3-1-1-52-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-52-15

Määruse kuupäev

15. juuni 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kahtlustatava O. G. ja kolmanda isiku I. G. vara arestimine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Ringkonnakohtu

4. märtsi

2015.

a

määrus

kriminaalasjas nr 1-14-10413

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

O. G. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin,

määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Viru

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

13. mai 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Tartu Ringkonnakohtu 4. märtsi 2015. a ja Viru Maakohtu 18. detsembri

2014. a määrus õigusvastaseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Mõista Eesti Vabariigilt O. G. kasuks välja 240 (kakssada nelikümmend) eurot Riigikohtus

toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Prokuratuuri arestimistaotlus

1. Viru Ringkonnaprokuratuur esitas 8. detsembril 2014. a Viru Maakohtule taotluse arestida

kahtlustatavale O. G.-le kuuluv Xxxxxxxxx kinnistu Ida-Virumaal Illuka vallas, samuti O. G. ja

kolmanda isiku I. G. ühisomandis olevad korteriomandid Yyyyy yyyyyyyy Y-YY ja Y-YY

Kohtla-Järvel.

2. Taotluse kohaselt kahtlustati O. G.-d KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 - § 22 lg 3 ning § 255 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

3. KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 - § 22 lg 3 järgi kahtlustati O. G.-d selles, et tema koos A. L.-iga aitas V.

P.-l esitada maksustamisperioodidel jaanuarist septembrini 2014 OÜ Well Tehnoloogia

käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu kohta valeandmeid. Selle tulemusena jäi maksudena

laekumata 79 651 eurot 17 senti. OÜ Well Tehnoloogia maksukohustuse vähendamiseks korraldas

O. G. koos V. P.-ga erinevate äriühingute nimel väljastatud arvete hankimise selleks, et OÜ Well

Tehnoloogia saaks nende alusel enda käibemaksukohustust vähendada. Tegelikult arvetel

kajastatud tehinguid ei toimunud. O. G. osales tahtlikult fiktiivsete kuludokumentide,

töövõtulepingute, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamisel ja käitlemisel. Samuti andis

ta OÜ Well Tehnoloogia raamatupidamisega tegelevatele isikutele korraldusi teha fiktiivsete

arvete alusel rahaülekandeid ja käitles A. L.-i käest saadud sularaha. Maksustamisperioodidel

jaanuarist septembrini 2014 deklareeriti OÜ Well Tehnoloogia käibedeklaratsioonides

maksustatavat käivet kokku 1 807 259 eurot 35 senti, sellelt arvestatud käibemaksu 361 451

eurot 86 senti, sisendkäibemaksu 319 530 eurot 18 senti ja tasumisele kuuluvat käibemaksu

41 921 eurot 68 senti. Tegelikult oli sisendkäibemaks 239 879 eurot 1 sent ja tasumisele kuuluv

käibemaks 121 572 eurot 85 senti.

4. KarS § 255 lg 1 järgi kahtlustati O. G.-d selles, et ta kuulus koos veel 11 isikuga A. L.-i loodud

kuritegelikku ühendusse, mille eesmärk oli maksuhaldurile valeandmeid esitades maksude

maksmisest kõrvale hoida ja nii varalist kasu saada, pannes toime KarS § 3891 lg 1 järgi

kvalifitseeritavaid kuritegusid. Kuritegelik ühendus loodi enne 1. jaanuari 2014 ja tegutses

12. novembrini 2014. Selle ühenduse kontrolli all olid erinevad äriühingud, kes väljastasid arveid

näilike tehingute kohta ja tegid pangaülekandeid. Nende äriühingute pangakontodele laekunud

raha võeti sealt sularahas välja ja tagastati nn arveveskiteenust kasutanud äriühingute esindajatele.

