3-1-1-44-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-44-15

Määruse kuupäev

28. mai 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi Ivo Siku (Sikk) süüdistuses KarS § 424 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2015. a määrus

kriminaalasjas nr 1-14-8292

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne

Pruus, määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Ivo Siku kaitsja vandeadvokaat Margus Viira

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

29. aprill 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2015. a määrus ja saata prokuratuuri

määruskaebus Pärnu Maakohtu 12. detsembri 2014. a otsuse peale uueks läbivaatamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus kuulutas 12. detsembril 2014 resolutiivotsuse, millega tunnistas Ivo Siku süüdi ja

karistas teda karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi 10-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 3

alusel jäeti mõistetud vangistus 18-kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata ja

lisakaristusena võeti I. Sikult 5 kuuks ära juhtimisõigus. Temalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja

sundraha, ekspertiisikulud ning osa määratud kaitsja tasust ja kuludest. Ülejäänud kaitsjatasu ja kulud

jäeti riigi kanda ning väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud määrati hüvitamisele ositi.

2. 19. detsembril 2014 esitas Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne Pruus

maakohtu otsuse peale määruskaebuse, milles vaidlustas menetluskulude osalise riigi kanda jätmise

ja taotles kõikide kriminaalmenetluse kulude väljamõistmist I. Sikult.

3. Pärnu Maakohtu 9. jaanuari 2015. a määrusega edastati prokuröri määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule. Kokkuvõtlikult märkis maakohus järgmist.

3.1. Kuna ükski kohtumenetluse pool ei teatanud maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist,

jõustus 12. detsembri 2014. a resolutiivotsus 20. detsembril 2014. Samas, tuginedes

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 191 lg-le 1, vaidlustas prokurör kohtuotsuse

kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükis sätestatud määruskaebe korras vaid menetluskulude

hüvitamise osas ja seetõttu esitab maakohus menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise põhjendused

määruskaebuse edastamisel ringkonnakohtule.

3.2. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule

ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi. Praegusel juhul pole alust kahelda selles, et I. Sikk kaotab juhtimisõiguse

äravõtmise tõttu senise töökoha ega pruugi kohe uut sissetulekuallikat leida. Igapäevaeluks

hädavajalike kulude suurus on üldteada ja kinnistusregistrist nähtuvalt ei oma I. Sikk ühtegi

kinnisasja. Eelnevast tulenevalt on süüdimõistetul raskendatud nii menetluskulude tasumine kui ka

igapäevane toimetulek. Samuti ei sõltu süüdistatavast see, kas talle määratud kaitsja tegutseb riigi

õigusabi andmise kohas või peab sinna kohale sõitma teisest linnast. Järelikult ei ole põhjendatud

mõista süüdimõistetult välja kaitsja sõidukulusid ega tasu riigi õigusabi kohta jõudmiseks kulutatud

aja eest. Ülejäänud menetluskulud tuleb määrata hüvitamisele ositi.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2015. a määrusega saadeti kriminaalasi maakohtule

tervikotsuse koostamiseks. Kokkuvõtlikult leidis ringkonnakohus järgmist.

4.1. Kuna prokurör esitas KrMS § 319 lg-s 1 sätestatud 7-päevase tähtaja jooksul määruskaebuse,

polnud vaja maakohut täiendavalt apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teavitada. Maakohus oleks

pidanud KrMS § 315 lg 8 alusel koostama tervikotsuse. Põhjenduste puudumise korral pole

ringkonnakohtul võimalik kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust ega hinnata prokuröri kaebuse

põhjendatust.

4.2. Kriminaalmenetluse seadustik ei võimalda kohtuotsust põhjendada osaliselt, näiteks vaid

kohtukulude lahendamise osas. Kuna kohtuotsuse põhjendused tuleb esitada kohtuotsuses, ei piisa ka

sellest, et maakohus põhjendas menetluskulude hüvitamist määruses, millega edastas prokuröri

määruskaebuse ringkonnakohtule.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2015. a määruse peale esitas ringkonnaprokurör A. Pruus

määruskaebuse Riigikohtule, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja maakohtu määruse

peale esitatud kaebuse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Kokkuvõtlikult märgib

prokurör järgmist.

