3-2-1-3-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-3-15

Otsuse kuupäev

Tartu, 17. juuni 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Malle Seppik, Henn Jõks, Ants

Kull, Jaak Luik, Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev

Kohtuasi

Silvia Reinpuu ja Sulev Reinpuu hagi Piret Torm-Kriisi

(Torm-Kriis), Tarmo Kriisi (Kriis) ja mittetulundusühingu

Tantsutrupp Modus vastu korteriomandi reaalosal

tantsustuudio tegevuse, sealhulgas tantsutundide

korraldamise ja andmise, samuti kolmandatele isikutele

selleks tegevuseks kasutusõiguse andmise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 2-12-34488

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Piret Torm-Kriisi, Tarmo Kriisi ja MTÜ Tantsutrupp Modus

kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

3500 eurot

Hageja Silvia Reinpuu

Hageja Sulev Reinpuu

Hagejate esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik

Kostja Piret Torm-Kriis

Kostja Tarmo Kriis

Kostja MTÜ Tantsutrupp Modus (registrikood 80010774)

Kostjate esindaja vandeadvokaat Margus Mugu

Asja läbivaatamise kuupäev

4. mai 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2014. a otsus ja Harju Maakohtu 20. mai

2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-34488 osas, milles kohtud rahuldasid osaliselt hagi MTÜ

Tantsutrupp Modus vastu, samuti MTÜ Tantsutrupp Modus menetluskulude jaotuse osas.

2. Tühistatud osas teha uus lahend, millega jätta Silvia Reinpuu ja Sulev Reinpuu hagi MTÜ

Tantsutrupp Modus vastu korteriomandi reaalosal tantsustuudio tegevuse, sealhulgas

tantsutundide korraldamise ja läbiviimise, samuti kolmandatele isikutele selleks tegevuseks

kasutusõiguse andmise keelamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2014. a otsus muutmata osas, milles

ringkonnakohus keelas Tarmo Kriisil ja Piret Torm-Kriisil Tallinnas Juhkentali 22 paikneva

hoone esimesel korrusel asuva korteriomandi reaalosal tantsutundide läbiviimise, samuti

kolmandatele isikutele selleks tegevuseks kasutusõiguse andmise, arvestades Riigikohtu otsuse

põhjendusi.

4. Jätta MTÜ Tantsutrupp Modus menetluskulud kõigis kohtuastmetes võrdsetes osades Silvia

Reinpuu ja Sulev Reinpuu kanda.

5. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

5.1.Hagi rahuldada osaliselt.

5.2.Keelata Tarmo Kriisil ja Piret Torm-Kriisil Tallinnas Juhkentali 22 paikneva hoone

esimesel korrusel asuva korteriomandi reaalosal tantsutundide läbiviimine, samuti

kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuseks kasutusõiguse andmine.

5.3.Jätta hagi rahuldamata osas, mis puudutab nimetatud isikute muud tegevust vaidlusalusel

pinnal seoses tantsutundide korraldamisega, millega ei kaasne tantsutegevust.

5.4.Jätta läbi vaatamata Silvia Reinpuu ja Sulev Reinpuu hagi MTÜ Tantsutrupp Modus vastu

korteriomandi reaalosal tantsustuudio tegevuse, sealhulgas tantsutundide korraldamise ja

läbiviimise, samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuseks kasutusõiguse andmise

keelamiseks.

5.5.Jätta MTÜ Tantsutrupp Modus menetluskulud kõigis kohtuastmetes võrdsetes osades Silvia

Reinpuu ja Sulev Reinpuu kanda.

5.6.Jätta poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes 25% ulatuses Silvia Reinpuu ja Sulev

Reinpuu ning 75% ulatuses Tarmo Kriisi ja Piret Torm-Kriisi kanda.

6. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

7. Tagastada MTÜ-le Tantsutrupp Modus kassatsioonkaebuselt Piret Torm-Kriisi, Tarmo Kriisi

ja MTÜ Tantsutrupp Modus eest kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Silvia Reinpuu ja Sulev Reinpuu (hagejad) esitasid 30. augustil 2012 Harju Maakohtule Piret

Torm-Kriisi (kostja I), Tarmo Kriisi (kostja II) ja MTÜ Tantsutrupp Modus (kostja III) vastu hagi,

milles palusid keelata kostjatel Tallinnas Juhkentali 22 asuva hoone esimesel korrusel paikneva

korteriomandi reaalosal tantsustuudio tegevus, sealhulgas tantsutundide korraldamine ja läbiviimine,

samuti kolmandatele isikutele selliseks tegevuseks kasutusõiguse andmine. Menetluskulud palusid

hagejad jätta kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hagejad Tallinnas Juhkentali 22 asuva hoone teisel korrusel paikneva

eluruumi nr 4 ühisomanikud ja elavad selles korteris. Kostjad I ja II on hoone esimesel korrusel

paikneva mitteeluruumi nr 18 ühisomanikud. Kostja III on mittetulundusühing, mis põhikirja kohaselt

ühendab tantsimist harrastavaid inimesi. Kostja II on kostja III juhatuse liige. Kostja I on

tantsustuudio peamine eestvedaja, kes tegutseb tantsu- ja võimlemisõpetajana.

Kostjatel ei ole õigust tegelda hoones tantsutundide korraldamise ja tantsimisega. Hoonele kui

tervikule on kasutusluba väljastatud 27. märtsil 2006. Vaidlusalusele hoonele väljastati 2002. a

ehitusluba kahe korruse pealeehituseks, kuid kasutusloast ei nähtu, et see oleks antud vaid kahele

viimasele korrusele. Hoonele osalise kasutusloa väljastamine on erandlik ja selleks peab kasutusloata

jäetud hoone osa olema kasutuskõlbmatu. Igal juhul säiliks kostjatel kohustus kasutada hoonet vaid

vastavalt ehitisele ette nähtud kasutamise otstarbele. Vaidlusaluse hoone kasutamise otstarbeks on

kasutusloa kohaselt muu kolme või enama korteriga elamu ning ilu- ja isikuteenust osutava ettevõtte

hoone, nagu näiteks juuksuritöökoda, solaarium ja saun. Hoone kasutamine tantsustuudio või

huviringi pidamiseks ei ole kooskõlas kasutusloaga. Kostjate tegevus tuleb keelata ehitusseaduse

(EhS) § 32 lg 3 ja korteriomandiseaduse (KOS) § 12 lg 3 alusel.

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad kasutavad vaidlusalust mitteeluruumi juba alates 2001. aastast.

Kasutusluba vastas ehitusloale kahe korruse pealeehitamiseks. Kasutusloa taotlemisel esitati

ülevaatuseks ainult pealeehitus. Seega on kasutusluba antud ainult elamu osale ega puuduta esimesel

korrusel asuvaid kostjate ruume. Kasutusluba kogu hoone kohta ei olegi, sest hoone on valminud

1938. aastal. Tantsuga tegelemine ei saa olla õigusvastane ega hagejate huve kahjustav. Hagejate

õigusi võib teoreetiliselt rikkuda kostjate ruumidest lähtuv mõjutus, kuid mitte tegevuse liik. Harju

Maakohtu 27. jaanuari 2012. a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-74721 kohustati kostjaid hoiduma

tegevusest või tegevusetusest, mis põhjustab hagejatele kuuluvas eluruumis kehtiva õigusega

ettenähtud müra piirtaset ületava müra kasvõi ühe näitaja osas. Sellega on hagejate õigused tagatud

ning neil puudub nõue hagis märgitud tegevuse keelamiseks. Lisaks kuulub tantsuõpetus kui inimese

esteetilise ja füüsilise harimise teenus isikuteenuste alla.

3. Harju Maakohus keeldus 17. septembri 2012. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast. Maakohus leidis, et hagejate seadusega

kaitstud õigusi või huve ei ole rikutud. Hagejate õigused on piisavalt kaitstud tsiviilasjas nr 2-08-

74721 tehtud lahendiga. Hagejad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse.

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28. novembri 2012. a määrusega määruskaebuse, tühistas

maakohtu määruse ning saatis asja menetlustoimingute tegemiseks esimese astme kohtule.

Ringkonnakohus leidis, et hagejad põhistasid hagis subjektiivse õiguse olemasolu. Praeguses asjas ei

ole tegemist tsiviilasjas nr 2-08-74721 oleva hagi aluse ja esemega.

