KrMS § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetlus G.S-i süüdistuses KarS § 3892 lg 1 – § 25 lg 2 järgi, Setu

Põllud OÜ süüdistuses KarS § 3892 lg 3 – § 25 lg 2 järgi ja Uudismaa OÜ süüdistuses KarS § 3892 lg 3 – § 25

lg 2 järgi.

3. Täpsustada ringkonnakohtu ja maakohtu otsust, jättes Setu Põllud OÜ-le KarS § 210 lg 3 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4

järgi süüksarvatud kuriteo kvalifikatsioonist välja viite KarS § 25 lõigetele 1 ja 4.

4. Tühistada Tartu Maakohtu 17. novembri 2014. a otsusega G.S-ile, Setu Põllud OÜ-le ja Uudismaa OÜ-le KarS

§ 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristused.

5. Määrata KarS § 73 lg 2 alusel, et G.S-i rahalise karistuse see osa, mis jääb maakohtu otsuses määratud

tingimustel KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele pööramata, on 150 päevamäära summas 480 (nelisada

kaheksakümmend) eurot.

6. Saata kriminaalasi G.S-i pangakontodel nr 10010079379014 ja nr 1102509068 oleva raha ning Loodushoiu OÜ

õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 (koos lisadega) konfiskeerimist puudutavas osas uueks arutamiseks

Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

7. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

8. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. G.S anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 210 lg 2 ja § 3892 lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate

kuritegude toimepanemises; Setu Põllud OÜ süüdistatuna KarS § 210 lg 3 – § 25 lg 2 ja § 3892 lg 3 – § 25 lg 2 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning Uudismaa OÜ süüdistatuna KarS § 3892 lg 3 – § 25 lg 2 ja § 210

lg 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

2. KarS § 210 lg 2 järgi süüdistati G.S-i järgnevas:

1) G.S, kasutades ära oma elukaaslase ja Uudismaa OÜ juhatuse liikme P. T. teadmatust tegelikest asjaoludest, esitas

12. septembril 2011 P. T. vahendusel Uudismaa OÜ esindajana Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile

(edaspidi PRIA) maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse avalduse. Seda tehes pani

G.S toime pettuse, mis seisnes järgnevas. G.S ei tasunud omafinantseeringut ja näitas investeeringuobjekti väärtust

tegelikust suuremana. Soodustuse saamiseks märkis G.S investeeringutoetuse avalduses investeeringuobjektiks

mobiilsed biosoojuse tootmisvahendid. Investeeringu maksumusena näitas ta 200 000 eurot, taotledes toetust

100 000 eurot. G.S esitas investeeringutoetuse avalduses andmeid selliselt, et avalduse rahuldamise korral oleks

tagatud toetus maksimummääras. Põllumajandusministri 22. detsembri 2010. a määruse nr 119 "Maapiirkonnas

majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise

täpsem kord" (edaspidi kord) alusel esitas G.S P. T. vahendusel PRIA-le kolme pakkuja andmed ja nende

hinnapakkumised. Kaks OÜ Farm Foxlandi pakkumist olid võltsitud ja OÜ Sampo Grupp hinnapakkumise lasi G.S

koostada enda esitatud andmete alusel. Kuna G.S ei kavatsenud investeeringutoetuse avalduses märgitud

investeeringuobjekti soetada ja tegelik investeeringuobjekt ei vastanud hinnapakkumistes märgitule, rikkus G.S

korra § 4 lg-t 3, mis sätestab, et väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge

võrreldes tavaliselt sarnase investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga. PRIA rahuldas taotluse, määrates toetuse

maksimummääras summas 100 000 eurot. 1. juunil 2012 esitas G.S P. T. vahendusel PRIA-le avalduse, milles

soovis vahetada investeeringuobjekti tarnijat ja seadme marki. Selle eesmärk oli varjata ostetava seadme tegelikku

päritolu ja hinda, samuti luua võimalus teha enda kontrolli all olevate äriühingute kaudu näilikke tehinguid. G.S

soovis, et PRIA aktsepteeriks uue tarnijana OÜ-d Eesti Masinatööstus, kelle juhatuse liikme S. P. tegevust G.S

kontrollis ja juhtis. Koos avaldusega esitas G.S PRIA-le enda koostatud OÜ Eesti Masinatööstus hinnapakkumise

Uudismaa OÜ-le kahe komplekti teisaldatava õhkküttesüsteemi kohta summas 240 000 eurot. Sellise tegevusega

jätkas G.S PRIA-le teadlikult ebaõigete andmete esitamist, et hoida PRIA teadmatuses asjaoludest, mis oleksid

toetuse maksmise välistanud. PRIA nõustus seadme margi ja tarnija vahetamisega. Korra § 15 lg-s 1 sätestatud

nõude täitmiseks esitas G.S 9. juulil 2012 P. T. vahendusel kuludeklaratsiooni, näidates selles valeandmeid, nagu

oleks Uudismaa OÜ kulutanud 120 000 eurot. Omafinantseeringu ja kulutuste tõendamiseks esitas G.S võltsitud

õhkküttesüsteemi A-600 üleandmise-vastuvõtmise akti ja OÜ Eesti Masinatööstus arve summas 120 000 eurot. Arve

tasumise tõendamiseks esitas G.S PRIA-le maksekorraldused. G.S kandis sama summat iseenda ja temaga seotud

äriühingute pangakontode vahel. Tegeliku investeeringuobjekti tellis G.S Nordgrain OÜ nimel Türgi ettevõttelt

Kozlusan-Salih Kozlu. Objekti hind koos kõikide kuludega oli ligikaudu 29 994 eurot (ilma käibemaksuta).

Näitamaks tegeliku investeeringuobjekti hinda kõrgemana ja saamaks toetust maksimummääras, lõi G.S Loodushoiu

OÜ ja Eesti Masinatööstus OÜ võltsarvete alusel näilike tehingute ahela. Esitatud valeandmete alusel maksis PRIA

28. augustil 2012 Uudismaa OÜ-le välja toetuse 50 000 eurot. G.S valitses P. T.-d ja S. P.-d ülekaaluka teadmisega,

tekitades nendes eksimuse ja kasutades seda ära;

2) 9. septembril 2011 esitas G.S Setu Põllud OÜ juhatuse liikmena PRIA-le maapiirkonnas majandustegevuse

mitmekesistamise investeeringutoetuse avalduse, taotledes nii pettuse teel soodustust. Pettus seisnes

omafinantseeringu tasumata jätmises ja investeeringuobjekti soetamismaksumuse tegelikust suuremana näitamises.

