3-4-1-1-15 · Riigikohus

Riigikohtunik Saale Laose eriarvamus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

29. mai 2015 otsusele nr 3-4-1-1-15

1. Ma ei saa nõustuda kolleegiumi enamusega selles, et Riigikontrolli pensioni saavate kaebajate

õiguspärast ootust ei ole ümberarvutamise süsteemilt indekseerimisele üleminekul riivatud (p 47) ega

selles, et üleminek ei toonud kaasa kaebajate meelevaldset erinevat kohtlemist (p 64).

2. Vaidlust ei ole selles, et 1995‒2002 Riigikontrollis töötanud ametnikele kehtis ca 18 aastat

seadusandja lubadus, et teatud tingimuste täitmisel hakkavad nad saama eripensioni, mille suurus

sõltub samal ametikohal töötava ametniku palgast (ümberarvutamise süsteem). Samuti on õige otsuse

p-s 44 väljendatud tõdemus, et ametipalk (enne 1. aprilli 2013) ja põhipalk (pärast 1. aprilli 2013)

moodustuvad erinevalt.

3. Minu arvamus lahkneb küsimuses, kas ja kuidas mõjutab kaebajate õiguspärast ootust ametipalga

suurenemisel (mis on selles asjas tuvastatud) pensioni ümberarvutamisele muudatus ametnike

palgakorralduses, mis toimus indekseerimisele üleminekuga praktiliselt samal ajal (kaebajate pension

indekseeriti esmakordselt 1. aprillil 2013). Pärast 1. aprilli 2013 Riigikontrolli pensioni saama

hakkavatele isikutele määratakse eripension lähtudes varasema ametipalgaga võrreldes kõrgemast

põhipalgast ja seda tulenevalt ametnike palgakorralduse muutmisest. Kuigi kehtiv seadus räägib

Riigikontrolli ametniku pensioni määramisel endiselt ametipalgast, siis ei ole seadusandja sätestanud

korda, kuidas nt põhipalgast ametipalka tuletada. Ümberarvutamise süsteemi jätkumisel oleks ka

enne 1. aprilli 2013 pensioneerunud ametnike pension eelduslikult suurenenud lähtudes vastava

ametikoha põhipalgast (või põhipalga vahemiku keskmisest). Kaebajate grupi puhul pensioni

ümberarvutamisel mingist muust näitajast või palgakomponendist lähtumist oleks saanud õigustada

vaid mõne konkreetse legitiimse eesmärgi olemasolul.

4. See, et ametnike senist palgakorraldust, kus lisatasudel oli palkade konkurentsivõime säilitamiseks

kujunenud kaalukas roll, muudeti oluliselt pensionite indekseerimisele üleminekuga samal ajal,

osutus kaebajate jaoks n-ö halvaks asjaolude kokkulangemiseks. Kuigi pärast uue ATS-i jõustumist

pensioneerujate pensionid kuuluvad samuti indekseerimisele, siis tõi muudatus kaasa erinevad

pensioni baastasemed, mida edaspidi indekseeritakse. Indekseerimisele üleminek ei riku kaebajate

õiguspärast ootust (koosmõjus omandipõhiõigusega), kuid muudatus tõi kaasa õiguspärase ootuse

riive. Teisisõnu, ametnike palgasüsteemi muudatus seda riivet ei kõrvalda, kuid riivet õigustab

pensionireformi vajadus ja pensionite indekseerimisele üleminek ei ole sõnamurdlik vaatamata ca

18 aastat kehtinud ümberarvutamise lubadusele.

5. Mis puudutab võrdlusgruppide erineva kohtlemise põhjendatust, siis minu arvates on õiguskantsler

oma arvamuses õigesti välja öelnud, et palgakorralduse muudatusega kaasnenud hüppeline

pensionitõus oli juhusliku iseloomuga tagajärg. Sest olukorras, kus seadusandja astub samme

pensionisüsteemide korrastamiseks ja peab muu hulgas eesmärgiks isikute võimalikult võrdset

kohtlemist pensioniskeemides ning pensionide osakaalu vähenemist riigieelarves (vt ka p 56), loodi

indekseerimisele üleminekuga samal ajal uus pensionäride grupp, kelle Riigikontrolli ametniku

pension on (saab olema) reaalsummas varasemast olulisel määral suurem ja kujutab seega

riigieelarvele ka suuremat koormust. Sellist erinevat kohtlemist ei saa õigustada ainult palgasüsteemi

muutmise vajadusega, põhjendatud peab olema pensionite erinev suurus.

