3-2-1-55-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-55-15

Määruse kuupäev

Tartu, 25. mai 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Eerik-Niiles Krossi hagi AS-i Äripäev vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamise või väärtushinnangute

avaldamise õigusvastasuse tuvastamise ja mittevaralise

kahju hüvitamise nõudes. Eerik-Niiles Krossi hagi

tagamise taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 2-14-58990

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eerik-Niiles Krossi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Eerik-Niiles Kross, esindaja vandeadvokaat Magnus

Braun

Kostja AS Äripäev (registrikood 10145981), esindaja

vandeadvokaat Karmen Turk

Asja läbivaatamise kuupäev

27. aprill 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2014. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-

14-58990 muutmata, kuid muuta osaliselt ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon 50 eurot riigituludesse ning tagastada

Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le enam tasutud kautsjon 20 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eerik-Niiles Kross (hageja) esitas 14. oktoobril 2014 Harju Maakohtule hagi AS-i Äripäev (kostja)

vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise või väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse

tuvastamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

2. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise avalduse. Hagi tagamise avalduse kohaselt avaldas kostja

hageja kohta 14. juulil 2014 päevalehe „Äripäev" nii paber- kui ka veebiväljaandes (www.aripaev.ee)

artikli „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid". Nimetatud artiklites avaldas kostja

hageja kohta järgmised ebaõiged faktiväited: Eerik-Niiles Kross on käitunud nagu korruptant; Eerik-

Niiles Kross on olnud kütuseäri skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Kui kostja

jätkab hageja kohta ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute levitamist, võib

hageja maine saada pöördumatult kahjustatud. Hagi esemeks olevate väidete jätkuval levitamisel ei

pruugi kohtuotsusel, millega praegune hagi rahuldatakse, olla hageja mainele tekitatud kahju

hüvitamisel kahju tekitamisega samaväärset restitueerivat toimet. Kostja käitumine hageja kohta

ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute levitamisel annab alust arvata, et kostja

jätkab oma tegevust. Nimelt avaldas kostja päevalehes Äripäev ja selle veebiväljaandes ajavahemikul

11. juuli 2014 kuni 24. juuli 2014 hageja kohta kõnealustel teemadel viis artiklit. Lisaks 14. juulil

2014 otseseid valeväiteid sisaldavale artiklile avaldas kostja kahe nädala jooksul pidevalt artikleid,

kus hagejat kujutati samadest asjaoludest tulenevalt negatiivselt. Samuti levitas kostja ajakirjanik

Aivar Hundimägi samu ebaõigeid faktiväiteid ka teistes meediakanalites. Kostja on hageja õigusi

rikkunud märkimisväärselt intensiivselt. Kostja ei lõpetanud hageja kohta ebaõigete faktiväidete

levitamist ka pärast hageja selgituste andmist. Hagi esemeks olevate väidete korduv levitamine

kinnitab avalikkuses väidete tõelevastavust. Eeltoodu tõttu esineb asjas oht, et hagi tagamise abinõu

kohaldamata jätmisel jätkab kostja hagi esemeks olevate väidete levitamist ning nimetatud asjaolu

võib avaldada mõju kohtuotsuse täidetavusele. Hagi esemeks olevate väidete korduva ja jätkuva

avaldamise ajutine keeld ei ole hageja ja kostja õigustatud huve kaaludes ebaproportsionaalne meede

hagi tagamise eesmärgi saavutamiseks.

Hageja palus hagi tagamise korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 3 alusel

keelata kostjal kuni selles asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni järgnevate faktiväidete ja/või

väärtushinnangute avaldamine: Eerik-Niiles Kross on käitunud nagu korruptant; Eerik-Niiles Kross

on olnud kütuseäri skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni.

3. Harju Maakohus rahuldas 20. oktoobri 2014. a määrusega hagi tagamise avalduse ning keelas

kostjal kuni tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni järgnevate faktiväidete ja/või

väärtushinnangute avaldamise:

• hageja on käitunud nagu korruptant;

• hageja on olnud kütuseäri skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni.