4. Harju Maakohus rahuldas 20. mai 2013. a otsusega hagi ja keelas kostjatel hoone esimesel korrusel

asuva korteriomandi reaalosal tantsustuudio tegevuse, sealhulgas igasuguste tantsutundide

korraldamise, samuti kolmandatele isikutele nimetatud tegevusteks kasutusõiguse andmise.

Menetluskulud jättis maakohus kostjate kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt laieneb kasutusluba kogu hoonele. Kasutusloa järgi on

kõnealuse hoone kasutamise otstarbeks muu hulgas märgitud „muu kolme või enama korteriga

elamu; ilu- ja isikuteenust osutava ettevõtte hoone, nagu näiteks juuksuritöökoda, solaarium ja saun".

Selline kasutusluba ei anna õigust pidada tantsustuudiot. Tantsustuudio pidamine ei ole ilu- ega

isikuteenuse osutamine. Kuna hoone kasutamine tantsustuudio pidamiseks on vastuolus kasutusloas

märgitud kasutamise otstarvetega, samuti EhS § 32 lg-ga 3 ja KOS § 12 lg-ga 3, siis tuleb keelata

kostjatel tantsustuudio pidamine ja tantsutundide korraldamine.

5. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.

Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu

otsuse muutmata.

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24. oktoobri 2013. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue

otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus võrdsetes osades

hagejate kanda. Hagejad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse.

Riigikohus rahuldas 2. aprilli 2014. a otsusega kassatsioonkaebuse osaliselt. Riigikohus tühistas

Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2013. a otsuse, kuna asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis,

ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 14. oktoobri 2014. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja

tühistas Harju Maakohtu 20. mai 2013. a otsuse osas, millega kohus keelas kostjate muu tegevuse

lisaks tantsutundide läbiviimisele. Ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt ja keelas Tarmo Kriisil,

Piret Torm-Kriisil ning MTÜ-l Tantsutrupp Modus Tallinnas Juhkentali 22 paikneva hoone esimesel

korrusel asuva korteriomandi reaalosal tantsutundide läbiviimise, samuti kolmandatele isikutele

selleks tegevuseks kasutusõiguse andmise. Ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata osas, mis

puudutab kostjate muud tegevust vaidlusalusel pinnal seoses tantsutundide korraldamisega, millega ei

kaasne tantsutegevust. Menetluskulud jättis ringkonnakohus 25% ulatuses hagejate ja 75% ulatuses

kostjate kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus õigesti, et kasutusloa sisu laieneb

kogu hoonele tervikuna ning pole alust arvata, et kasutusluba oleks väljastatud vaid hoone osale.

Seda kinnitavad ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjad, mille kohaselt kajastavad kasutusloas

märgitud ehitise kasutamise otstarbed kogu hoone kasutamise otstarbeid, kuivõrd kasutusloas puudub

märkus selle kohta, justkui oleks see väljastatud vaid hooneosale. Kasutusloa väljaandmist tervele

hoonele ei takista asjaolu, et ehitusluba taotleti hoone osa juurdeehituseks. EhS ei keela tagantjärele

varem valminud hoonele kui tervikule kasutusloa andmist.

Maakohus leidis õigesti, et korteriomanikule on antud KOS-i alusel subjektiivne õigus nõuda, et

korteriomandit kasutaksid kõik korteriomanikud õiguspäraselt. Vaidlusaluse hoone kasutusloas

märgitud otstarve ei anna õigust tantsustuudio pidamiseks. Tantsustuudio pidamine ei ole käsitatav

ilu- ja isikuteenuse osutamisena. Samas ei käi see ka liigituse „tantsusaal, diskoteek, ööklubi" alla.

Hagejatel on õiguslik alus keelata tantsutundide andmine või nende andmise lubamine kolmandatele

isikutele KOS § 10 lg 1 ja § 12 lg 3 alusel. Põhjendatud ei ole hagi täielik rahuldamine, sest

tantsustuudio tegevus hõlmab kostja III põhikirja kohaselt ka muid tegevusi, mis ei ole tantsimisega

otse seotud ega riku hagejate huve.

Hagejate nõue kostja III vastu ei saa tuleneda KOS-st, kuna vaidlusalune korteriomand ei kuulu

kostjale III. Hagejad ei taotle müra tekitamise lõpetamist, vaid kasutuskorrale vastavat kasutamist.