Kokku osutati sellist teenust 37 tegutsevale äriühingule, sh OÜ-le Well Tehnoloogia. Kuritegeliku

ühenduse kaasabil toimunud valeandmete esitamise tõttu jäi maksudena laekumata 441 239 eurot

55 senti ja kuritegelik ühendus sai varalist kasu 203 154 eurot 2 senti. O. G. kuritegeliku

ühenduse liikmena aitas kaasa maksupettuse toimepanemise eesmärgil tegelike tehingute

varjamisele OÜ Well Tehnoloogia ja võsaraie teenuse osutajate vahel. Kuritegeliku ühenduse

esitatud võltsarvete alusel on OÜ Well Tehnoloogia alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu ja

vähendanud oma maksukohustust. Kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate äriühingute nimel

koostatud võltsarvete alusel kandis OÜ Well Tehnoloogia äriühingust välja raha, mis ühenduse

kontrolli all olevate äriühingute kaudu jõudis tagasi ühenduse liikmeteni. Osa sellest rahast

kasutati võsaraie teenuse eest tasumiseks, ülejäänud osa jäi kuritegeliku ühenduse käsutusse.

5. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai O. G. aastatel 2009-2013 legaalset tulu kokku 23 663 eurot.

Samas ostis ta 2010. a Xxxxxxxxx kinnistu, mille väärtus soetamise ajal oli Maa-ameti veebilehel

avaldatud kinnisvaratehingute statistika kohaselt 20 494 eurot. Praegu on selle kinnistu väärtus 32

200 eurot. Lisaks omandas O. G. 26. märtsil 2014 koos abikaasa I. G.-ga kaks korteriomandit

(Yyyyy yyyyyyyy Y-YY ja Y-YY Kohtla-Järvel) koguväärtusega 20 800 eurot. I. G. sissetulek

aastatel 2009-2013 oli kokku 15 912 eurot. O. G. ja I. G. legaalsest sissetulekust ei olnud

võimalik säästa korterite ostuks 20 000 eurot, sest kulutusi tuleb teha ka toidule ja eluasemele.

Kuna O. G. legaalsed sissetulekud on võrreldes tema kuludega marginaalsed ja tõendid viitavad

O. G.-le kui kahtlustuses toodud kuritegude toimepanijale, kes on saanud tuhandetes eurodes

kriminaaltulu, võib järeldada, et ka konfiskeerimisele kuuluv vara soetati maksukuritegude

toimepanemise tulemusel saadud kriminaaltulu arvel.

6. Suurema osa kuritegude toimepanemise teel saadud kriminaaltulust on O. G. ära kulutanud või

varjab seda, mistõttu Xxxxxxxxx kinnistu ja korteriomandid Kohtla-Järvel sobivad riigi nõude

osaliseks rahuldamiseks konfiskeerimise asendamise kaudu.

7. Kriminaalmenetluses tuvastatud riigile tekitatud kahju on 203 154 eurot 2 senti, sh O. G. tekitatud

kahju seoses OÜ Well Tehnoloogia poolt tasumata jäänud käibemaksuga 79 651 eurot 17 senti.

Seega ei ületa arestitava vara väärtus (53 000 eurot) riigile kuriteoga tekitatud kahju.

8. Neil põhjustel taotles prokuratuur KrMS § 142 alusel O. G.-le kuuluva Xxxxxxxxx kinnistu

arestimist, tagamaks konfiskeerimist KarS § 832 lg 1 alusel ja O. G. ning I. G. korteriomandite

arestimist tagamaks konfiskeerimist KarS § 831 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel.

Maakohtu määrus

9. Viru Maakohtu 18. detsembri 2014. a määrusega prokuratuuri taotlus rahuldati ja kohus arestis

O. G.-le kuuluva Xxxxxxxxx kinnistu KarS § 832 lg 1 kohaldamise tagamiseks ning O. G. ja I. G.

ühisomandis olevad korteriomandid KarS § 831 alusel toimuva konfiskeerimise asendamise

(KarS § 84) tagamiseks.

10. Maakohus leidis, et O. G. suhtes on põhjendatud kuriteokahtlus. Tulenevalt KarS § 255 lg 2 p-st 2

ja § 3891 lg-st 4 on O. G. suhtes võimalik kohaldada laiendatud konfiskeerimist. O. G. ja I. G.

sissetulekute ja kulude analüüs seab kahtluse alla nende vara päritolu seaduslikkuse. Arvestades

O. G.-le esitatud kahtlustuse sisu, on alust arvata, et vara on saadud kuritegeliku tegevusega.

Tekib põhjendatud kahtlus, et prokuratuuri taotluses nimetatud vara on võimalik KarS § 3891

lg 4, § 255 lg 2 p 2 ja § 832 alusel konfiskeerida.