Maakohtu määruse kohaselt ei pruugi hagi esemeks olevate väidete jätkuval levitamisel hagi rahuldav

kohtulahend omada hageja mainele tekitatud kahju hüvitamisel kahju tekitamisega samaväärset

toimet. Kostja on hagi ja selle tagamise avalduse kohaselt avaldanud korduvalt meedias hageja kohta

ebaõigeid andmeid, mis on tõenäoliselt kujundanud juba ka avalikkuse arvamust hagejast ning seeläbi

tekitanud kahju hageja mainele. Senikaua kui praeguses kohtuasjas ei ole tuvastatud kostja poolt

hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine ja meedias ei ole ümber lükatud esitatud valeväiteid, on

kohtu arvates igati põhjendatud tagada hagi hageja taotletud viisil. Hagi tagamine on põhjendatud ka

seetõttu, et hageja kohta ebaõigete andmete jätkuv avaldamine erinevates meediakanalites tekitab

hagejale olulist kahju. Lisaks hoiab hagi tagamise abinõu rakendamine ära edaspidised võimalikud

hagid kostja vastu. Praegusel juhul on hagi tagamine seega põhjendatud, hoidmaks ära hagejale

olulise kahju tekitamise jätkumise ja pöördumatute tagajärgede, eelkõige hageja isiku

usaldusväärsuse taastamise võimatuse, tekkimise. Hagi tagamisega ei põhjustata kostjale varalist

kahju ning hageja taotletav hagi tagamise abinõu ei ole kostjale ebamõistlikult koormav.

4. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ning

teha uus määrus, millega jätta hagi tagamata.

5. Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning määruskaebuse

menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15. detsembri 2014. a määrusega kostja määruskaebuse,

tühistas maakohtu määruse ning tegi uue määruse, millega jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata.

Samuti jättis ringkonnakohus rahuldamata kostja taotluse tunnistada TsMS § 384 osaliselt

põhiseadusega vastuolus olevaks.

Hageja taotletud ja maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõu ei vasta TsMS § 377 lg-s 1 sätestatud

hagi tagamise eesmärgile ja on kostjat ülemäära koormav TsMS § 378 lg 4 mõttes. Asjas rakendatud

abinõul ei ole ilmselgelt otsuse täitmisele mingitki mõju, kuid see võib oluliselt piirata ajakirjanduse

(konkreetse väljaande kaudu) väljendusvabadust, kuna konkreetseid väljendeid (lauseid) keelatakse

kasutada mitte ainult 14. juuli 2014. a artiklis kajastatud eluliste asjaolude kontekstis, vaid hageja

kohta üldse. Sellise keelu kehtestamine ületab praeguse vaidluse piire ja võib tekitada olukorra, kus

selliste väljendite lugejate ette viimine oleks uute eluliste asjaolude kontekstis põhjendatud, kuid

osutub kohtu keelu tõttu võimatuks, pärssides seeläbi oluliselt lugejate õigust saada avaliku elu

tegelaste kohta asjakohast teavet. Kohus ei saa eeldada, et kostja kasutab hagejat käsitlevates

artiklites alati ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid.

Hagi tagamine ei ole praegustel asjaoludel põhjendatud ka TsMS § 377 lg 2 mõttes. Taotluses on

hageja ise mh tõdenud, et hagi esemeks olevate väidete/hinnangute avaldamisega on hageja mainele

juba olulist kahju tekitatud ja kujundatud avalikkuses negatiivset arvamust hagejast, mistõttu

objektiivselt ei olegi võimalik väidete/hinnangute levitamise eelset seisundit taastada. Kohus on

seisukohal, et kui arvestada ka asjaoluga, et hageja on avaliku elu tegelane (poliitik, ärimees jne), kes

paljude aastate vältel on oluliselt mõjutanud ja eeldatavasti mõjutab ka edaspidi oma tegevusega, sh

erinevate erakondade liikmena, Eesti Vabariigi elu, siis on hageja tegevusest teada saamise vastu

Eesti rahval ilmselgelt õigustatud huvi ja seda huvi saab avalikkus realiseerida eelkõige üleriigiliste

sõltumatute meediaväljaannete kaudu. Seejuures peab hagejal avaliku elu tegelasena olema

tavakodanikuga võrreldes oluliselt kõrgem valulävi ajakirjanduses tema kohta ilmuva suhtes ja kohus

ei saa etteulatuvalt mis tahes kontekstis keelata teatud konkreetse teabe avaldamist.