Soodustuse saamiseks märkis G.S investeeringutoetuse avalduses investeeringuobjektiks mobiilsed biosoojuse

tootmisvahendid. Investeeringu maksumusena näitas ta 200 000 eurot, taotledes toetust 100 000 eurot. G.S esitas

investeeringutoetuse avalduses investeeringuobjekti asukoha ja soetusmaksumuse kohta andmeid selliselt, et

avalduse rahuldamise korral oleks tagatud toetus maksimummääras. Korra alusel esitas G.S PRIA-le nelja pakkuja

andmed ja nende hinnapakkumised. Kaks OÜ Farm Foxlandi pakkumist olid võltsitud, OÜ Saare Talutehnika ja

OÜ Sampo Grupp hinnapakkumise lasi G.S koostada enda esitatud andmete alusel. Kuna G.S ei kavatsenud

investeeringutoetuse avalduses märgitud investeeringuobjekti soetada ja tegelik investeeringuobjekt ei vastanud

hinnapakkumistes märgitule, rikkus G.S korra § 4 lg-t 3. PRIA rahuldas 12. jaanuaril 2012 esitatud taotluse,

määrates toetuse maksimummääras summas 100 000 eurot. Avalduse kohaselt pidi Setu Põllud OÜ ostma kaks

õhkküttesüsteemi parimalt pakkujalt Farm Foxland OÜ-lt 200 000 euro eest. Tegelikult tellis G.S kaks süsteemi

Loodushoiu OÜ nimel ja nende hind koos kõikide kuludega oli 25 160 eurot (ilma käibemaksuta). Tasumiseks

kasutas süüdistatav varem PRIA-lt saadud raha. Selleks, et investeeringuobjekti hinda kõrgemana näidata ja saada

toetus maksimummääras, lõi G.S Loodushoiu OÜ ja Eesti Masinatööstus OÜ võltsarveid kasutades näilike tehingute

ahela. Setu Põllud OÜ omafinantseeringu ja kulutuste tõendamiseks kandis G.S sama summat ühelt iseenda või

temaga seotud äriühingu pangakontolt teisele. Kuna PRIA töötajatel tekkis kahtlus taotluses esitatud andmete

õigsuses, ei esitanud G.S PRIA-le investeeringuobjekti kuluaruandeid ja seega jäi tegu katsestaadiumisse.

3. Eelmise punkti alapunktis 1 kirjeldatud teos süüdistati KarS § 210 lg 3 järgi ka Uudismaa OÜ-d ja alapunktis 2

kirjeldatud teos KarS § 210 lg 3 – § 25 lg 2 järgi Setu Põllud OÜ-d.

4. KarS § 3892 lg 1 – § 25 lg 2 järgi süüdistati G.S-i järgmiste tegude toimepanemises:

1) G.S esitas Uudismaa OÜ 2012. a juuli- ja augustikuu käibedeklaratsioonides maksuhaldurile tagastusnõude

tekitamise eesmärgil tahtlikult valeandmeid. Ta kajastas nendes maksudeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu

summas 40 000 eurot, tekitades käibemaksu alusetu tagastusnõude samas summas. Alusetu tagastusnõude

tekitamiseks lõi G.S õhkküttesüsteemi ostmise kohta näilike tehingute ahela osaühingute Loodushoiu, Eesti

Masinatööstus ja Uudismaa vahel. Tegelikult tellis G.S õhkküttesüsteemi Nordgrain OÜ nimel Türgi äriühingult

Kozlusan-Salih Kozlu. Õhkküttesüsteemi hind koos kõikide kuludega oli 29 994 eurot (ilma käibemaksuta).

Käibemaksu tagastusnõude tekitamise eesmärgil kasutas G.S Uudismaa OÜ käibedeklaratsioonides valeandmete

esitamiseks OÜ Eesti Masinatööstus arveid näilike ostu-müügitehingute kohta. Nii Uudismaa OÜ 2012. a juuli- kui

ka augustikuu käibedeklaratsioonis suurendati sisendkäibemaksu alusetult 20 000 euro võrra. Kuritegu jäi lõpule

viimata, kuna maksuhaldur kontrollis Uudismaa OÜ tagastusnõude põhjendatust;

2) G.S esitas Setu Põllud OÜ 2012. a augusti- ja septembrikuu käibedeklaratsioonides maksuhaldurile tagastusnõude

tekitamise eesmärgil tahtlikult valeandmeid. Ta kajastas nendes maksudeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu

summas 40 000 eurot, tekitades käibemaksu alusetu tagastusnõude samas summas. Alusetu tagastusnõude

tekitamiseks lõi G.S õhkküttesüsteemi ostmise kohta näilike tehingute ahela osaühingute Loodushoiu, Eesti

Masinatööstus ja Setu Põllud vahel. Tegelikult ostis OÜ Loodushoiu Türgi äriühingult Kozlusan-Salih Kozlu kaks

õhkküttesüsteemi, mille hind oli 25 160 eurot (ilma käibemaksuta). Käibemaksu tagastusnõude tekitamise eesmärgil

kasutas G.S Setu Põllud OÜ käibedeklaratsioonides valeandmete esitamiseks OÜ Eesti Masinatööstus arveid näilike

ostu-müügitehingute kohta. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna maksuhaldur kontrollis Setu Põllud OÜ tagastusnõude

põhjendatust.

5. Eelmise punkti alapunktis 1 kirjeldatud teos süüdistati KarS § 3892 lg 3 – § 25 lg 2 järgi ka Uudismaa OÜ-d ja

alapunktis 2 kirjeldatud teos KarS § 3892 lg 3 – § 25 lg 2 järgi Setu Põllud OÜ-d.