6. Kui seadusandja oleks lähtunud kolleegiumi enamuse tõlgendusest, et õiguspärane ootus piirdus

varasemas tähenduses ametipalgaga, millega korrespondeerub praegune ametipalk ilma sinna sisse

arvatud varasemate lisatasudeta (p-d 43‒46), siis oleks seadusandja võinud (saanud) pensionisüsteemi

korrastamise eesmärgil pärast 1. aprilli 2013 pensioneeruvate Riigikontrolli ametnike pensioni

määramise aluseks võetavat protsenti (60%) vähendada tasemeni, mis oleks olnud samas suurusjärgus

enne 1. aprilli 2013 pensioneerunud Riigikontrolli ametnike pensionitega. Sellisel juhul võiks küll

omakorda kerkida küsimus pärast 1. aprilli 2013 pensioneeruvate Riigikontrolli (endiste) ametnike

õiguspärase ootuse riivest, aga see oleks õigustatud sama pensioniskeemide korrastamise eesmärgiga.

Võimalik kaalutlus kohelda Riigikontrolli pensioni saajaid võrdselt just pensionile jäämise hetkel,

tagades neile 60% viimasest palgast (vastavast palgakomponendist), ei kaalu üles märkimisväärselt

erinevat pensioni suurust, mis sõltub üksnes pensionile jäämise ajast. Seetõttu leian, et tähtsusetu ei

ole ka asjaolu, et pärast 1. aprilli 2013 Riigikontrolli ametniku pensioni saama hakkav isik ei pruugi

olla töötanud Riigikontrollis uue ATS-i kehtivuse ajal ega ole seetõttu ka saanud töötasu uue

palgakorralduse tingimustes, mis pensioni suuruse arvutamisel aluseks võetakse (p 61 teise lõigu

viimane lause).

7. Seega ei sea ma kahtluse alla pensionireformi kui kaaluka legitiimse eesmärgi olemasolu ega näe

põhiseadusvastasust ümberarvutamise süsteemilt indekseerimise süsteemile üleminekus. Samuti

õigustab see eesmärk seadusandja pikaajaliselt kestnud lubaduse muutmist (õiguspärase ootuse

riivet). Probleem on viisis, kuidas seda kaebajate suhtes tehti. Ja kuigi erinevalt kohtunike ja

politseinike pensionide asjadele ei vähendatud enne indekseerimisele üleminekut Riigikontrolli

ametnike palkasid ja sellega kaasnevalt ka pensione, siis võrdlusgruppide pensionite erinev suurus ei

ole minu hinnangul praeguses olukorras põhjendatud. Olgu öeldud, et võrdse kohtlemise põhimõtte

järgimine ei tähenda ega saa tähendada kaugeltki seda, et eri ajal pensioneerujate pensionid peavad

olema võrdsed. Kaaluka legitiimse eesmärgi saavutamine, nagu seda on riigieelarvest makstavate

pensionite reformimine, oleks vastupidisel juhul äärmiselt komplitseeritud. Kui aga pensioni saamise

muud tingimused (eeldused) on samad (nt ei ole töö sisu ega vastutuse ulatus märkimisväärselt

muutunud), siis ainuüksi erinev pensionile jäämise aeg ei õigusta sellist erinevust pensionite suuruses

nagu see on kaebajate puhul. Ja seda põhjusel, et pensioniskeemide jätkusuutlikkuse tagamine

legitiimse eesmärgina seda erinevust möödapääsmatult ei tingi.

8. Eeltoodust tulenevalt leian, et halduskohtu taotlus oleks tulnud rahuldada.

Saale Laos