Hagi eesmärgiks on siiski saavutada olukord, kus tantsimisega kaasnev müra ei kostuks hagejate

korterisse. Õige on lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 esimesest lausest. Kostja III tegevus

(tantsutundide andmine) on õigusvastane, kuna ehitise kasutusluba ei anna kostjale selleks õigust

(VÕS § 1045 lg 1 p 5).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostjad paluvad kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega

jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hagejate kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus asunud ekslikule seisukohale, et kasutusluba on

antud ehitisele kui tervikule. Ringkonnakohus ei näidanud, kuidas on tõendatud kasutusloa andmine

hoonele kui tervikule. Kahe lisakorruse ehitamist tuleb käsitada kui ehitise osa püstitamist.

Lisakorruste ehitamine ja kasutamine ei ole otse seotud alumiste korruste kasutamisega, mistõttu

neile väljastatud kasutusluba ei laiene automaatselt varem valminud ehitisele. Tõendatud ei ole, et

taotlus oleks esitatud kasutusloa saamiseks tervele hoonele ning taotluse oleksid esitanud

korteriomanikud häälteenamuse alusel. Ehitusprojekt käsitles ainult pealeehitamise töid. Kohus on

ekslikult leidnud, et kostjate tegevus ei vasta hoone kasutamise otstarbele. Tantsuõpetus kui isiku

esteetilise ja füüsilise harimise teenus kuulub isikuteenuste alla. Seda teenust ei saa pidada

meelelahutusteenuseks, mida osutatakse tantsusaalis, diskoteegis või ööklubis. Lisaks nähtub

ehitisregistri väljavõttest, et ruum nr 18 on käsitatav mitteeluruumina, kus võib asuda kultuuriklubi

või tantsusaal.

Kohus on otsuse tegemisel rikkunud ka menetlusõigust. Kohus on jätnud käsitlemata kostjate väite, et

EhS § 72 lg 2 on erinormiks EhS § 32 suhtes. Kohus ei ole tuvastanud, et ehitist kasutati või

kasutatakse vastuolus selle kasutusotstarbega, mis ehitisel oli enne 22. juulit 1995. 1938. a valminud

hoone ei saa olla käsitatav „valminud ehitisena" EhS § 32 lg 1 tähenduses veel 68 aastat hiljem.

Kohus on põhjendamatult kohaldanud VÕS §-s 1055 sätestatut. Hagejad ei ole kordagi väitnud, et

kostjad ei täida varasemat kohtuotsust ning seetõttu ei ole tantsuga seotud tegevuse keelamine vajalik

ega seaduslik. Hagejad ei ole otsuse täitmiseks kohtutäituri poole pöördunud. Tantsutundide andmine

või tantsuga tegelemine iseenesest ei riku kaasomanike huve.

EhS § 33 lg 8 kohaselt saavad kasutusloa taotluse esitada üksnes kas kõik kaas- või korteriomanikud

ühiselt või nende enamus. Seetõttu saab mingit kasutusviisi välistava nõude esitada ainult

korteriomanike enamus. EhS ei anna kasutusotstarbe muutmist taotlevale korteriomanikule õigust

hageda teistelt korteriomanikelt uue kasutusloa taotlemiseks nõusolekut, kui teised omanikud peaksid

kasutusloa taotlemise eelduseks oleva nõusoleku andmisest keelduma. Nii järeldub EhS-st, et

kasutusloa vastase kasutuse lõpetamist ei saa KOS § 12 lg-st 3 tulenevalt nõuda. EhS-s sätestatud

kasutusluba ja keeld hoiduda hoone kasutusloa vastasest kasutamisest ei ole kehtestatud

korteriomanikele subjektiivsete nõuete andmise eesmärgil.

9. Hagejad paluvad jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.

10. Riigikohtus asja lahendanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis asja 11. märtsil 2015

lahendamiseks üle tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Kohtukoosseisul tekkisid põhimõttelist laadi

eriarvamused KOS § 10 lg 1 ja § 12 lg 3 tõlgendamisel seoses küsimusega, kas kasutusloas märgitud

ehitise kasutamise otstarbele mittevastava kasutamise lõpetamise nõude eelduseks on korteriomaniku

subjektiivsete õiguste rikkumine.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu

TsMS § 691 p 3, § 692 lg 1 p 2 ja § 692 lg 6 alusel kostjat III puudutavas osas tühistada ja jätta hagi

selles osas läbi vaatamata. Kostjaid I ja II puudutavas osas tuleb ringkonnakohtu otsus TsMS § 691

p 1 alusel jätta muutmata, arvestades Riigikohtu otsuse põhjendusi. Riigikohus muudab TsMS § 173

lg 3 alusel kostjat III puudutavat menetluskulude jaotust. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

12. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas KOS § 12 lg-st 3 tuleneb korteriomanikule

subjektiivne õigus nõuda kasutusloas märgitud kasutamise otstarbele mittevastava tegevuse

lõpetamist, kas hoonele pärast juurdeehituste tegemist väljastatud kasutusluba laieneb ka kostjate

kasutuses olevatele ja varem ehitatud ruumidele ning kas kostjate tegevus on vastuolus kasutusloas

märgitud ehitise kasutusotstarbega.

13. Kolleegium nõustub hagejate ja kohtutega, et hagejate nõudeõigus tuleneb praegusel juhul

KOS § 10 lg-st 1, § 12 lg-st 3 ning EhS § 32 lg-st 3. Hagejad on esitanud kostjate vastu nõude

lõpetada korteriomandi kasutamine tegevuseks, mis on vastuolus hoone kasutusloas märgitud ehitise

kasutamise otstarbega. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et korteriomanikel on õigus nõuda,

et kõik korteriomanikud kasutaksid oma korteriomandi reaalosa vastavalt kasutusloale ning ehitise

kasutamise otstarbele, s.o nõuda kasutusloale või ehitise kasutamise otstarbele mittevastava

kasutamise lõpetamist (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-13, p 15).

14. Kolleegiumi leiab, et hagejate nõudeõigust ei välista ka Harju Maakohtu 27. jaanuari 2012. a

otsus tsiviilasjas nr 2-08-74721, millega kohustati kostjaid hoiduma tegevusest või tegevusetusest,

mis põhjustab hagejatele kuuluvas eluruumis kehtiva õigusega ettenähtud müra piirtaset ületava müra

kasvõi ühe näitaja osas. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele

kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel

asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Erinevalt eelviidatud tsiviilasjast on hagejad praeguses asjas

esitanud nõude lõpetada ehitise kasutusotstarbele mittevastav tegevus. Seega ei ole tegemist sama

nõude lahendamisega TsMS § 371 lg 1 p 4 mõttes.

15. Kolleegium leiab, et maakohtul ei olnud siiski alust võtta menetlusse hagi kostja III vastu.

Seetõttu tuleb hagi kostja III vastu jätta läbi vaatamata.

TsMS § 692 lg 6 kohaselt tühistab Riigikohus ringkonnakohtu otsuse määrusega, millega ühtlasi jätab

hagi läbi vaatamata või lõpetab asja menetluse, kui ringkonnakohus tegi otsuse, kuigi oleks pidanud

jätma apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või asja menetluse lõpetama. Ringkonnakohus tühistab

TsMS § 657 lg 3 järgi maakohtu otsuse muu hulgas juhul, kui esimese astme kohus oleks pidanud

jätma hagi läbi vaatamata või asja menetluse lõpetama. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta

hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud

faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Ringkonnakohus märkis õigesti, et kostja III ei ole vaidlusaluse hoone korteriomanik. Seega ei

saanud hagejate nõue kostja vastu tuleneda KOS § 10 lg-st 1 ja § 12 lg-st 3 ega kasutusloale märgitud

otstarbega vastuolus olevast tegevusest. Kuivõrd hagejad tuginesid ainuüksi kostjate ehitise

kasutusotstarbe vastasele tegevusele, siis ei saa kostja III hagi alguseks olevatel asjaoludel üldse

hagejate õigusi rikkuda. Seega tuli kolleegiumi hinnangul hagi kostja III vastu igal juhul jätta

menetlusse võtmata või läbi vaatamata. Seetõttu tühistab Riigikohus TsMS § 423 lg 2 p 1 ja § 692

lg 6 alusel ringkonnakohtu otsuse kostjat III puudutavas osas ja jätab kostja III vastu esitatud hagi

läbi vaatamata.

Riigikohus nõustub kostjatega, et ringkonnakohus on põhjendamatult kvalifitseerinud hagejate nõude

kostja III vastu VÕS § 1055 alusel. Hagejad esitasid kostja III vastu müra ja vibratsiooni tekitamisest

hoidumise nõude juba tsiviilasjas nr 2-08-74721, mis on jõustunud kohtuotsusega lahendatud.