Maakohtu otsus

6. Tartu Maakohtu 17. novembri 2014. a otsusega tunnistati kõik süüdistatavad neile esitatud süüdistustes süüdi.

7. G.S-i karistati KarS § 210 lg 2 järgi rahalise karistusega 250 päevamäära (800 eurot) ja KarS § 3892 lg 1 – § 25 lg-te 1,

2 ja 4 järgi rahalise karistusega 300 päevamäära (960 eurot). KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus G.S-ile liitkaristuseks

rahalise karistuse 300 päevamäära, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha 9 päevamäära. KarS § 73 lg-te 1, 2 ja 3

alusel määras kohus, et mõistetud rahalisest karistusest tuleb kohe täita 91 päevamäära (291 eurot 20 senti). Ülejäänud

osas jättis kohus rahalise karistuse tingimisi 4-aastase katseajaga täitmisele pööramata.

8. Setu Põllud OÜ-d karistati KarS § 210 lg 3 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi rahalise karistusega 4000 eurot ning KarS § 3892

lg 3 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi rahalise karistusega 5000 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus süüdistatavale

liitkaristuseks rahalise karistuse 5000 eurot.

9. Uudismaa OÜ-d karistati KarS § 210 lg 3 järgi rahalise karistusega 4000 eurot ja KarS § 3892 lg 3 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4

järgi rahalise karistusega 5000 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus süüdistatavale liitkaristuseks rahalise

karistuse 5000 eurot.

10. Maakohus konfiskeeris:

1) KarS § 83 lg 1 alusel Uudismaa OÜ-le kuuluva katla;

2) KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel G.S-i arvelduskontol nr 10010079379014 oleva raha 2165 eurot 30 senti ja

arvelduskontol nr 1102509068 oleva raha 1055 eurot 43 senti;

3) KarS § 831 lg 2 ja § 84 alusel kaks Loodushoiu OÜ-le kuuluvat õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos

lisadega.

Maakohtu seisukohad

11. Seoses soodustuskelmuse-süüdistusega märkis kohus muu hulgas järgmist. Investeerimistoetuse suurus oleneb

investeeringuobjekti

maksumusest,

mida

kinnitatakse

hinnapakkumistega.

Nõuded

investeerimisobjekti

hinnapakkumiste kohta on kehtestatud korra §-s 4. Hinnapakkumistest, mis G.S Uudismaa OÜ ja Setu Põllud OÜ

nimel PRIA-le maksimaalse toetussumma saamiseks esitas, oli osa võltsitud, osa koostatud pakkujate poolt G.S-i

etteantud info põhjal ja kajastas tegelikust oluliselt kõrgemat hinda. G.S oli kõigi PRIA-le esitatud hinnapakkumiste

sisuline koostaja ja ostetava investeerimisobjekti hinna kujundaja. PRIA ametnikel ei olnud kahtlust, et

õhkküttesüsteemide turuhind on just selline, nagu G.S-i esitatud hinnapakkumistes märgitud. G.S-i kujundatud hinnad

olid kunstlikult loodud. Nende hinnapakkumiste alusel taotles ta toetust maksimummääras. G.S teadis, et tegelikult saab

ta tellida õhkküttesüsteeme Türgist mitu korda odavamalt. G.S tellis õhkküttesüsteemid Türgist 16 500 euro eest, millele

lisandus hilisem komplekteerimiskulu. Kokku kujunes ühe õhkküttesüsteemi hinnaks 29 994 eurot. G.S polnud plaanis

hinnapakkumistes märgitud seadmeid pakkumistes märgitud hindadega osta. 1. juunil 2012 avaldas Uudismaa OÜ

PRIA-le soovi asendada investeeringuobjekti hankija Farm Foxland OÜ Eesti Masinatööstus OÜ-ga ja täpsustada

õhkküttesüsteemi marki. Eesti Masinatööstus OÜ pakkumuses oli kirjas, et kaup on uus ja toodetud Eestis. Selle

võltsitud pakkumuse koostas G.S ise. See võimaldas G.S hoida PRIA tegelikest asjaoludest, sh kunstlikust

hinnakujundusest teadmatuses. Eesti Masinatööstus OÜ tegevus toimus G.S-i juhtimise ja kontrolli all. G.S korraldas ka

Uudismaa OÜ osa müügi P. T.-le ja viimase osaühingu juhatajaks nimetamise, varjamaks Uudismaa OÜ seotust G.S-

iga. P. T. ei osalenud Uudismaa OÜ majandustegevuses ja äriühingut juhtis G.S. G.S koostas tootmisvahendite ostmise

ja seadistamise eelarve, teades, et selle tegelik maksumus on tunduvalt väiksem ja terviklahendus on võimalik saada

isegi toetussummast odavamalt. Investeeringutoetuse andmise mõte on aga see, et toetada ettevõtte poolt

investeeringuobjekti soetamist maksimaalselt 50% ulatuses. Praegusel juhul toetas PRIA investeeringuobjekti rohkem

kui 100% ulatuses. Uudismaa OÜ omafinantseeringu näitamiseks kandis G.S 4. ja 5. juulil 2012 sama summat iseenda

ja temaga seotud äriühingute pangakontode vahel. Sama tegi G.S perioodil 29. augustist 5. septembrini 2012 Setu

Põllud OÜ omafinantseeringu näitamiseks ja ka 28. augustist 2. septembrini 2012 Uudismaa OÜ finantseeringu teise

poole näitamiseks. Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ poolt Eesti Masinatööstus OÜ-le kantud raha (osamaksed

õhkküttesüsteemide eest) kandis G.S kohe edasi enda äriühingule Loodushoiu OÜ ja Nordgrain OÜ ja sealt omakorda

oma isiklikule pangakontole, kust raha liikus uuesti Uudismaa OÜ-le ja Setu Põllud OÜ-le. Nende näilike ülekannetega

lõi G.S PRIA-le ettekujutuse, et arvete eest on tasutud. Ülekannete tarvis koostas G.S võltsarved ja edastas need S. P.-

le. Tegemist oli näilike tehingutega, mille eesmärk oli seadme hinda kunstlikult kõrgemana näidata ja saada PRIA

toetust maksimumsummas. Kuna PRIA töötajatel tekkis kahtlus taotluses esitatud andmete õigsuses, ei esitanud G.S

PRIA-le Setu Põllud OÜ investeeringuobjekti kuluaruandeid. PRIA ei maksnud Setu Põllud OÜ-le investeerimistoetust

ja seega jäi tegu katsestaadiumisse. G.S pani soodustuskelmuse toime kavatsetult. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab

juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või

pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidiliste isikute nimel tegutsenud G.S-i tahtlus tuleb omistada ka

juriidilistele isikutele. Seega tegutsesid kõik süüdistatavad sooduskelmuse toimepanemisel kavatsetult.

