3-2-1-59-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-59-15

Määruse kuupäev

Tartu, 10. juuni 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Malle Seppik ja Peeter

Jerofejev

Kohtuasi

OÜ Cindro Invest ja OÜ Marketprojekt hagi Natalja

Krassilnikova (pankrotis) pankrotimenetluses võla-

usaldajate 15. septembri 2014. a üldkoosoleku otsuste

kehtetuks tunnistamiseks ja nõuete kaitsmise tühisuse

tuvastamiseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 2-14-58028

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Cindro Invest ja OÜ Marketprojekt määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hagejad OÜ Cindro Invest (registrikood 12354447) ja

OÜ Marketprojekt (registrikood 10711825), esindaja

vandeadvokaat Roman Levin

Kostja Natalja Krassilnikova, esindaja pankrotitoimkonna

esimees Karol Kampus

Asja läbivaatamise kuupäev

18. mai 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2014. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-14-

58028 jätta muutmata, kuid täpsustada määruse õiguslikku põhjendust.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta võrdsetes osades OÜ Cindro Invest ja OÜ Marketprojekt kanda.

4. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Cindro Invest (hageja I) ja OÜ Marketprojekt (hageja II) esitasid 25. septembril 2014 Harju

Maakohtule hagi, milles palusid tunnistada kehtetuks Natalja Krassilnikova (pankrotis, kostja)

võlausaldajate 15. septembri 2014 üldkoosoleku (nõuete kaitsmise koosoleku) otsused ja tuvastada

nõuete kaitsmise tühisus.

Kostja pankrot kuulutati välja 2. aprillil 2014. Kostja pankrotimenetluses toimus 3. juulil 2014 nõuete

kaitsmise koosolek, mis jätkus 15. septembril 2014 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas. Sellel

koosolekul pankrotihalduri poolt hagejatele määratud häälte arvule esitas vastuväited AS Revetra, kes

vaidlustas teistele võlausaldajatele määratud häälte arvu täies ulatuses. Kohus otsustas jätta hagejatele

hääled määramata. Nõuete kaitsmise koosolek peeti lõpuni ning läbi vaadati kõik kaitsmisele esitatud

nõuded. Kuigi võlgnik puudus koosolekult, otsustas koosolek, et nõuete kaitsmine on võimalik.

Hagejate õigusi on rikutud, kuna nad ei saanud osaleda hääletamisel ega otsuste tegemisel. Hagejad

ei nõustunud vastuvõetud otsustega. Koosolek pidi otsustama, et kostja puudumisel ei ole nõuete

kaitsmine võimalik. Koosolekul olid hääled vaid ühel võlausaldajal, AS-il Revetra.

Hagejad palusid, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate 15. septembri 2014. a üldkoosoleku

otsused, mis võeti vastu üksnes AS-i Revetra häältega. Otsuste tegemisel rikuti seadusest tulenevat

korda, sest otsused võeti vastu vajaliku häälteenamuseta. Kui hagejatele oleksid antud halduri

määratud hääled, oleks otsuste vastuvõtmiseks olnud vaja 384 häält. Praegusel juhul võeti otsused

vastu 37 hääle võrra vähemate häältega.

2. Harju Maakohus keeldus 15. oktoobri 2014. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 1 järgi hagi menetlusse võtmast.

Määruse kohaselt oli haldur määranud hagejale I 66 ja hagejale II 353 häält. Võlausaldaja AS Revetra

vaidlustas hagejatele määratud hääled täies ulatuses. Vaidlusaluse üldkoosoleku protokolli kohaselt

otsustas kohus hagejatele hääled määramata jätta, määruse selle kohta tegi Harju Maakohus

26. septembril 2014. Hagejad leiavad, et neile on valesti jäetud hääled määramata ning see on

võimaldanud võlausaldajate 15. septembri 2014 üldkoosolekul vastu võtta otsuse, mille kohaselt

nõuete kaitsmine toimus võlgniku kohalolekuta. Hagejad märgivad, et nemad oleksid hääletanud selle

otsuse vastu ning nõuete kaitsmine on seetõttu õigustühine. Maakohus selle seisukohaga ei

nõustunud. Häälte määramise määruse peale saab esitada määruskaebuse. Võlausaldajate