Määruskaebus

11. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse O. G. kaitsja Artur Pärnoja, kes taotles

maakohtu määruse tühistamist, prokuratuuri taotluse rahuldamata jätmist ja O. G. ning I. G. vara

aresti alt vabastamist.

Ringkonnakohtu määrus

12. Tartu Ringkonnakohtu 4. märtsi 2015. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

13. O. G. poolt seoses OÜ Well Tehnoloogia tasumata käibemaksuga tekitatud kahju on 79 651

eurot 17 senti. Prokuratuuri analüüsist nähtuvalt ületavad O. G. ja I. G. väljaminekud nende

legaalseid sissetulekuid. Kaitsja esitas ringkonnakohtule laenulepingu, millest nähtub, et O. G. ja

I. G. said M. T.-lt ja A. T.-lt 35 000 eurot laenu. Pangakonto väljavõttest nähtub,

et 4. septembril 2013 laekus I. G. pangakontole selgitusega "laen" 1100 eurot O. T.-lt, 1000 eurot

OÜ-lt Meružan ja 28 400 eurot M. T.-lt (kokku 30 500 eurot). Kaks päeva hiljem on see raha

sularahas pangakontolt välja võetud. Eelnevast ei saa aga järeldada, et laen võeti korteriomandite

ostmiseks. Korterid osteti pool aastat hiljem. Samasse perioodi jäävad kahtlustuses nimetatud

kuriteod.

14. Kui asuda kaitsjaga samale positsioonile ja jaatada korteriomandite soetamiseks vajalike

vahendite olemasolu, tuleb silmas pidada järgmist. Võlakirjast nähtuvalt kohustusid O. G. ja I. G.

tasuma M. T.-le igal kuul 2% laenu jäägist. Põhisumma tuli tagastada 31. detsembril 2014 või

täiendavalt kokkulepitud ajal. Arvestades O. G. ja I. G. sissetulekute analüüsi, ületab ainuüksi

laenumakse O. G. ja I. G. igakuise legaalse sissetuleku. Seetõttu nõustus ringkonnakohus

prokuratuuri hinnanguga, et osaliselt pidi O. G. sissetulek tulema mujalt. Lähtudes kahtlustuse

sisust, võis see sissetulek olla kuritegelikku päritolu ja korteriomandite soetamiseks võidi

kasutada kriminaaltulu. Seega võib väita, et korteriomandid omandati kas täielikult või olulises

osas kriminaaltulu arvel.

15. On võimalik, et O. G. kulutas suurema osa kuritegude toimepanemisega saadud kriminaaltulust

ära või varjab seda. Seetõttu sobivad Xxxxxxxxx kinnistu ja korteriomandid Yyyyy yyyyyyyy Y-

YY ja Y-YY konfiskeerimise asendamise nõude tagamiseks. Ekslik on määruskaebuse esitaja

väide, mille kohaselt ei saa legaalselt omandatud vara arestida. Kui menetluse käigus tuvastatakse

kahtlustuses välja toodud kahju tekitamine riigile, on võimalik süüteoga saadud vara

konfiskeerimise või laiendatud konfiskeerimise asendamine KarS § 84 alusel.

16. Vara arestimisel on järgitud proportsionaalsuse nõuet. Prokuratuur on hinnanud O. G.-ga seotud

kuritegelikuks tuluks 79 651 eurot 17 senti. Arestitava vara väärus on aga 53 000 eurot.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

17. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse O. G. kaitsja vandeadvokaadi

vanemabi Igor Belugin, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist

uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.