12. Seoses süüdistatavate süüditunnistamisega maksukelmuses märkis maakohus kokkuvõtlikult järgmist. Et näidata PRIA-

le Uudismaa OÜ omafinantseeringut, mis on vajalik toetuse saamiseks, kandis G.S üht ja sama summat ühelt iseenda

või temaga seotud äriühingu kontolt teisele. Sama tegi G.S Setu Põllud OÜ omafinantseeringu näitamiseks. Ülekannete

tarvis koostas G.S nende äriühingute võltsarved. Tegemist oli näilike tehingutega. Näiliste tehingutega tekitati

käibemaksu tagastusnõue. Nii esitas OÜ Loodushoiu Eesti Masinatööstus OÜ-le 4. juulil 2012 võltsarve nr 1008

summas 119 880 eurot ja Eesti Masinatööstus OÜ esitas Uudismaa OÜ-le samal päeval võltsarve nr 25 (teisaldatav

õhkküttesüsteem A-600) summas 120 000 eurot (sh käibemaks 20 000 eurot). Viimati nimetatud arve alusel deklareeris

G.S Uudismaa OÜ 2012. a juulikuu käibedeklaratsioonis alusetult sisendkäibemaksu kokku summas 20 000 eurot.

Tegelikult ei ole ükski ahelas olev äriühing midagi müünud. Lisaks eeltoodule esitas OÜ Loodushoiu Eesti

Masinatööstus OÜ-le 20. augustil 2012 võltsarve nr 1010 (katla detailid, teraskonstruktsioonid) summas 238 560 eurot

ja Eesti Masinatööstus OÜ esitas Setu Põllud OÜ-le 28. augustil 2012 võltsarve nr 27 (teisaldatav õhkküttesüsteem A-

600) summas 240 000 eurot (sh käibemaks 40 000 eurot). Viimati nimetatud arvel näidatud tehingult deklareeris G.S

Setu Põllud OÜ 2012. a augusti- ja septembrikuu käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu kokku summas

40 000 eurot. Tegelikult ei ole ükski ahelas olev äriühing midagi müünud. PRIA-lt Uudismaa OÜ kontole kantud

50 000 eurost kandis G.S 25 160 eurot Loodushoiu OÜ arvelduskontole ja tasus sellest rahast Türgi äriühingule

Kozlusan-Salih Kozlu kahe õhkküttesüsteemi eest. Osa toetussummast kandis G.S aga endaga seotud äriühingute

kontode kaudu enda pangakontole ja kasutas raha isiklike laenude tasumiseks ning muudeks kulutusteks. G.S-i

koostatud arvetega teeseldi tehingute toimumist, näidates PRIA-le investeerimisobjekti eest tasumist nii

omafinantseeringu kui ka toetuse arvelt. Tegelikult olid tehingud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89

tähenduses näilikud ja seetõttu ei võeta neid maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 kohaselt maksustamisel arvesse.

Kuna näilikku tehingut maksustamisel arvesse ei võeta, ei saa sellest tekkida ka käivet käibemaksuseaduse (KMS) § 4

lg 1 p 1 tähenduses ning sellest tulenevalt ei ole ka sisendkäibemaksu mahaarvamine KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31

lg 1 alusel lubatud. Seega ei olnud G.S seaduslikku alust eespool nimetatud näilikke arveid käibedeklaratsioonides

deklareerida. Mõlema juriidilisest isikust süüdistatava käibedeklaratsioonides deklareeritud enammakstud käibemaksu

summa vastab karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarSRS) § 8 p 2 kohaselt suurele kahjule. G.S pani

maksupettused toime kavatsetult. Juriidiliste isikute nimel tegutsenud G.S-i tahtlus tuleb omistada ka juriidilistele

isikutele. Seega tegutsesid kõik süüdistatavad maksupettuse toimepanemisel kavatsetult.

13. Maakohus leidis, et KarS § 83 lg 1 alusel tuleb konfiskeerida Uudismaa OÜ-le kuuluv katel. Samuti märkis kohus, et

G.S-i arvelduskontodel olevad rahasummad on saadud tahtliku süüteo tulemusena ja kuuluvad otsuse tegemise ajal

G.S-ile. KarS § 831 lg 1 ja § 84 koosmõjus konfiskeeris kohus G.S-i arvelduskontodel nr 10010079379014 ja

nr 1102509068 oleva raha summas 3220 eurot 73 senti. Sooduskelmusega saadud raha eest ostis G.S kaks

õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400, mis kuuluvad Loodushoiu OÜ-le, kes on kolmanda isikuna

kriminaalmenetlusse kaasatud ja kelle juhatuse liige on G.S. KarS § 831 lg 2 ja § 84 koosmõjus tuleb need kaks

õhkküttesüsteemi koos lisadega konfiskeerida.

Apellatsioon

14. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja Martin Traat, taotledes maakohtu otsuse tühistamist

ja kõigi süüdistatavate õigeksmõistmist.

Ringkonnakohtu otsus

15. Tartu Ringkonnakohtu 9. veebruari 2015. a otsusega tühistati maakohtu otsus G.S-i süüditunnistamises ja karistamises

KarS § 3892 lg 1 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi ning Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ süüditunnistamises ja karistamises

KarS § 3892 lg 3 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi. Ringkonnakohus tunnistas G.S-i süüdi KarS § 3891 lg 1 – § 25 lg-te 1, 2

ja 4 järgi ja karistas teda rahalise karistusega 300 päevamäära (960 eurot). Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ tunnistati

süüdi KarS § 3891 lg 3 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi ning kumbagi karistati rahalise karistusega 5000 euro ulatuses.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ka juriidilistest isikutest süüdistatavatelt välja mõistetud sundraha suuruse

osas, mõistes mõlemalt süüdistatavalt välja 585 eurot. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Apellatsioon jäeti rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukohad

16. Põhjendamatu on apellandi taotlus määrata ekspertiis investeeringutoetuse taotluses märgitud seadme turuhinna

väljaselgitamiseks. Maakohtus uuritud tõendid näitavad vaidlusaluse seadme tegelikku väärtust ja selle kujunemist.