Ajakirjandusväljaanne peab loomulikult tagama vaid õigete faktiväidete ja kohaste väärtushinnangute

avaldamise, kuid vaidluse korral tehakse need asjaolud selgeks kohtumenetluses kehtivaid

menetlusnorme järgides. Kohtul pole alust arvata, et kostja jätkab hageja kohta konkreetsete

faktiväidete/väärtushinnangute levitamist kontekstis, mis annab aluse tõlgendada neid kui ebaõigeid

faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määrus

tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada hagi tagamise avaldus või kohaldada hagi

tagamiseks abinõu, mida kohus peab proportsionaalseks või saata asi uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud palub hageja jätta kostja kanda.

Määruskaebuse kohaselt lihtsustab hagi tagamise abinõu kohtuotsuse täitmist. Kui keelata kostjal

hageja au ja head nime teotavate väidete levitamine, takistatakse sellega au ja hea nime kaitse riive

süvenemist. Hagi tagamise abinõu on proportsionaalne. Ringkonnakohus on kohaldanud ebaõigesti

TsMS § 378 lg-t 4. Hageja õigustatud huviks on sellise hagi tagamise abinõu rakendamine, mis

keelab hagi aluseks olevate väidete levitamise 14. juuli 2014. a artiklis toodud asjaolude kontekstis.

Kostja on saanud hagejat puudutavaid väiteid levitada (kasutada väljendusvabadust) ning ühiskonnal

on olnud võimalus need väited vastu võtta. Väited jääksid ka hagi tagamise abinõu rakendamise järel

internetis aadressil www.aripaev.ee kättesaadavaks. Hagi tagamine tagaks ka hageja huvide järgimist

(tagaks hageja au ja hea nime rikkumise süvenemise vältimise).

Kohus ei rakendanud diskretsiooniõigust ega kaalunud mõne vähem koormava abinõu rakendamist.

Hageja huviks hagi tagamisel on piirduda 14. juuli 2014. a artiklis toodud asjaolude edasise

levitamise keelamisega. Seega vastab igati hageja tahtele ja hagi tagamise eesmärgile sellise abinõu

rakendamine, millega keelatakse kostjal hagi aluseks olevate väljendite kasutamine üksnes 14. juuli

2014. a artiklis avaldatud eluliste asjaolude kontekstis.

8. Kolleegium pikendas kostja 10. aprilli 2015. a taotluse alusel kostja vastuse esitamise tähtaega

kuni 14. aprillini 2015. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning

kostja menetluskulud hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada.

Ringkonnakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 692 lg 2 ja § 695 alusel jätta muutmata, kuid

osaliselt tuleb muuta ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus jääb

rahuldamata.

10. Pooled vaidlevad kassatsioonimenetluses selle üle, kas hageja hagi tuleks praegustel asjaoludel

tagada või mitte.

Maakohus on hagi taganud, keelates kostjal kuni tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni

järgmiste faktiväidete/väärtushinnangute avaldamise: 1) hageja on käitunud nagu korruptant; 2)

hageja on olnud kütuseäri skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni.

Ringkonnakohus seevastu tühistas maakohtu määruse ning jättis uue määrusega hagi tagamise

avalduse rahuldamata. Hageja leiab, et ringkonnakohus oleks pidanud maakohtu hagi tagamise

määruse jõusse jätma ning juhul kui leidis, et hageja taotletud hagi tagamise abinõu on liialt koormav,

kaaluma mõne vähem koormava abinõu rakendamist. Kostja sellega ei nõustu.