18. Prokuratuur taotles vara arestimist erinevate õigusnormide alusel. Xxxxxxxxx kinnistu arestimist

taotles prokuratuur KarS § 832 lg-st 1 tuleneva laiendatud konfiskeerimise tagamiseks. O. G. ja

I. G. ühisomandis olevate korteriomandite arestimist taotles prokuratuur aga KarS § 831 lg-st 1

tuleneva süüteoga saadud vara konfiskeerimise tagamiseks ning KarS §-st 84 tuleneva

konfiskeerimise asendamise tagamiseks. Seega oleks ka ringkonnakohus pidanud Xxxxxxxxx

kinnistu arestimisel kontrollima üksnes KarS § 832 lg 1 ja arestitud korteriomandite puhul üksnes

KarS § 831 lg 1 ja § 84 kohaldamise eeldusi.

19. KarS § 832 lg 1 kohaselt ei kohaldata selles sättes ette nähtud konfiskeerimist varale, mille suhtes

isik tõendab, et selle eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite

arvel. Ringkonnakohtule esitatud tõenditest nähtub, et Xxxxxxxxx kinnistu on soetatud

hinnaga 4886 krooni. Enne seda - 27. aprillil 2000 - ostis O. G. erastamisväärtpaberite eest sellel

kinnistul asuvad ehitised. Mõlema tehingu kohta on notariaalselt tõestatud lepingud. Seega on

kõnealuse kinnistu arestimine ebaseaduslik. Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, et kohus oleks

vara legaalsele päritolule osutavaid tõendeid hinnanud. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes.

20. Kuigi prokuratuur taotles Xxxxxxxxx kinnistu arestimist üksnes KarS § 832 lg-st 1 tuleneva

laiendatud konfiskeerimise tagamiseks, on ringkonnakohus asunud seisukohale, et selle kinnistu

arestimine

on

võimalik

ka

konfiskeerimise

asendamise

tagamiseks.

Sellega

väljus

ringkonnakohus prokuratuuri taotluse piiridest.

21. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kaitsja väite, et vara arestimiseks tuleb

tuvastada ka KrMS § 142 lg 1 esimesest lausest tulenev vara arestimise alus. Maakohtu ega

ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, miks võib konfiskeerimisnõude täitmine ilma vara arestimata

võimatuks osutuda või oluliselt raskemaks muutuda.

22. KarS §-s 832 ette nähtud ümberpööratud tõendamiskoormus ei kehti KarS § 831 puhul. Seega

isik, kelle vara arestitakse viimati nimetatud paragrahvi alusel toimuva konfiskeerimise

tagamiseks, ei pea tõendama, et vara ei ole saadud süüteoga. Kuna O. G.-le ja I. G.-le kuuluvad

korteriomandid arestiti KarS § 831 alusel toimuva konfiskeerimise tagamiseks, peaks

kohtumäärusest nähtuma põhjendatud kahtlus, et nende korterite puhul on tegemist süüteoga

saadud varaga. Kohtute viited sellele, et korterid soetati kuritegelikul teel saadud raha eest, on

oletuslikud ja paljasõnalised. I. G. ja O. G. kaasomandis olevate korterite soetamist finantseeriti

laenuga. Ringkonnakohus pole suutnud seda kaitseväidet veenvalt ümber lükata. Olukorras, kus

ringkonnakohus möönis, et korteriomandid olid ostetud laenatud raha eest, on lubamatu kohtu

järeldus, et korteriomandite näol võib olla tegemist kuriteoga saadud varaga.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

23. Määruskaebuses ei vaidlustata kohtute järeldust, et O. G. suhtes on põhjendatud kuriteokahtlus.

Samas leiab kaitsja, et kohtud on nii Xxxxxxxxx kinnistu kui ka Yyyyy yyyyyyyy

korteriomandite arestimisel eksinud arestimise aluse kindlakstegemisel.

24. Riigikohus on selgitanud, et lisaks põhjendatud kuriteokahtlusele peab vara arestimise (KrMS

§ 142) määrusest nähtuma ka vara arestimise alus, s.t põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud,

mille alusel võidakse kriminaalasjas esitada tsiviilhagi, kohaldada konfiskeerimist, selle

asendamist või varalist karistust, ja et tsiviilhagis esitatud nõude, riigi konfiskeerimisnõude või

varalise karistuse täitmine võib ilma vara arestimata osutuda võimatuks või muutuda oluliselt

raskemaks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. oktoobri 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-97-13,

p 13 jj; 26. novembri 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-75-14 p 32 ja 9. aprilli 2014. a määrus asjas

nr 3-1-1-21-15 p 14).