Seega on süüdistuse tõendatust võimalik hinnata olemasolevate tõendite baasil ja ekspertiisi ei ole vaja teha.

17. Süüdistused on tõendatud. Apellatsioon on esitatud tõendite hindamise peale, kuid teise astme kohtul ei olnud

maakohtus toimunud tõendite uurimisele ega tõenditele antud hinnangule etteheiteid.

18. Kriminaalasja arutamise piire tuleb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 331 lg 3 alusel laiendada.

1. jaanuarist 2015 on KarS § 3892 kehtetu. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega süüdistatavad selle

paragrahvi järgi süüdi tunnistati. Tegu, mida süüdistatavatele maksukelmuse katsena ette heideti, on 1. jaanuarist 2015

karistatav KarS §-s 3891 ette nähtud kuriteo katsena. Seetõttu tuleb G.S süüdi tunnistada KarS § 3891 lg 1 – § 25 lg-

te 1, 2 ja 4 järgi, Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ aga KarS § § 3891 lg 3 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi. Kuna maakohus

karistas kõiki süüdistatavaid rahalise karistusega ja sama sanktsioon on ette nähtud ka KarS § 3891 lg-tes 1 ja 3, siis ei

ole maakohtu mõistetud karistusi vaja muuta. Muutmata tuleb jätta ka süüdistatavatele KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud

liitkaristused ja G.S-i suhtes KarS § 73 kohaldamine.

19. Erinevalt enne 1. jaanuari 2015 kehtinud KarS § 3892 lg-st 3 on kehtivas KarS § 3891 lg-s 3 ette nähtud teise astme

kuritegu. Seetõttu tuleb juriidilistest isikutest süüdistatavatelt väljamõistetava sundraha suuruse kindlaksmääramisel

võtta aluseks KrMS § 179 lg 1 p 2.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kassatsioon

20. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatavate kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Traat, kes

taotleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse tühistamist ja kõigi süüdistatavate õigeksmõistmist.

21. Kassaator leiab, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult määramata ekspertiisi investeeringutoetuse taotluses nimetatud

seadme turuhinna tuvastamiseks. Kohtud on jätnud arvestamata, et seadme ja selle osade soetusmaksumust ei saa

samastada nende turuhinna ehk kohaliku keskmise müügihinnaga. Investeeringuobjekti soetusmaksumuse tegelikust

suuremana näitamine ei ole pettus. Seadusest ei ole võimalik järeldada, et toetuse saamiseks on vaja näidata selle algne

soetusmaksumus Türgis. Toetuse määramisel on oluline hoopis eseme turuhind, mis võib olla Türgis ja Eestis erinev.

Korra § 4 lg 3 sätestab, et investeeringuobjekti hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt

sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga. Kui taotleja ei ole valinud odavaimat

investeeringuobjekti hinnapakkumust, peab ta tehtud valikut põhjendama. Toetuse maksmise aluseks on seadme ja selle

komponentide hind Eestis, mitte mujal. See hind on aga vaatamata korduvale taotlusele välja selgitamata. Sellest

tulenevalt ei saa maakohtu ega ringkonnakohtu otsus õige olla. Tõendid kinnitavad, et PRIA-le esitatud andmed olid

õiged ja pakkumistes näidatud hinnad vastasid kohalikule keskmisele müügihinnale. Väär on kohtute käsitlus

omafinantseeringu puudumise kohta. Uudismaa OÜ ja Setu Põllud OÜ laenasid selleks raha.

22. Ebaõige on arvestada tagajärjena kogu väljamakse summat ehk 50 000 eurot. Olukorras, kus taotluses nimetatud seade

soetati ja toetust kasutati sihipäraselt, on väär kohtute seisukoht, et PRIA maksis alusetult välja 50 000 eurot.

Teistsuguste andmete esitamise puhul oleks toetuse määr võinud olla teistsugune, kuid PRIA-l ei oleks olnud alust jätta

toetus välja maksmata. Ei saa väita, et PRIA-l on üldse kahju tekkinud. Igal juhul ei moodusta PRIA-l tekkinud

kahju 50 000 eurot, vaid vastava osa väidetavalt enam makstud hinnast. Igal juhul ei ole tegemist kuriteoga. Seade on

olemas ja toetust on kasutatud sihipäraselt. Seega PRIA põhikirjaline eesmärk täidetud.

23. Kuna tegemist ei ole soodustuskelmusega, ei saa tegemist olla ka tagastusnõude alusetu suurendamisega.

24. Riigikohtule esitatud kirjalikes seisukohtades märgib kaitsja, et kui seadme hinda näidatakse soetushinnast kallimalt,

tuleb välja selgitada, kas see kallim hind vastas esitamise hetkel keskmisele kohalikule müügihinnale või mitte. Kuna

seda pole tehtud, on süüdistatavate süü soodustuskelmuses täielikult tõendamata. Lisaks leiab kaitsja, et nii süüdistusakt

kui ka kohtuotsus peaksid sisaldama viidet karistusseadustiku-välisele normile, mida süüdistatavad toetuse saamiseks

rikkusid, seda aga tehtud ei ole. Järelikult on rikutud KrMS § 339 lg-t 2.

Prokuratuuri kassatsioonivastus

25. Prokuratuur leiab, et kassatsioon on põhjendamatu. Kassatsioonis esitatud väidetest võib teha järelduse, justkui

pidanuks prokuratuur süüdistust koostades konstrueerima hüpoteetilise taotluse rahuldamise kaasuse, millest selgunuks,

millises summas olnuks pettuse esitajal õigus toetust saada, ja seejärel tulnuks see summa väljamakstud summast

lahutada. Selline käsitlus on ebapädev. Süüdistatavate käitumine oli suunatud konkreetse summa väljapetmisele ja oma

tegevusega (petmisega) soovitud koosseisuline tagajärg ka põhjustati.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

26. Riigikohus annab esmalt hinnangu kassaatori väidetele (I). Seejärel selgitab kolleegium KrMS § 3602 lg 3 alusel

kassatsiooni piiridest väljudes, miks tuleb maksukuriteo süüdistuses kriminaalmenetlus lõpetada (II) ja kriminaalasi G.S-

i pangakontodel oleva raha ja Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteemide konfiskeerimist puudutavas osas ringkonnakohtule

uueks arutamiseks saata (III). Lõpuks võtab kolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemuse (IV).

I

27. Kassatsioonis märgitu kohtuotsuste tühistamiseks alust ei anna. Maakohus ja ringkonnakohus on kriminaalmenetluse

nõudeid järgides tuvastanud G.S-ile, Setu Põllud OÜ-le ja Uudismaa OÜ-le esitatud süüdistuses kirjeldatud faktilised

asjaolud ja leidnud õigesti, et süüdistatavate käitumine vastab soodustuskelmuse (Setu Põllud OÜ puhul

soodustuskelmuse katse) tunnustele. Muu hulgas tegid kohtud veenvalt kindlaks, et investeeringuobjektide

hinnapakkumistest, mis G.S PRIA-le esitas, oli osa võltsitud, osa aga koostatud pakkujate poolt G.S-i etteantud info

põhjal ja kajastas tegelikust oluliselt kõrgemat hinda. Selliste materiaalselt või intellektuaalselt võltsitud

hinnapakkumiste ja nendest lähtuvalt koostatud toetustaotluste PRIA-le esitamine on käsitatav KarS §-s 210 nimetatud

pettusena. Need lõid PRIA töötajatele ebaõige ettekujutuse sellest, et konkreetsed ettevõtjad pakuvad

investeeringuobjektiks olevaid seadmeid müügiks pakkumistes näidatud hinnaga. Ebaõigena esitatud andmed olid

soodustusrelevantsed, s.t nendest olenes soodustuse (investeeringutoetuse) saamine ja selle suurus.

28. Väär on kaitsja seisukoht, nagu poleks korra § 4 lg-st 3 tulenevalt toetuse suuruse arvestamisel oluline

investeeringuobjekti soetusmaksumus, vaid üksnes turuhind. Selline tõlgendus moonutab maapiirkonnas

majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse mõtet katta üksnes osa kuludest, mis taotlejal

investeeringuobjekti soetamisel tekivad. Korra § 6 lg-d 1–3 seovad toetuse määra otsesõnu investeeringuobjekti

maksumuse, mitte selle turuväärtusega. Kaitsja viidatud korra § 4 lg 3 välistab vaid turuhinda põhjendamatult ületava

maksumuse arvestamise toetuse määramisel. See ei anna aga taotlejale õigust saada toetust investeeringuobjekti

turuhinna alusel ka juhul, kui tal õnnestub objekt soetada turuhinnast odavamalt.

29. Lisaks märgib kolleegium, et kohtupraktika kohaselt ei välista sõna "kohalik" TsÜS §-s 65 võimalust arvestada eseme

turuväärtuse määramisel mõnel juhul eseme keskmist müügihinda Eesti piirest väljaspool. Riigikohus on selgitanud, et

mõistet "kohalik" TsÜS § 65 järgi võib sisustada mõistliku majanduskäibes osaleja (nn ärimehe) otsuse alusel – kohalik

tähendab kohta, kus mõistlik majanduskäibes osaleja eset müügiks pakuks, arvestades sealjuures sellega kaasnevate

müügikuludega. Seejuures tuleb arvestada ka müüja isikut. Eri isikutel võivad asja müümiseks olla erinevad

võimalused. (Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. oktoobri 2008. a otsus asjas nr 3-2-1-77-08, p 15.) Samad põhimõtted

kehtivad ostetava eseme turuhinna kindlaksmääramisel.

30. Eeltoodust tulenevalt ei näe kolleegium rikkumist selles, et kohtud jätsid määramata kaitsja taotletud ekspertiisi,

tuvastamaks, milline oli süüdistuses nimetatud seadmete keskmine müügihind Eestis.

31. Samuti ei ole G.S-i, Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ süüküsimuse lahendamise seisukohalt tähtsust, kas süüdistatavad

oleksid PRIA-le õigete andmete esitamise korral mingis (väiksemas) summas investeeringutoetust saanud või mitte.

Petetul või kolmandal isikul mingis ulatuses varalise kahju tekkimine ei kuulu soodustuskelmuse koosseisuliste tunnuste

hulka. Seetõttu ei saa kohtutele ette heita, et nad jätsid tuvastamata tegelikult taotletud (ja ühel juhul ka osaliselt välja

makstud) ning õiguspärase toetussumma erinevuse.

32. Asjasse ei puutu kassaatori väited selle kohta, et PRIA-lt saadud toetust kasutati sihtotstarbeliselt. Süüdistatavatele ei

heideta ette soodustuse mitte-eesmärgipärast kasutamist (KarS § 210 lg 2 teine alternatiiv), vaid üksnes soodustuse

saamist pettuse teel (KarS § 210 lg 2 esimene alternatiiv). Pettuse teel soodustuse saamine on KarS § 210 lg 2 või 3

järgi karistatav sõltumata sellest, kas soodustust kasutatakse eesmärgipäraselt.

33. Kokkuvõttes asub kolleegium seisukohale, et kassatsioon on põhjendamatu ja osas, mis puudutab G.S-i ja Uudismaa

OÜ süüditunnistamist ja karistamist soodustuskelmuses ning Setu Põllud OÜ süüditunnistamist ja karistamist

soodustuskelmuse katses, ei ole alust kohtuotsuseid tühistada.

34. Samas tuleb KrMS § 361 p 2 alusel täpsustada Setu Põllud OÜ-le süüksarvatava soodustuskelmuse katse

kvalifikatsiooni. Nimelt on maakohus selle kuriteo kvalifitseerinud KarS § 210 lg 3 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi.

Kolleegium märgib, et tunnistades isiku süüdi süüteokatses, on viide KarS § 25 lg-le 1 ülearune. KarS § 25 lg-le 4

viidatakse aga siis, kui süüteokatse on toime pandud kaastäideviimise vormis. Setu Põllud OÜ-le on KarS § 14 lg 1

alusel omistatud tegu, mille pani toime G.S üksinda. Seega ei saa ka Setu Põllud OÜ-le inkrimineerida kaastäideviimise

katset, mistõttu on viide KarS § 25 lg-le 4 väär. Seega tuleb Setu Põllud OÜ soodustuskelmuse katse kvalifitseerida

üksnes KarS § 210 lg 3 – § 25 lg 2 järgi.