11. Kolleegium leiab, et ekslik on ringkonnakohtu viide TsMS § 377 lg-le 1 ning seisukoht, et

maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõul ei ole ilmselgelt otsuse täitmisele mingitki mõju. Hageja

soovis hagi tagamise korras reguleerida esialgset õigussuhet TsMS § 377 lg 2 mõttes. TsMS § 377

lg 2 kohaselt võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu,

hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on

vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha, sõltumata sellest, kas

on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle

võimatuks. Seega ei ole hagi tagamisel esialgse õiguskaitse korras TsMS § 377 lg 2 alusel oluline, kas

hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Selles osas

tuleb ringkonnakohtu määruse põhjendust muuta. Samuti on ekslik järeldus, et kui

väidete/väärtushinnangute avaldamisega on hageja mainele juba olulist kahju tekitatud ja kujundatud

avalikkuses negatiivne arvamus hagejast, ei saakski hagi tagada, kuna objektiivselt pole võimalik

väidete/hinnangute eelset seisundit taastada. Kui isiku kohta on avaldatud ebaõigeid väiteid või

ebakohaseid väärtushinnanguid, on hagi tagamise korras esialgse õigussuhte reguleerimine viisil, et

kostjal keelatakse kuni kohtuotsuse tegemiseni teatud hinnangute ja väidete avaldamine, iseenesest

võimalik selleks, et vältida olulise kahju tekkimist või kahju suurendamist. Samas peaks selline

tulevikku suunatud sõnavabaduse piiramine olema hagi tagamise korras võimalik vaid erandjuhul, –

st ainult siis, kui asjaoludest nähtub, et esineb oht, et kostja võib väiteid ja väärtushinnanguid ka

edaspidi avaldada. TsMS § 377 lg 2 kohaldamise kaalumisel tuleks vastaspool enne õigussuhte

esialgset reguleerimist ära kuulata. Sellele viitab ka TsMS § 384 lg 3 teine lause, mis sätestab, et

kohus võib kostja eelnevalt ära kuulata, kui see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse

vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist.

12. Kuigi hageja taotletud viisil hagi tagamise korras esialgse õigussuhte reguleerimine TsMS § 377

lg 2 alusel on iseenesest võimalik, leiab kolleegium, et ringkonnakohus on veenvalt põhjendanud, et

praegusel juhul ei olnud hagi tagamiseks esialgse õiguskaitse korras siiski alust. Nagu

ringkonnakohus viitas, ei ole alust arvata, et kostja jätkaks hageja kohta vaidlusaluste faktiväidete või

väärtushinnangute levitamist. Ka Riigikohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks pärast

25. juulit 2014 vaidlusaluseid väiteid või hinnanguid avaldanud või plaaniks seda teha. Lisaks on

ringkonnakohus arvestanud ka sellega, et hageja on avaliku elu tegelane (poliitik, ärimees), kes on

paljude aastate vältel oluliselt mõjutanud ja eeldatavasti mõjutab ka edaspidi oma tegevusega Eesti

Vabariigi elu, ning hageja tegevusest teadasaamise vastu on Eesti rahval ilmselgelt õigustatud huvi ja

seda saab avalikkus realiseerida meediaväljaannete kaudu. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades

ei olnud hagi tagamine taotletud viisil ka kolleegiumi arvates põhjendatud.

13. Hageja määruskaebuselt on tasutud 30. detsembril 2014 kautsjoni 70 eurot. TsMS § 140 lg 2 teise

lause järgi tasutakse määruskaebuselt kautsjonina 50 eurot. Kuna kolleegium jätab hageja

määruskaebuse rahuldamata, tuleb tasutud kautsjonist 50 eurot TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel

arvata riigituludesse ning enam tasutud kautsjon 20 eurot tuleb TsMS § 149 lg 7 alusel tagastada.

Villu Kõve, Henn Jõks, Ants Kull