üldkoosolekul määratud häälte arvu muutmine ei tähenda seda, et eelnev häälte määramine tuleks

kohtul kehtetuks tunnistada. Hilisemas pankrotimenetluses võimalik häälte teistsugune määramine ei

muuda varem määratud häälte alusel vastu võetud võlausaldajate üldkoosoleku otsuseid

pankrotiseaduse (PankrS) § 83 lg 1 alusel kehtetuks ega toimunud nõuete kaitsmist tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 alusel tühiseks. Kuivõrd esitatud asjaoludel oleks hagi rahuldamine

välistatud, siis tekitaks asja menetlemine nii pooltele kui ka kohtule vaid põhjendamatuid kulusid.

3. Hagejad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kaebuse kohaselt ei pööranud

maakohus tähelepanu sellele, et hagi ese ei ole häälte vaidlustamine, vaid üldkoosoleku otsuste

vaidlustamine. Kui kohus häälte määramise vaidlustamiseks esitatud määruskaebuse rahuldab, võib

juhtuda, et häälteenamusega vastu võetud otsuste tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, sest

otsused võeti vastu vajaliku häälteenamuseta.

4. Pankrotitoimkonna esimees pidas määruskaebust põhjendatuks. Hagi tuleks menetlusse võtta ja

läbi vaadata.

5. Kohus küsis määruskaebuse kohta arvamust pankrotihaldurilt, kes pidas kohtumäärust

põhjendatuks ja selgitas, et võlgniku pankrot kuulutati välja 2. aprillil 2014 ning nõuete kaitsmise

koosolek tuli 15. septembril 2014 pidada kooskõlas PankrS § 100 lg-ga 2. Võlgniku puudumine

nõuete kaitsmise koosoleku pidamist ei takista ega riiva võlausaldajate õigust saada võlgnikult nõuete

kohta andmeid, nagu väidavad määruskaebuse esitajad. Kõik nõuete aluseks olevad dokumendid on

pankrotihaldur seda soovinud võlausaldajatele esitanud ning küsimuste korral on neil alati võimalik

esitada need suuliselt, elektrooniliselt või kirjalikult. Vaidlusalusel nõuete kaitsmise koosolekul

tunnustati OÜ Cindro Invest nõuet tingimuslikuna, sellest tulenevalt on tal 21 häält. OÜ

Marketprojekt nõude vaidlustas pankrotihaldur osaliselt ja AS Revetra täielikult. Pankrotihalduri

tunnustatud nõudeosast lähtudes oleks OÜ-le Marketprojekt olnud võimalik määrata 170 häält.

Kokku oleks hagejatel olnud selliselt 170 häält, neid oli aga üle kahe korra vähem kui AS-il Revetra

ja seega ei oleks nad saanud otsuse vastuvõtmist mõjutada.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks

ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. detsembri 2014. a määrusega maakohtu määruse muutmata.

Hagejad esitasid nõude, milles palusid tunnistada kehtetuks kostja 15. septembri 2014. a

võlausaldajate üldkoosoleku (nõuete kaitsmise koosoleku) otsused ja tuvastada nõuete kaitsmise

tühisuse. Hagiavalduses tõid hagejad esile, et kohtunik jättis neile võlausaldajate üldkoosolekul

hääled määramata, mille tõttu nad ei saanud üldkoosolekul hääletamisele pandud otsuste kohta oma

arvamust avaldada.

PankrS § 82 järgi, kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri määratud häälte

arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu

üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Määruse peale võib esitada

määruskaebuse. PankrS § 83 lg 1 sätestab, et võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus

tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel

on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette

nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega

rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

Ringkonnakohus leidis, et üldkoosolekul võlausaldajale kohtuniku määratud häälte arvu võimalik

korrigeerimine hilisemas määruskaebemenetluses PankrS § 82 lg 4 alusel ei mõjuta sellel

üldkoosolekul vastu võetud otsuse kehtivust ning ei too kaasa ka samal üldkoosolekul toimunud

nõuete kaitsmise tühisust. Seega keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu

määruse ning saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht, et kohtuniku määratud häälte arvu võimalik korrigeerimine hilisemas

määruskaebemenetluses ei mõjuta selle üldkoosoleku otsuse kehtivust, ei põhine seadusel ja on

meelevaldne.