II

35. Kohtud tunnistasid süüdistatavad süüdi ka kahes maksukuriteo katsena kvalifitseeritud teos. Esiteks tunnistati G.S süüdi

selles, et ta esitas Uudismaa OÜ 2012. a juuli- ja augustikuu käibedeklaratsioonides maksuhaldurile tagastusnõude

tekitamise eesmärgil tahtlikult valeandmeid, tekitades alusetu tagastusnõude 40 000 eurot. Teiseks tunnistati G.S süüdi

selles, et ta esitas Setu Põllud OÜ 2012. a augusti- ja septembrikuu käibedeklaratsioonides maksuhaldurile

tagastusnõude tekitamise eesmärgil tahtlikult valeandmeid, tekitades alusetu tagastusnõude samuti 40 000 eurot.

Esimene tegu omistati KarS § 14 lg 1 alusel ka Uudismaa OÜ-le, teine Setu Põllud OÜ-le. Osutatud tegude

kvalifitseerimisel lähtus maakohus toimepanemise ajal kehtinud KarS §-st 3892, ringkonnakohus aga 1. jaanuaril 2015

jõustunud KarS § 3891 redaktsioonist. (Vt lähemalt käesoleva otsuse punktid 4, 5, 12 ja 18.)

36. Eelnevast nähtuvalt suurendati kummagi osaühingu käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisega tagastusnõuet

alusetult täpselt 40 000 euro võrra. Seejuures oli tuvastatud asjaolude kohaselt tegemist kahe erineva teoga, mitte ühe

teo osategudega.

37. Süüdistatavate tegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 3892 lg 1 järgi oli maksuhaldurile valeandmete esitamine

karistatav üksnes siis, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule

vastav summa või enam. Praegu on maksuhaldurile valeandmete esitamine KarS § 3891 lg 1 järgi karistatav vaid juhul,

kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule

vastava summa võrra või enam.

38. Enne 1. jaanuari 2015 määras suurele kahjule vastava summa kindlaks KarSRS § 8 p 2. Selle kohaselt hinnati suureks

kahju, mis ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Aastal 2012, mil süüdistatavad neile etteheidetavad

teod toime panid, oli töötasu alammäär 290 eurot kuus (RT I, 28.12.2011, 55). Seega summa, mis ületas seda määra

sajakordselt, oli 29 000 eurot või sellest suurem.

39. 1. jaanuaril 2015 jõustunud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse §-ga 2

ja § 1 p-ga 5 tunnistati KarSRS § 8 kehtetuks ja kehtestati KarS § 121, mis näeb ette mh järgmist: "Kui süüteokoosseisu

tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse kahju või süüteo

ulatust rahaliselt järgmiselt: /.../ 2) suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot; /.../". Tsiteeritud sättes

kasutatud formulatsiooni "ületab 40 000 eurot" saab mõista üksnes nii, et suure varalise kahju või ulatusega on tegemist

vaid siis, kui selle summa on suurem kui 40 000 eurot ehk vähemalt 40 000 eurot ja 1 sent. Summa, mis võrdub 40 000

euroga, KarS § 121 p 2 kohaselt suure varalise kahju või ulatuse määra ei täida.

40. Seega välistab KarS § 121 p 2 koostoimes KarS § 3891 lg-ga 1 isiku kriminaalkorras karistamise maksuhaldurile

valeandmete esitamise eest, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult

tagastusnõuet 40 000 euro võrra või vähem. Sellisel juhul võib isiku tegu olla karistatav üksnes väärteona MKS § 1531

järgi.

41. KarS § 5 lg 2 esimene lause sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil

leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud.

G.S-i, Uudismaa OÜ-d ega Setu Põllud OÜ-d ei ole käsitletavas maksukuriteos veel jõustunud otsusega karistatud.

KarS § 121 p 2 tõstab suure varalise kahju ja ulatuse piirmäära, s.t mh ka määra, millest alates on tagastusnõude alusetu

suurendamine karistatav kuriteona. Tõlgendades enne 1. jaanuari 2015 kehtinud KarSRS § 8, leidis Riigikohus, et

palga alammäära tõstmine ei ole käsitatav isiku olukorda kergendava seadusena KarS § 5 lg 2 mõttes. Sellist järeldust

põhjendas kolleegium palga alammäära kujunemisega ja sellest tuleneva järeldusega, et palga alammäära muutmine on

KarSRS § 8 kontekstis vaadeldav kahju suuruse rahalise väljenduse korrigeerimisena vastavalt ajas muutunud

majandusnäitajatele,

mis

jätab

olulise

ja

suure

kahjumäära

reaalväärtuse

samaks

(vt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 31. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-4-08 p-d 20–21). Osutatud seisukoht ei ole aga laiendatav

KarS § 121 p 2 kehtestamisele, sest sellest sättest tulenev suure varalise kahju ja ulatuse piirmäära tõus ei põhine

konkreetsetel majandusnäitajatel, vaid seadusandja õiguspoliitilisel otsustusel. Seetõttu on KarS § 121 punktil 2 sama

seaduse § 5 lg-s 2 nimetatud juhtudel tagasiulatuv jõud (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2015. a

otsus asjas nr 3-1-1-62-14, p 10).

42. Mõlema G.S-ile süüksarvatava teoga, millest esimene omistati ka Uudismaa OÜ-le ja teine Setu Põllud OÜ-le,

suurendati kohtute tuvastatu kohaselt alusetult tagastusnõuet 40 000 euro võrra, mitte üle selle. Seetõttu ei ole G.S-ile,

Uudismaa OÜ-le ja Setu Põllud OÜ-le suureulatusliku maksukelmuse katses esitatud süüdistuses kirjeldatud teod alates

1. jaanuarist 2015 enam kuriteod. Samas võivad need teod olla käsitatavad MKS §-s 1531 lg-te 1 või 2 järgi

kvalifitseeritava (lõpuleviidud) väärteona. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust tunnistada

süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, on kriminaalasjas võimalik süüküsimust ette otsustamata

kujundada üksnes abstraktne seisukoht, kas süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused. (Vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 8. mai 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-30-15, p 8.)