25. Kolleegium käsitleb vara arestimise aluse tuvastamist eraldi Yyyyy yyyyyyyy korteriomandite (I)

ja Xxxxxxxxx kinnistu (II) osas ning võtab seejärel kokku määruskaebemenetluse tulemuse ja

lahendab menetluskulude hüvitamise taotluse (III).

I

26. Prokuratuuri taotluse lõpposas palutakse arestida kaks O. G. ning I. G. poolt 2014. a omandatud

Yyyyy yyyyyyyy korteriomandit selleks, et tagada konfiskeerimist KarS § 831 lg 1 ja lg 2 p 1

alusel. Taotluse põhjenduseks väidab prokuratuur, et O. G. ja I. G. legaalsed sissetulekud olid

sedavõrd väikesed, et nende eest ei olnud võimalik kortereid osta. Lisaks viidatakse

kuriteokahtlusele, mille kohaselt on O. G. saanud tuhandeid eurosid kriminaaltulu, ja järeldatakse,

et korteriomandid on soetatud maksukuritegude toimepanemisega saadud kriminaaltulu arvel.

27. Järgnevalt märgitakse arestimistaotluse põhiosas aga sedagi, et kuna O. G. on enamuse kuritegude

toimepanemise tulemusena saadud kriminaaltulust ära kulutanud või varjab seda, siis on nii

Xxxxxxxxx kinnistu kui ka Yyyyy yyyyyyyy korteriomandid sobivad riigi konfiskeerimise

asendamise nõude tagamiseks. Kolleegium leiab, et selles põhjenduses ei käsitata Yyyyy

yyyyyyyy korteriomandeid enam süüteoga saadud varana, vaid varana, mille arvel oleks võimalik

täita potentsiaalne konfiskeerimise asendamise nõue. Ehkki prokuratuuri taotluse lõpposas

osutatud käsitlus selgelt ei kajastu, on sisuliselt tegemist alternatiivse arestimistaotlusega.

28. Maakohtu määruse resolutiivosa kohaselt arestiti O. G. ja I. G. Yyyyy yyyyyyyy korteriomandid

KarS § 831 lg 1 ja § 84 kohaldamise tagamiseks. Sama määruse põhiosas ei ole aga tuginetud

kahtlusele, et O. G. sai vara menetletava süüteoga. Kohus küll tsiteeris KarS § 831 ja § 84, kuid ei

seostanud neid sätteid käesoleva juhtumi asjaoludega. Maakohus viitas üksnes prokuratuuri

taotluses kirjeldatud erinevusele kahtlustatava ja kolmanda isiku legaalse sissetuleku ja

omandatud vara väärtuse vahel. Määruse põhiosa kokkuvõtva järelduse kohaselt lähtus kohus

vara arestides kahtlusest, et "ülal mainitud vara" (sh Yyyyy yyyyyyyy korteriomandid) võidakse

konfiskeerida KarS § 3891 lg 4, § 255 lg 2 p 2 ja § 832 alusel. Seega on maakohtu määruse

põhiosa ja resolutiivosa vahel vastuolu küsimuses, millisel alusel toimuva konfiskeerimise või

selle asendamise tagamiseks Yyyyy yyyyyyyy korteriomandid arestitakse.

29. Ka ringkonnakohtu määrusest ei ole võimalik üheselt mõista, millisel alusel toimuva

konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise tagamiseks Yyyyy yyyyyyyy korteriomandid

arestiti. Vastuolu maakohtu määruse resolutiiv- ja põhiosa vahel ringkonnakohus ei kõrvaldanud.

Ringkonnakohtu määruse põhisisuks on järeldus, et kaitseväide korteriomandite ostu

finantseerimisest laenuga ei ole usutav või isegi kui see on tõene, siis ei piisanud O. G. ja I. G.

legaalsest sissetulekust laenu teenindamiseks. Lisaks osutas ringkonnakohus prokuratuuri

tõstatatud kahtlusele, et O. G. on enamuse kuritegudega saadud kriminaaltulust ära kulutanud või

varjab seda, mistõttu sobivad korteriomandid (sarnaselt Xxxxxxxxx kinnistule) konfiskeerimise

asendamise nõude tagamiseks. Teise astme kohus lükkas ümber kaitsja väite, et juhul, kui

korteriomandid ja Xxxxxxxxx kinnistu on omandatud legaalse vara arvel, ei saa neid

konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestida. Samas ei võtnud ringkonnakohus, nagu

eelnevalt ka maakohus, määruse põhiosas seisukohta, kas Yyyyy yyyyyyyy korteriomandid

võivad olla menetletava süüteoga saadud vara, ega esitanud ühtegi argumenti, mis lisaks O. G. ja

I. G. legaalsete sissetulekute ebapiisavusele kinnitaks, et O. G. üldse sai menetletava süüteoga

vara.

30. Kolleegium märgib, et prokuratuuri taotluses (sh kahtlustuse tekstis) esitatud faktilised asjaolud ei

ole piisavad, järeldamaks, et O. G. võis menetletava maksukuriteoga saada vara, mille

konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks tulnuks Yyyyy yyyyyyyy korteriomandid

arestida. Ka kohtud ei ole selliseid asjaolusid täiendavalt tuvastanud.

31. O. G.-d kahtlustati KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 - § 22 lg 3 järgi kokkuvõtlikult selles, et ta aitas

võltsarvete hankimise jm toimingutega V. P.-l ja OÜ-l Well Tehnoloogia esitada viimase

käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid. O. G. abil hangitud võltsdokumentide alusel

suurendas OÜ Well Tehnoloogia sisendkäibemaksu. Nähtuvalt kahtlustuse tekstis toodud

arvestusest, ei tekitatud käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu kohta valeandmeid esitades

alusetut tagastusnõuet, vaid üksnes vähendati OÜ Well Tehnoloogia müügikäibelt tekkinud

käibemaksukohustust 121 572 eurolt 85 sendilt 41 921 eurole 68 sendile ehk 79 651 euro 17 sendi

võrra. Seda summat on prokuratuur ja kohtud nimetanud üldsõnaliselt "O. G.-ga seotud

kuritegelikuks tuluks" (vt määruse punkt 17). Kolleegiumi hinnangul pole arestimistaotluses ja

kohtumäärustes asjaolusid, mis osutatud järeldust toetaksid. Kahtlustuse kohaselt ei ole riik OÜ

Well Tehnoloogia käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise tagajärjel OÜ-le Well

Tehnoloogia ega kellelegi teisele vara üle andnud. Arestimistaotluses ega kohtumäärustes ei

tugineta ka asjaolule, et riigi käibemaksunõue, mida OÜ Well Tehnoloogia O. G. kaasabil

maksuhalduri eest varjas, on aegunud või et esineb mingi muu põhjus, mis takistab maksuhalduril

seda nõuet maksma panna ja reaalselt sisse nõuda. Seega ei nähtu prokuratuuri taotlusest ja

kohtumäärustest võimalust, nagu oleks OÜ-l Well Tehnoloogia käibemaksukohustuse

varjamisega õnnestunud oma vara suurendada seda säästes. Ainuüksi deklareerimiskohustuse

rikkumine riigi maksunõude (ega isiku maksukohustuse) olemasolu ega suurust ei mõjuta (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p 46).

Maksukorralduse seaduse § 4 lg-st 2 tuleneva legaliteedipõhimõtte kohaselt ei saa maksuhaldur

üldjuhul

maksunõudest

või

selle

sissenõudmisest

loobuda

(vt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 16. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-48-14, p 67). Järelikult tegeliku

maksukohustuse deklareerimata jätmine (varjamine) iseenesest isiku vara väärtust ei suurenda -

vähemalt mitte senikaua, kuni riigil on võimalik maksunõue maksma panna ja kogu maksusumma

maksukohustuslaselt reaalselt sisse nõuda. Prokuratuuri taotluses ega kohtumäärustes ei ole

tuginetud ka mingitele muudele asjaoludele, mis võimaldaksid järeldada, et OÜ Well Tehnoloogia

käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisega on KarS § 831 mõttes vara saadud.

32. Ühtlasi ei ole prokuratuur ega kohtud osutanud ühelegi võimalikule viisile, kuidas OÜ Well

Tehnoloogia käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise tagajärjel võis suureneda konkreetselt

O. G. vara. Üksnes see, et O. G. ja I. G. ostsid kahtlustuses nimetatud kuriteo toimepanemisega

samal perioodil kaks korteriomandit, mille väärtus ületas O. G. ja I. G. teadaolevat legaalset

sissetulekut, ei anna piisavat alust põhjendatud kahtluseks, et O. G. sai vara menetletava

maksukuriteoga.

33. Neil põhjustel leiab kolleegium, et prokuratuuri taotluses ja kohtumäärustes märgitu pole piisav,

järeldamaks, et on alus arestida Yyyyy yyyyyyyy korteriomandid O. G. kahtlustuses nimetatud

maksusüüteoga saadud vara konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks.

34. Isegi kui oleks nõuetekohaselt tuvastatud, et O. G. sai menetletava maksukuriteoga vara, mis on

ära kulutatud või peidetud, tohtinuksid kohtud süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise

tagamiseks keelata Yyyyy yyyyyyyy korteriomandite käsutamise lisaks O. G.-le ka I. G.-l vaid

siis, kui oleks alust arvata, et osa süüteoga saadud varast läks I. G.-le (vt lähemalt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-102-12, p-d 7-14

ja 10. mai 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-49-13, p 13). Käesolevas asjas keelasid kohtud Yyyyy

yyyyyyyy korteriomandite käsutamise mõlemal ühisomanikul, tuginemata otsesõnu kahtlusele, et

need korteriomandid ise on süüteoga saadud vara või et I. G.-le on üle antud süüteoga saadud

muu vara, mille I. G. on võõrandanud, ära tarvitanud või mille temalt äravõtmine pole muul

põhjusel võimalik või otstarbekas.

35. Yyyyy yyyyyyyy korteriomandite arestimist laiendatud konfiskeerimise või selle asendamise

tagamiseks prokuratuur ei taotlenud ja ka kohtud pole sellist võimalust argumenteeritult

käsitlenud. Vaid ringkonnakohtu määruse punktis 6 on muu hulgas tõdetud, et "[k]ui menetluse

käigus leiab tuvastamist kahtlustuses välja toodud kahju tekitamine Eesti riigile seoses tasumata

jäänud käibemaksuga, on süüteoga saadud vara konfiskeerimise või laiendatud konfiskeerimise

asendamine võimalik KarS § 84 alusel."

II

36. Arestides laiendatud konfiskeerimise (KarS § 832) tagamiseks Xxxxxxxxx kinnistu, on maakohus

tuginenud muu hulgas KarS § 3891 lg-le 4 (enne 1. jaanuari 2015 kehtinud redaktsioonis).

Kolleegium märgib, et selles sättes ette nähtud laiendatud konfiskeerimise alust kohus praegusel

juhul kohaldada ei saanud, sest kahtlustuse kohaselt aitas O. G. kaasa kuriteole, mis on

kvalifitseeritav enne 1. jaanuari 2015 kehtinud KarS § 3891 redaktsiooni esimese, mitte teise lõike

järgi. Ringkonnakohus maakohtu viga ei parandanud. Eelmärgitu ei välista siiski laiendatud

konfiskeerimise tagamise seaduslikkust, sest O. G. kahtlustus hõlmas ka KarS § 255 lg 1 järgi

kvalifitseeritavat kuritegu ja nii prokuratuuri taotluses kui ka kohtumäärustes on tagatava

konfiskeerimise õigusliku alusena tuginetud ka KarS § 255 lg 2 p-le 2.