PankrS § 83 annab võlausaldajale õiguse nõuda võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamist muu hulgas juhul, kui otsuste tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda. Koosoleku

korra rikkumiseks on ka olukord, kus rikutud on PankrS § 81, mille kohaselt võetakse võlausaldajate

üldkoosoleku otsused vastu koosolekust osavõtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. PankrS § 82

kohaselt määrab hääled haldur. Kui halduri määratud häälte arv vaidlustatakse, siis määrab hääled

koosolekul osalev kohtunik, ja kui kohtuniku määratud häälte arv vaidlustatakse, siis määratakse

häälte arv määruskaebemenetluses. Seega ei selgu iga üksiku võlausaldaja häälte arv alati

üldkoosolekul, vaid võib selguda alles hilisemas kohtumenetluses. Juhul, kui jõustunud

kohtulahendiga määratud häälte arv erineb koosolekul määratud häälte arvust, siis korrigeerib see

automaatselt ka koosolekul osalenud võlausaldajate häälte üldarvu ja võib kujuneda olukord, kus

otsuse poolt on antud vähem hääli, kui on lihthäälteenamus. Selline otsus on vastu võetud

PankrS § 81 lg-t 1 rikkudes ja tuleb PankrS § 83 alusel kehtetuks tunnistada.

Kui häälte arvu võimalik korrigeerimine hilisemas määruskaebemenetluses ei mõjutaks

üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivust, siis oleks seadusega antud häälte arvu määramise

vaidlustamise võimalus sisutühi.

Hääletamise tulemusena võeti vastu üks otsus – pidada koosolek võlgniku osavõtuta. PankrS § 100

lg 6 järgi saab nõuete kaitsmise koosolek toimuda vaid võlgniku osavõtul. Tegemist on võlausaldajate

kaitseks kehtestatud normiga, tagamaks, et võlgnik oleks teadlik tema vastu esitatud nõuetest, ning

võimaldamaks võlausaldajatel saada võlgnikult nõuete kohta andmeid ja nii välistada alusetute nõuete

kaitsmine ja rahuldamine. Võlgniku kohustusliku osavõtu reeglist saab kõrvale kalduda vaid juhul,

kui võlausaldajate üldkoosolek otsustab, et nõuete kaitsmine on võimalik võlgniku osavõtuta. Kuna

praegusel juhul tuleb võlausaldajate vastav otsus tunnistada kehtetuks, siis ei ole täidetud nõuete

kaitsmise eeltingimust: ei olnud võlgnikku ega ka otsust nõuete kaitsmise kohta ilma võlgnikuta.

Tühisusele tuginemiseks peavad hagejad pöörduma kohtusse (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 38 lg 2) ning just seda on nad praeguses asjas teinud.

9. Pankrotitoimkonna esimees peab määruskaebust õigeks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada.

Ringkonnakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 692 lg 2 ja TsMS § 695 alusel jätta muutmata,

kuid täpsustada tuleb määruse õiguslikku põhjendust. Määruskaebus jääb rahuldamata.

11. Hagejad palusid hagis tunnistada kehtetuks võlausaldajate 15. septembri 2014. a üldkoosoleku

otsused, mis võeti vastu vaid AS-i Revetra häältega. Täpsemalt pidasid hagejad silmas üksnes

otsustust selle kohta, et nõuete kaitsmine on võimalik võlgniku osavõtuta. Hagejate arvates oleks

võlgnik pidanud nõuete kaitsmisel osalema ning et hagejad ei saanud selle otsustuse tegemisel

osaleda ja nõuete kaitsmine toimus võlgnikuta, siis pidasid hagejad tühiseks ka toimunud nõuete

kaitsmist.