43. KrMS § 274 lg 1 kohaselt tuleb siis, kui KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo

tunnustele, kriminaalmenetlus määrusega lõpetada. Seetõttu lõpetab kolleegium käesoleva otsuse põhiosa punktides 4

ja 5 kirjeldatud tegude osas kriminaalmenetluse.

44. Eespool käsitletud osas pidanuks kriminaalmenetluse lõpetama juba ringkonnakohus, kes erinevalt maakohtust tegi

asjas otsuse pärast KarS § 121 jõustumist.

45. Samas osutab kolleegium sellelegi, et juhul kui süüdistatavate teod oleksid jätkuvalt karistatavad kuriteona, nagu

ringkonnakohus leidis, polnuks apellatsioonikohtul alust maakohtu otsust osaliselt tühistada ja tunnistada süüdistatavaid

toimepanemisaegse seaduse asemel süüdi kehtiva seaduse järgi. Riigikohus on selgitanud, et teo kvalifitseerimisel tuleb

üldjuhul lähtuda karistusseaduse sellest redaktsioonist, mis kehtis teo toimepanemise ajal, ehkki karistuse mõistmisel

peab lähtuma isikule soodsaimast redaktsioonist (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. novembri 2010. a otsus

asjas nr 3-1-1-84-10, p 22). Järeldust, et enne 1. jaanuari 2015 KarS § 3892 järgi karistatavat tegu, mis on jätkuvalt

karistatav 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 3891 järgi, ei tule viimati nimetatud sätte järgi ümber kvalifitseerida,

kinnitab ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-62-14.

46. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 3891 sõnastuse kohaselt on selles sättes ette

nähtud kuritegu maksuhaldurile valeandmeid sisaldava maksudeklaratsiooni esitamisega lõpule viidud ja alusetu

maksutagastuse tegemata jätmine ei tingi enam teo kvalifitseerimist süüteokatsena.

III

47. Süüdistatava G.S-i ja kolmanda isiku Loodushoiu OÜ esemeid konfiskeerides (vt otsuse punktid 10 ja 13) on

maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust ja rikkunud kohtuotsuse põhistamise kohustust (KrMS § 3051 lg 1)

ulatuses, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Ringkonnakohus jättis

need vead kõrvaldamata.

48. Maakohus konfiskeeris G.S-i kahel pangakontol olevad rahasummad KarS § 84 ja § 831 lg 1 alusel ning Loodushoiu

OÜ kaks õhkküttesüsteemi KarS § 84 lg 1 ja § 831 lg 2 alusel. KarS § 84 ei sätesta õiguslikku alust mitte vara

konfiskeerimiseks, vaid konfiskeerimise asendamiseks. Konfiskeerimise asendamisel vara ei konfiskeerita, s.o seda ei

pöörata riigi omandisse, vaid isikule pannakse üksnes kohustus tasuda äratarvitatud või muul moel konfiskeerimise

mõjualast väljaviidud vara väärtusele vastav rahasumma. See tähendab, et isikule jääb võimalus täita

asenduskonfiskeerimise nõue muu vara arvel, mitte selle vara arvel, mis on kohtuotsuse täitmise tagamiseks arestitud.

(Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-78-14, p 25 ja 8. juuni 2015. a määrus

asjas nr 3-1-1-92-14, p 14.) Seega võib kriminaalasja lahendav kohus kohaldada küll konfiskeerimise asendamise

tagamiseks KrMS §-de 1414 ja 142 alusel abinõusid, mille objektiks on mingi konkreetne ese (nt kinnistu, pangakontol

olev raha, isiku juurest leitud sularahasumma, väärisesemed vms), kuid ta ei saa KarS § 84 alusel konkreetset eset

isikult konfiskeerida või riigi kasuks "välja mõista". Just selliselt on aga kohtud käesolevas asjas toiminud. Konkreetsete

esemetena TsÜS § 48 mõttes on käsitatavad nii Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteemid kui ka G.S-i kahel pangakontol

olevad rahasummad (ehk arvelduslepingutest tulenevad nõuded panga (kontopidaja) vastu – vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 19.1). Seega ei saa need olla KarS § 84 alusel

tehtava otsustuse esemeks.

49. Kohtute tuvastatud faktilised asjaolud ei ole piisavad, otsustamaks, kas Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteeme ja G.S-i

pangakontodel olevaid rahasummasid on võimalik käsitada süüteoga saadud varana KarS § 831 mõttes. Viide KarS §-le

84 näib osutavat pigem sellele, et kohtud neid esemeid süüteoga saadud varaks ei pidanud, sest vastasel korral polnuks

tarvis KarS §-le 84 tugineda. Samas on maakohus üldsõnaliselt märkinud, et G.S-i pangakontodel olev raha on saadud

tahtliku süüteo tulemusel ja et praegu Loodushoiu OÜ-le kuuluvad õhkküttesüsteemid ostis G.S soodustuskelmusega

saadud raha eest. Samas ei nähtu kohtuotsusest täpsemalt, kas konkreetsetel esemetel on PRIA-lt väljapetetud rahaga

vahetu ja individualiseeritav seos.

50. Kolleegium leiab, et eespool käsitletud materiaal- ja menetlusõiguslikud vead toovad kaasa selle, et kriminaalasi tuleb

G.S-i ja Loodushoiu OÜ vara konfiskeerimist puudutavas osas ringkonnakohtu samale koosseisule uueks arutamiseks

saata.

IV

51. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-dest 2, 6 ja 7 ning lg-st 2, § 362 p-dest 1 ja 2, § 341 lg-st 3,

tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium osaliselt nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse ja saadab kriminaalasja

G.S-i ja Loodushoiu OÜ suhtes tehtud konfiskeerimisotsustust puudutavas osas uueks arutamiseks Tartu

Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Ülejäänud osas, milles Riigikohus maa- ja ringkonnakohtu otsused tühistab,

teeb kolleegium uue kohtuotsuse, raskendamata süüdistatavate olukorda.

52. Andmeid kassatsioonimenetluse kulude kohta pole Riigikohtule esitatud.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

(allkirjastatud digitaalselt)