37. Laiendatud konfiskeerimise tagamisel lähtusid kohtud sellest, et aastal 2010, mil O. G.

Xxxxxxxxx kinnistu omandas, oli selle väärtus ca 20 494 eurot ehk peaaegu sama suur kui kogu

O. G. legaalne sissetulek aastatel 2009-2013. Kinnistu väärtuse hindamisel võtsid kohtud aluseks

Maa-ameti kodulehel avaldatud kinnisvaratehingute statistika. Ringkonnakohus jättis aga

tähelepanuta kaitsja esitatud tõendid selle kohta, et O. G. omandas Xxxxxxxxx kinnistu riigilt

ostueesõigusega erastamise korras 4886 krooni ehk 312 euro 27 sendi eest, olles kinnistul asuvad

ehitised soetanud aastal 2000 erastamisväärtpaberite eest. Ringkonnakohtu osutatud viga on

käsitatav kohtulahendi põhistamise kohustuse (KrMS § 3051 lg 1) rikkumisena, mida tuleb

vaadelda kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.

38. Ühtlasi tuleb nõustuda määruskaebuse esitaja väitega, et maa- ja ringkonnakohus on jätnud

kohtupraktikat

eirates

põhistamata

vara

arestimise

vajalikkuse

(vt

nt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-75-14, p 39).

III

39. Üldjuhul tingiksid eelnevalt käsitletud vead vähemalt ringkonnakohtu määruse tühistamise ja

kohtuasja tagastamise ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Käesolevas asjas ei ole see aga

vajalik ega võimalik. Nimelt nähtub kohtuinfosüsteemist, et Viru Maakohus tegi 7. mail 2015. a

kriminaalasjas nr 1-15-3692 kokkuleppemenetluse korras otsuse, millega tunnistas O. G. KarS

§ 3891 - § 22 lg 3 ja § 255 lg 1 järgi süüdi nendes samades tegudes, mis on ka prokuratuuri

arestimistaotluse aluseks. Sama kohtuotsusega konfiskeeriti O. G.-lt KarS § 832 lg 1 alusel

Xxxxxxxxx kinnistu, Yyyyy yyyyyyyy korteriomandid vabastati aga aresti alt. Viidatud

kohtuotsus on jõustunud. Kuna Viru Maakohtu 7. mai 2015. a otsusega lõppes käesolevas asjas

vaidlustatud kohtumääruste kehtivus, pole kolleegiumil võimalik neid määrusi tühistada. Seega

saab Riigikohus vaid sedastada, et maakohtu ega ringkonnakohtu määrus ei vastanud nende

tegemise ajal seadusest tulenevatele nõuetele, s.t olid õigusvastased. Kolleegium leiab, et KrMS

§ 390 lg-st 1 ja § 361 lg-st 1 tulenev Riigikohtu pädevus vaidlustatud kohtumäärus tühistada

hõlmab ka pädevust teha kindlaks määruse õigusvastasus. Kohtulahendi õigusvastasus on KrMS

§-de 338 ja 362 kohaselt selle tühistamise üks (peamine) eeldus ja õigusvastasuse

kindlakstegemise pädevust tuleb seega vaadelda kohtulahendi tühistamise õiguse osana. Asjaolu,

et kohtulahendi tühistamine pole lahendi kehtivuse lõppemise tõttu enam võimalik, ei võta

edasikaebust läbi vaatavalt kohtult pädevust teha kindlaks kohtulahendi õigusvastasus. Seega

asudes seisukohale, et vaidlustatud kohtulahend, mis on kehtivuse kaotanud, ei vasta seadusele,

tuleb kaebust lahendaval kohtul piirduda kohtulahendi õigusvastasuse tuvastamisega.

40. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, §-st 361 ning § 362 p-dest 1 ja 2, tunnistab

Riigikohtu

kriminaalkolleegium

Tartu

Ringkonnakohtu

4. märtsi

2015.

a

ja

Viru

Maakohtu 18. detsembri 2014. a määruse õigusvastaseks. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada

osaliselt.

41. O. G. valitud kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada O. G.-le Riigikohtus toimunud

määruskaebemenetluses kantud kulu - kaitsjale määruskaebuse koostamise ja esitamise eest

makstud 240 eurot. Taotlusele lisatud arve kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks ja

esitamiseks 2,5 tundi. Õigusteenuse tunnihind oli 80 eurot, millele lisandus käibemaks.

Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb KrMS § 187 lg 1 ning § 175 lg 1 p 1 alusel

rahuldada.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi

(allkirjastatud digitaalselt)