5.1. Ringkonnakohus tagastas kriminaalasja alusetult maakohtule. Kuna ükski kohtumenetluse pool ei

esitanud apellatsiooniteatist, märgiti maakohtu otsuses õigustatult üksnes sissejuhatus ja

resolutiivosa. Maakohtu otsus on jõustunud.

5.2. Tervikotsuse koostamise nõudmine kujunenud olukorras pole ka sisuliselt põhjendatud. Ei

süüdistatav ega tema kaitsja ei vaidlustanud maakohtu otsust apellatsiooni korras süüküsimuses ja

prokurör esitas määruskaebuse kohtuotsuse peale vaid menetluskulude hüvitamise osas.

Ringkonnakohtul oli võimalik prokuröri määruskaebus lahendada. Lahendamise eel oleks

ringkonnakohus KrMS § 390 lg 1 ja § 331 lg 11 alusel saanud küsida menetlusosaliste arvamust

määruskaebuse väidete kohta ning kaitsjal ja süüdistataval oleks olnud võimalik prokuröri väidetele

vastu vaielda. Ringkonnakohus oleks saanud tugineda ka toimiku materjalile.

5.3. Kohtumenetluse poolel tuleb teatada maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Samas lubab KrMS § 191 lg 1 vaidlustada

kohtuotsuses sisalduvat kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust ka eraldi määruskaebe

korras ilma kohtuotsust kui tervikut apelleerimata. KrMS § 387 kohaselt tuleb määruskaebus esitada

vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. Ringkonnakohtu määruse põhjal

jääb arusaamatuks, kas maakohus oleks pidanud koostama tervikotsuse ka juhul, kui menetluskulude

hüvitamise vaidlustamise ajaks oleks kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest möödunud üle 7 päeva

(see tähendab pärast apellatsiooniteate esitamise tähtaja möödumist).

6. Määruskaebusele vastust ei esitatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Puudub vaidlus, et vastavalt KrMS § 189 lg-s 2 ja § 191 lg-s 1 sätestatule nende koostoimes on

seadusandja pidanud võimalikuks lahendada menetluskulude hüvitamist kas kohtuotsuses või sellest

eraldi koostatavas kohtumääruses ja erandina üldreeglist (mille kohaselt on maakohtu otsus

vaidlustatav vaid apellatsiooni korras) on menetluskulude hüvitamise osas võimalik maakohtu otsust

vaidlustada ka kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükis sätestatud määruskaebe korras.

7.1. Nähes ette alternatiivsed kohtukaebe teed kohtuotsuses lahendatud menetluskulude hüvitamise

vaidlustamiseks, ei ole seadusandja selgitanud nende erinevate teede valikukriteeriumi.

KrMS § 189 lg-s 2 ja § 191 lg-s 1 sätestatu grammatilise tõlgenduse kohaselt, soovides vaidlustada

kohtuotsusega lahendatud menetluskulude hüvitamist apellatsiooni korras, tuleb täies mahus järgida

apellatsioonimenetluse regulatsiooni, ja soovides vaidlustada sama küsimust määruskaebe korras,

tuleb täies mahus lähtuda määruskaebemenetluse regulatsioonist.

7.2. Samas tuleb arvestada, et apellatsiooni- ja määruskaebe menetluses on erinevad nii kaebetähtajad

kui ka kaebekord, kusjuures eriti oluliseks muutub kaebekorra erinevus just resolutiivotsuse

vaidlustamisel - nii nagu see oli ka praeguses kohtuasjas. Nimelt apellatsioonimenetluse teed

kasutades tuleb resolutiivotsuse korral esmalt teavitada otsuse teinud kohut 7 päeva jooksul

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kohus peab teavitamisele reageerima 15 päeva jooksul

tervikotsuse vormistamisega: lisama resolutsioonile ka põhjendused ja looma sellega tingimused

otsuse sisuliseks vaidlustamiseks. Tervikotsuse valmimisest 15 päeva jooksul tuleb esitada

apellatsioon. Määruskaebuse esitamiseks aga on KrMS § 387 lg 1 kohaselt üldjuhul aega 15 päeva

(kuni 28. märtsini 2015 oli määruskaebuse esitamise tähtajaks 10 päeva), kusjuures mingit eelnevat

kaebeõiguse kasutamise soovist teavitamise nõuet seadus ei sisalda. See tähendab, et kui lähtuda vaid

grammatilisest tõlgendusest, siis peaks resolutiivotsusega lahendatud menetluskulude vaidlustamine

määruskaebe korras toimuma ilma kohtu põhjendustega diskuteerimise võimaluseta. Selline olukord

ei ole mõistlik ja see on vastuolus ka kohtukaebe üldise loogikaga.