12. Kolleegium leiab, et kohtud on jätnud hagi õigesti menetlusse võtmata, kuid vajalik on täpsustada

määruse põhjendusi. Kohtud on õigesti leidnud, et kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu

talle halduri määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja,

määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse (PankrS § 82 lg 4

esimene lause). PankrS § 82 lg 7 võimaldab häälte arvu hilisemas menetluses muuta (vt ka Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 15. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-15, p-d 12 ja 13). Häälte arvu

määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse (PankrS § 82 lg 4 teine lause). Kolleegium

nõustub sellega, et võlausaldajate üldkoosolekul määratud häälte arvu muutmine edasises menetluses

uute asjaolude ilmnemisel PankrS § 82 lg 7 alusel ei too kaasa varem määratud häältega tehtud

otsuste kehtetuks tunnistamist. Samas ei ole praeguses asjas vaidlustatud otsust tehtud

võlausaldajatele varem määratud häältega, vaid 15. septembri koosolekul määratud häälte arvu alusel,

millega hagejad jäeti häälteta ja mille nad on määruskaebemenetluses vaidlustanud. Nõustuda ei saa

seisukohaga, nagu ei saaks võlausaldajate üldkoosolekul määratud häälte arvu muutmine

määruskaebemenetluses tuua kaasa vaidlustatud häältega vastu võetud võlausaldajate üldkoosoleku

otsuste kehtetuks tunnistamist, nagu ringkonnakohus on leidnud. PankrS § 83 lg 1 sätestab, et

võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate

üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda,

samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku

otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

Seega, kui võlausaldajate üldkoosoleku otsused on vastu võetud võlausaldajate häältega, kellele antud

häälte arv on määruskaebusega vaidlustatud ja määruskaebemenetluses muudetud, võib see

PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud asjaoludel anda alust võlausaldajate üldkoosoleku otsus kehtetuks

tunnistada. Vastasel juhul muutuks sisutühjaks PankrS § 82 lg 4 teine lause, milles sätestatakse

määruskaebuse esitamise õigus häälte määramise määruse peale. Nii tuleb kohtul hagis esitatu alusel

igas asjas hinnata seda, kas kohtu ette toodud asjaolud annavad piisava aluse, et otsus kehtetuks

tunnistada. Praeguses asjas esitatud asjaolud seda ei võimaldaks.

13. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Sel alusel

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja

kaalumiskohustus.

Kolleegiumi hinnangul on hagi eesmärgiks saavutada 15. septembril 2014 toimunud nõuete kaitsmise

tühisus ja uus nõuete kaitsmine võlgniku osavõtul. Seda eesmärki ei ole hagiga võimalik saavutada

ning hagiavalduse menetlusse võtmisest on seega TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel õigesti keeldutud. Nii ei

tehta nõuete kaitsmise kohta otsuseid häälteenamusega ning tegemist ei ole võlausaldajate

üldkoosoleku otsusega, mida oleks võimalik vaidlustada PankrS §-s 83 sätestatud korras. Nõuete

kaitsmine pankrotimenetluses toimub PankrS 5. peatüki 2. jaos (§-d 100–107) sätestatu kohaselt ja

TsÜS §-s 38 juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatu ei ole kohaldatav.

PankrS § 103 lg 2 esimese lause kohaselt loetakse nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav

pandiõigus tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski

võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur nõuete kaitsmise koosolekul

vastuväitest loobub. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei võeta pärast nõude või nõuet tagava

pandiõiguse tunnustamist nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid selle nõude või pandiõiguse kohta

arvesse, välja arvatud sama seaduse § 106 lg-s 2 nimetatud juhul. Nõuete kaitsmise koosolekul

tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku ei saa hiljem vaidlustada, välja arvatud PankrS § 106 lg-s

2 nimetatud juhul (PankrS § 105). PankrS § 106 lg 1 esimese lause kohaselt, kui nõuete kaitsmise

koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude

või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. PankrS § 106 lg-s 2 on sätestatud, et

kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete

kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete

kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel

uuesti läbi. PankrS § 106 lg 3 esimese lause kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või

pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude

esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi

alusel kohus.

Viidatud sätete süsteemist, nende loogikast ja koosmõjust tuleneb, et nõue on tunnustatud, kui sellele

vastuväiteid ei esitata, vastuväite esitamise korral tuleb aga nõude tunnustamiseks esitada hagi

kohtusse. Nõuete kaitsmise koosolekul toimunut on võimalik vaidlustada üksnes PankrS § 106 lg-s 2

sätestatud erandlikel alustel (tunnustamine võltsitud andmete alusel, koosoleku kokkukutsumisel või

pidamisel aset leidnud oluline seadusrikkumine). Nende olemasolu korral tuleb huvitatud isikul

taotleda esmalt uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist (PankrS § 106 lg 2) ning üksnes

juhul, kui sellist taotlust ei ole rahuldatud, saab huvitatud isik esitada hagi nõude tunnustamiseks või

tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks (PankrS § 106 lg 3). PankrS § 106 lg 2 ei anna aga

võlausaldajale, kelle nõue on jäänud kaitsmata, õigust taotleda uue nõuete kaitsmise koosoleku

kokkukutsumist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-13,

p 12; 2. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-14, p 19). Hagejad on hagiavalduses

märkinud, et vaidlusalusel 15. septembri 2014 nõuete kaitsmise koosolekul vaadati läbi kõik

kaitsmisele esitatud nõuded, sealhulgas hagejate nõuded. Samas ei ole hagejad tuginenud asjaoludele,

mis PankrS § 106 lg 2 esimese lause järgi võiksid anda alust uue koosoleku kokkukutsumist nõuda,

ega sellele, nagu oleksid nad taotlenud nõuete tunnustamise uut läbivaatamist. Ka vastavat hagi ei ole

nad esitanud (PankrS § 106 lg 3). Hagejate esitatud asjaolude ja nõude kohaselt ei saa kerkida

küsimust 15. septembri koosolekul toimunud nõuete kaitsmise tühisusest viisil, nagu hagejad on selle

esitanud.

14. Et võlausaldajad on võlgniku osavõtu üle nõuete kaitsmise koosolekust otsustanud PankrS § 81

lg 1 korras, siis on seda otsustust iseenesest võimalik vaidlustada PankrS § 83 lg 1 alusel. Kuna

nõuete kaitsmine praeguses asjas on aga juba toimunud ja selle ebaõigsuse ning vaidlustamise

küsimust vastavalt PankrS § 106 lg-le 2 ei ole kerkinud (vt otsuse p 13), siis ei saa nõuete kaitsmise

koosolekust võlgniku osavõtu vajalikkuse üle tehtud otsust vaidlustades hagi eesmärki saavutada.

Perspektiivitu hagi menetlemine oleks vastuolus tsiviilkohtumenetluse ülesandega ja tooks kaasa

üksnes põhjendamatuid kulusid (TsMS § 2).

Lisaks sellele ei ole hagejad teinud usutavaks väidet, nagu oleks nõuete kaitsmise koosoleku

pidamine võlgniku osavõtuta rikkunud nende õigusi. PankrS § 100 lg 6 järgi on nõuete kaitsmise

koosolekust kohustatud osa võtma haldur ja võlgnik. Võlgniku puudumisel otsustab koosolek, kas

nõuete kaitsmine on võimalik (vt ka 19. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-13, p 14).

Kohtute infosüsteemist leitava võlausaldajate üldkoosoleku protokolli lisast nähtub, et võlgnik on

esitanud nõuete kohta kirjalikud vastuväited. Esitatud hagist ei nähtu, miks ei olnud see hagejatele

esitatud nõuete kohta seisukoha kujundamiseks piisav.

15. Menetluskulud kõikides kohtuastmetes jäävad TsMS § 165 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel hagejate

kanda võrdsetes osades. Menetluskulude rahaline suurus määratakse maakohtus kindlaks TsMS § 174

lg-tes 4 ja 6 sätestatu kohaselt (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-147-14, p 22).

16. Kuna kolleegium jätab hagejate määruskaebuse rahuldamata, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149

lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Malle Seppik