Praeguses asjas ei ole hagejad nõude alusena esitanud uusi faktilisi asjaolusid. Kui hagejate nõue

kostja III vastu oleks kvalifitseeritav VÕS § 1055 järgi, siis oleks tulnud menetlus selles osas

lõpetada TsMS § 371 lg 1 p 4 ja § 428 lg 1 p 2 alusel.

16. Lisaks on kohtud ebaõigesti lahendanud asja hagimenetluses.

TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses muu hulgas korteriomaniku avalduse

alusel asja, mis tuleneb korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest ning puudutab

korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi (vt ka Riigikohtu 2. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-90-13, p 13). TsMS § 613 lg 4 sätestab, et kui esitatakse nõue, mida tuleks menetleda hagita

menetluses, koos nõudega, mida tuleks menetleda hagimenetluses, võib esimest nõuet menetleda

koos hagimenetluses menetletava nõudega. Praegusel juhul esitasid hagejad samas hagis nõude ka

kostja III vastu, mille võiks lahendada hagimenetluses. Samas on TsMS § 613 lg 4 kohaldatav vaid

juhul, kui hagi ise on TsMS-i alusel lubatav, st puudub alus hagi menetlusse võtmisest keelduda või

hagi läbi vaatamata jätta. Praegu oli alus keelduda kostja III vastu esitatud hagi menetlusse võtmisest

(ülal p 15).

Asja lahendamine hagimenetluses ei anna praegu siiski alust ringkonnakohtu lahendit tühistada.

TsMS § 668 lg 4 kohaselt ei või kassatsioonkaebuses tugineda asjaolule, et asi, mis tuli lahendada

hagita menetluses, lahendati hagimenetluses, välja arvatud juhul, kui sellele asjaolule tugineti

õigeaegselt ka maakohtus ja ringkonnakohtus ning sellest võis olulisel määral sõltuda asja lahendus.

Kumbki pool ei ole tuginenud sellele, et asi oleks ebaõigesti lahendatud hagimenetluses. Lisaks ei

saaks Riigikohtu põhjendusi arvestades (all p-d 17–19) asja tagasisaatmine ka asja lahendust

mõjutada.

17. Põhjendatud on kohtute järeldus, et 27. märtsil 2006 väljastatud kasutusluba laieneb hoonele kui

tervikule. Vaidlusalune kasutusluba on kehtiv haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60

tähenduses. Kasutusluba ei ole vaidlustatud. Seetõttu ei ole tähtsust kostjate väidetel selle kohta, kes

kasutusloa taotluse esitas. Kasutusloas on andmed kogu ehitise kohta, selles on kindlaks määratud

ehitise kui terviku kasutamise otstarve ning sellest tuleb kinni pidada olenemata EhS § 72 lg-s 2

sätestatust. Sellest on maa- ja ringkonnakohus ka lähtunud.

18. Kolleegiumi hinnangul on kostjate tegevus vastuolus kasutusloas märgitud ehitise kasutamise

otstarbega ja seega keelatud. Kasutusloas on ehitise kasutamise otstarbeks lisaks elamule märgitud

ilu- ja isikuteenust osutava ettevõtte hoone, nagu näiteks juuksuritöökoda, solaarium ja saun. Pooled

ei vaidle selle üle, et kostjad peavad vaidlusalustes ruumides tantsustuudiot ja annavad tantsutunde.

Riigikohus arvestab asja lahendamisel alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaolusid ning on

nendega seotud (TsMS § 688 lg-d 3–4).