8. Eelmärgitut arvestades tuleb kolleegiumi arvates lähtuda tõlgendusest, et juhul, kui kohus on

koostanud resolutiivotsuse ja kohtumenetluse pool soovib tegelikult seda kohtuotsust vaidlustada

vaid menetluskulude osas, peab ta siiski kohustuslikus korras 7 päeva jooksul esitama

apellatsiooniteate. Apellatsiooniteate esitamine ei kohusta kohtumenetluse poolt pärast otsuse

põhistustega tutvumist apellatsiooni esitama ega piira seega tema võimalusi vaidlustada tervikotsust

vaid menetluskulude osas määruskaebe korras.

9. Praegusel juhul esitas prokurör KrMS § 319 lg-s 1 sätestatud apellatsiooniteate esitamise 7-

päevase tähtaja jooksul maakohtu resolutiivotsuse peale määruskaebuse ja väljendas sellega üheselt

tahet maakohtu otsust vaidlustada. Õigusliku regulatsiooni ebajärjekindlust arvestades nõustub

kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et selline määruskaebus oli käsitatav ka apellatsiooniteatise

esitamisena ja seega tuli maakohtul KrMS § 315 lg 8 alusel oma otsusele lisada põhjendused.

10. Erinevalt ringkonnakohtust leiab kolleegium aga, et kujunenud olukorras oli maakohtul võimalik

esitada menetluskulude hüvitamise põhjendused ülejäänud kohtuotsusest eraldi. Nimelt, nagu ka

eelnevalt märgitud, lubab KrMS § 189 lg 2 lahendada kohtul menetluskulude hüvitamise kas otsuses

või määruses ja KrMS § 189 lg 3 võimaldab kohtumenetluse poolel vaidlustada menetluskulude

hüvitamist kriminaalmenetluse 15. peatükis sätestatud korras ka juhul, kui see on ette nähtud

kohtuotsuses. Eelnevast nähtuvalt on menetluskulude hüvitamist võimalik eraldada muudest

kohtuotsusega lahendatavatest küsimustest nii otsuse tegemisel kui ka kaebemenetluse käigus.

Arvestades eeltoodut, tuleb kolleegiumi arvates tagada kohtumenetluse poolele võimalus teavitada

kohut resolutiivotsuse kuulutamisel ka üksnes KrMS § 189 lg-s 3 sätestatud õiguse kasutamise

soovist ja KrMS § 315 lg-t 8 tuleb seega tõlgendada viisil, et sellisel juhul võib kohus esitada

põhjendused ka üksnes menetluskulude hüvitamise osas. Tulenevalt KrMS § 191 lg-st 2 peab kohus

põhjendama kogu menetluskulude hüvitamise otsustust ja KrMS § 189 lg 2 alusel on seda võimalik

teha ka määruses.

11. Praeguses asjas esitas maakohus menetluskulude hüvitamise otsustuse põhjendused 9. jaanuari

2014. a määruses ja tagas sellega võimaluse edasise menetluse käigus oma otsustuse seaduslikkust

kontrollida. Jättes prokuröri määruskaebuse alusel menetluskulude hüvitamise seaduslikkuse osas

seisukoha võtmata, rikkus ringkonnakohus kolleegiumi hinnangul oluliselt kriminaalmenetlusõigust

KrMS § 339 lg 2 mõttes. Selle vea tõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja maakohtu otsuse

peale esitatud määruskaebus ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saata. Määruskaebuse

läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul arvestada muu hulgas Riigikohtu senist praktikat, mille kohaselt

on süüdistatav kohustatud menetluskulude tasumisest vabastamise taotlemisel oma varatust tõendama

või vähemalt taotlema kohtult sellekohase teabe väljanõudmist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

23. novembri 2012. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7).

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 362 p-st 2, § 339 lg-st 2, § 361 lg 1 p-st

6 ja lg-st 2 ning § 341 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

19. jaanuari 2015. a määruse ja saadab prokuratuuri määruskaebuse Pärnu Maakohtu 12. detsembri

2014. a otsuse peale uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

Riigikohus rahuldab prokuröri määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/