Kohtud on leidnud, et tantsustuudio pidamine ei ole käsitatav ilu- ja isikuteenuse osutamisena. Ehitise

otstarbe määratlemisel on aluseks majandus- ja kommunikatsiooniministri EhS-i alusel välja antud

määrus. Kohtud on ebaõigesti lähtunud majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. jaanuaril 2013

jõustunud määrusest nr 78. Kuivõrd kasutusluba anti välja 27. märtsil 2006, siis pidid kohtud leidma

vastuse küsimusele, kas kostjate tegevus on kvalifitseeritav ilu- ja isikuteenuse osutamisena,

majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määruse nr 10 „Ehitise kasutamise

otstarvete loetelu" alusel. Kuivõrd vaidlusalune osa on määruses sätestatud sarnaselt, siis ei anna see

siiski alust ringkonnakohtu otsust tühistada. Kolleegium möönab, et viidatud määruses on ehitise

kasutamise otstarvete nimetused avaralt sõnastatud. Samuti ei ole kehtivas õiguses kasutusotstarvete

nimetusi täpsemalt lahti kirjutatud. Kasutusloa andmise ajal, aga ka praegu kehtiva loetelu kohaselt

on võimalik, et sama tegevuse võib paigutada mitme erineva kasutusotstarbe nimetuse alla. Samas

lõppevad kõik loetelus nimetatud hoonete kategooriad võimalusega liigitada ehitis ka muu sedalaadi

ehitisena (nt muu meelelahutushoone või muu spordihoone). Seetõttu tuleb iga kord konkreetsete

asjaolude alusel hinnata, millisele kasutusotstarbele tegevus kõige paremini vastab.

Eelnevat tuleb arvestada ka hinnates, kas korteriomaniku tegevus on KOS § 10 lg 1 p 1, § 12 lg 3

ning EhS § 32 lg 3 alusel keelatud. Olukorras, kus mingile tegevusele ei leia kasutamise otstarvete

loetelust selget vastet, tuleks lähtuda eelkõige kasutusloa ja kasutamise otstarvete määramise

eesmärgist. EhS § 32 lg 1 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et

valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt

kavandatud kasutamise otstarbele. Kolleegiumi hinnangul tuleks analüüsida, kas ja kuidas erineb

vaidlusaluse tegevusega kaasnev mõju kasutusloale märgitud kasutamise otstarbega kaasnevast

mõjust nii ehituslikult kui ka oma mõju poolest naabritele. Seega, isegi kui korteriomaniku tegevus ei

ole selgelt paigutatav ühegi loetelus nimetatud kasutusotstarbe alla, ei ole alust tegevust KOS § 10

lg 1, § 12 lg 3 ning EhS § 32 lg 3 alusel keelata juhul, kui kohtu hinnangul sobiks küll rohkem

kasutada mõnda teist loetelus nimetatud kategooriat, kuid korteriomaniku tegevuse mõju ei erine

oluliselt kasutusloal kasutusotstarbena märgitud tegevuse mõjust nii ehituslikult kui ka mõju poolest

teistele korteriomanikele.

Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et kostjate tegevus ei käi liigituse „tantsusaal, diskoteek ja

ööklubi" alla. Kolleegiumi hinnangul on täpsem määratlus tantsustuudiole näiteks „huvialakooli

õppehoone" või „täiendus- või ümberõppeasutuse hoone". Praegu kehtiva loetelu kohaselt võiks

asjakohasemaks pidada liigitust „muu haridus- või teadushoone" või „muu spordihoone". Eeltoodut

arvestades ei pea kolleegium võimalikuks lugeda ilu- ja isikuteenuseks tantsutundide andmist. Seega

tuleb kostjate tegevus KOS § 10 lg 1, § 12 lg 3 ning EhS § 32 lg 3 järgi keelata. Kostjatel on võimalik

vastavalt EhS-le ning KOS-le koos korteriomanike enamusega taotleda vaidlusaluste ruumide

kasutusotstarbe muutmist. Kasutusotstarbe muutmiseni ei ole tantsutundide andmine lubatud.

19. Kuna kostja III vastu esitatud hagi jäi läbi vaatamata, jäävad kostja III menetluskulud TsMS § 165

lg 1 ja § 168 lg 2 järgi võrdsetes osades hagejate kanda. Muus osas ei pea Riigikohus ringkonnakohtu

otsuses märgitud menetluskulude jaotuse muutmist vajalikuks (TsMS § 173 lg 1).

Kolleegium selgitab, et Riigikohus ei määra menetluskulusid TsMS § 174 järgi kindlaks, kuna

praeguses asjas ei ole maa- ega ringkonnakohus oma lahendites menetluskulusid rahaliselt kindlaks

määranud. Seetõttu määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja

sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Maakohus annab sealjuures õigustatud menetlusosalisele mõistliku

tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning

kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).

20. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese

lause alusel tagastada.

Villu Kõve, Malle Seppik, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev