3-2-1-52-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-52-15

Määruse kuupäev

Tartu, 25. mai 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull

Kohtuasi

AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas

Saarma hagi OÜ SIIBXID ja Haabersti Arendus OÜ vastu

tehingute tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks,

omandiõiguse tunnustamiseks, vara pankrotivarasse

tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks

vajalike nõusolekute andmise kohustamiseks. AS-i Süda

Maja (pankrotis) pankrotihalduri hagi tagamise taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 2-14-57936

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Haabersti Arendus OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS Süda Maja (pankrotis) (registrikood 10927962)

pankrotihaldur Toomas Saarma

Kostja Haabersti Arendus OÜ (registrikood 12506168),

esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte

Asja läbivaatamise kuupäev

4. mai 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-57936

osas, millega kohus jättis tühistamata Harju Maakohtu 29. septembri 2014. a määruse, millega

maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse Tallinna kohtutäituri Risto

Sepa täiteasjas nr 027/2014/1061 kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Ülejäänud

osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 29. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-57936, millega

maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse Tallinna kohtutäituri Risto

Sepa täiteasjas nr 027/2014/1061 kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

3. Teha tühistatud määruse asemel uus määrus, millega jätta rahuldamata hageja hagi

tagamise taotlus peatada täitemenetlus Tallinna kohtutäituri Risto Sepa täiteasjas

nr 027/2014/1061 kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada, kautsjon kanda üle OÜ-le VIP Crew.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma esitas 24. septembril 2014 Harju

Maakohtule OÜ SIIBXID (kostja I) ja Haabersti Arendus OÜ (kostja II) vastu hagi. Hageja palus

tuvastada hageja ja kostja I sõlmitud kinnistu ja 1/2 mõttelise osa kinnistust (kinnistud) müügi- ja

asjaõiguslepingu (alternatiivselt lisaks müügilepingutele ka kostja I ja kostja II sõlmitud kinnistute

mitterahalise sissemaksena kostjale II üleandmise lepingu) tühisus ja tunnustada hageja omandiõigust

neile kinnistutele või alternatiivselt tunnistada kõik vaidlusalused tehingud kehtetuks tagasivõitmise

korras.

2. Hageja esitas hagiavalduses Harju Maakohtule ka hagi tagamise taotluse, milles palus arestida hagi

tagamiseks kostja II omandis olevad kinnistud Tallinnas ning seada kinnistutele käsutamise

keelumärge hageja pankrotihaldur Toomas Saarma kasuks. Samuti palus hageja peatada

täitemenetluse Tallinna kohtutäituri Risto Sepa menetluses olevas täiteasjas nr 027/2014/1061 kuni

tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Hagi tagamise avalduse kohaselt on hagi eesmärk kinnistute ja valduse tagasitoomine hageja

pankrotivara koosseisu ning seeläbi hageja kui võlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamise

võimaluste suurendamine. Hagiavalduses on põhjendatud, miks on hageja ja kostja I sõlmitud

müügilepingud esindusõiguse puudumise tõttu tühised. Esindusõiguse puudumise tõttu on tühised ka

asjaõiguslepingud, millega sooviti kinnistute omand kostjale I üle anda. Käsutustehingute tühisuse

tõttu ei saanud kostja I kinnistute omanikuks.

Puuduvad andmed, et kostja I oleks suuteline ostuhinna tasumata osa tasuma, sest 2013. a

majandusaasta aruande kohaselt on kostja majandustegevus peatunud. Kostja vara koosneb sisuliselt

vaid võlgnikult omandatud varadest. Puuduvad ka muud usaldusväärsed andmed, et ta oleks suuteline

ostuhinda tasuma. Tehingud tehti olukorras, kus hageja oli maksejõuetu. Kostja II võib kinnistud

edasi võõrandada ning sellega muuta kohtuotsuse täitmise osaliselt või tervikuna võimatuks. Selliseks

järelduseks annab alust kostja seadusliku esindaja varasem käitumine. Kohe pärast hagejalt kinnistute

omandamist võõrandas kostja I need edasi kostjale II.

Hagi tagamine on vajalik ka seetõttu, et Tallinna kohtutäitur Risto Sepp on algatanud 9. jaanuaril

2014 (st pärast hageja poolt kinnistu võõrandamist) seatud hüpoteegi ning hüpoteegipidaja Desio

TR OÜ avalduse alusel täitemenetluse nr 027/2014/1061 ühe kinnistu suhtes hüpoteegiga tagatud

nõude rahuldamiseks ning on kinnistu müügiks kuulutanud välja enampakkumise. Hagi tagamata

jätmisel muutub võlgniku pankrotimenetluses võimatuks vara pankrotivarasse tagasisaamine.

3. Harju Maakohus rahuldas 29. septembril 2014 tehtud kahe määrusega hagi tagamise avalduse.

Esimese määrusega rahuldas maakohus taotluse kinnistud arestida ja otsustas kanda

kinnistusraamatusse keelumärked hageja kasuks. Teise määrusega rahuldas maakohus taotluse

peatada täitemenetlus ning peatas täitemenetluse täiteasjas nr 027/2014/1061 kuni asjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni.

Maakohtu teise määruse põhjenduste järgi tugines maakohus täitemenetluse seadustiku (TMS) §-

le 45. Hagi eesmärgi saavutamine on võimalik üksnes juhul, kui täitemenetlus hagi tagamiseks

peatada. Kui kostja II kinnistu kohtumenetluse ajal võõrandatakse, muutub hageja

pankrotimenetluses võimatuks vara pankrotivarasse tagasisaamine.

4. Kostja II esitas maakohtu mõlema määruse peale määruskaebused, milles palus määrused

tühistada.

Hageja vaidles määruskaebustele vastu.

5. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. detsembri 2014. a määrusega maakohtu määrused muutmata.

Ringkonnakohtu määruse järgi piisab hagi tagamise taotluse rahuldamiseks sellest, et avalduses

esitatud asjaoludest nähtuvalt võib kohtuotsuse viivituseta täitmine osutuda raskendatuks juhul, kui

hagi jäetakse tagamata. Maakohus lähtus hagi tagamise kohta otsustust tehes hagi tagamise

põhistatud avaldusest. Maakohus pidas hageja väiteid usutavaks ja kujundas nende alusel oma

siseveendumuse.

Hageja ei ole kuritarvitanud oma menetlusõigusi ja puudub alus eeldada, et hagi ei ole üldse võimalik

rahuldada. Hagi tagamise kohta määruste tegemisel ning selle peale esitatud määruskaebuste

läbivaatamisel ei lahendata asja sisuliselt ega hinnata esitatud nõuete ja väidete tõendatust. Sellele

annab kohus hinnangu, kui vaatab asja sisuliselt läbi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg-s 1 ei ole sätestatud hagi tagamise abinõude

ammendavat loetelu ning kohtu pädevuses on rakendada ka teisi abinõusid. TsMS § 378 lg 1 p 10

võimaldab kohtule diskretsiooniõiguse hagi tagamise abinõu valikul, kui abinõu ei ole kirjeldatud

lg 1 p-des 1−9. Täitemenetluse peatamine on selline hagi tagamise abinõu, mis tuleb kohaldada siis,

kui on oht, et täitemenetluses võidakse realiseerida kostja vara ning seeläbi võib menetletavas

kohtuasjas osutuda kohtuotsuse hilisem täitmine võimatuks.

Oluline ei ole asjaolu, et maakohtu peatatud täitemenetluse aluseks oleva hüpoteegi kehtivust ei ole

vaidlustatud. OÜ Desio TR, kelle avalduse alusel täitemenetlust alustati, on omandanud hüpoteegi,

mis on sisse kantud 9. jaanuaril 2014, s.o ligikaudu pool aastat pärast vaidlusaluseid tehinguid.

Tehingute tühisuse tuvastamisel või tehingute tagasivõitmise korral kehtetuks tunnistamisel tuleb

kõik hüpoteegid, mis on seatud pärast vaidlusaluste tehingute tegemist, tühistada.

Kostja II õiguste kitsendamine hagi tagamisega seisneb üksnes selles, et see muudab võimatuks

kostjale II kuuluva vara müügi arvel OÜ Desio TR nõuete rahuldamise. Hageja on hagiavalduses

tuginenud sellele, et kostja II on omandanud varem hagejale kuulunud vara tühiste tehingute alusel ja

sisuliselt tasuta, kostja II valdab ja kasutab hagejale kuuluvat vara ilma õigusliku aluseta ning soovib

seda enda kohustuste täitmiseks võõrandada. Täitemenetluse jätkamine võib tuua kaasa hagejale

kahju tekkimise ohu, kuid hagejale teadaolevalt puudub kostjal II muu vara ja seega on tõenäoline, et

pärast praeguses asjas tehtava lahendi jõustumist ei oleks kostja II suuteline võimalikku kahju

hüvitama.

Kostja II tõlgendab Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-101-14 esitatud seisukohti kitsendavalt. Muu hulgas

märkis Riigikohus selles lahendis, et kui hagiga soovitakse saavutada eesmärki, mis on omane

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile, on võimalik täitemenetlus TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel

sellekohase avalduse esitamisel peatada. Praeguses asjas esitatud hagi on eesmärgilt sarnane

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja II esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse ja mõlemad maakohtu

määrused tühistada.

Kostja II arvates on ringkonnakohus leidnud ekslikult, et täitemenetlus on võimalik peatada

olukorras, kus täitemenetluse ja hagimenetluse pooled ei ühti. Täitemenetlus algatati OÜ Desio TR

avalduse alusel, kelle kasuks on seatud kinnistule esimese järgu hüpoteek. Täitemenetluses on

võlgnik kostja II. Hagimenetluses on aga kostja II vaid üks menetlusosalistest.

Kohtute pädevuses ei olnud täitemenetlust hagi tagamiseks peatada, ilma et hageja oleks

täitedokumenti vaidlustanud. Praegusel juhul ei ole täitemenetluse aluseks oleva hüpoteegi kehtivust

vaidlustatud ega esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Sõltumata sellest, kas hagi rahuldatakse või mitte, saaks kinnistute arvel oma nõuded rahuldada vaid

hüpoteegipidajad. Menetlustasu saaks kohtutäituri asemel pankrotihaldur. Hagi tagamine halduri tasu

tõttu ja sellega hüpoteegipidajate huvide kahjustamine (täitemenetluse peatamine pika

kohtumenetluse ajaks) on selgelt põhjendamatu. Hüpoteegi olemust moonutaks see, kui kinnisasja

omaniku ja tagasivõitmise nõude esitanud isiku vaheline vaidlus saaks hüpoteegi realiseerimise

peatada. Hüpoteegipidajal on õigus nõuda hüpoteegiga koormatud kinnistu sundmüüki, olenemata

sellest, kellele see kuulub.

8. Hageja palus vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2, § 695 ja § 701 lg 3 alusel rahuldada

ning ringkonnakohtu määrus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega

ringkonnakohus jättis tühistamata maakohtu määruse täitemenetluse peatamise kohta. Samuti tuleb

tühistada nimetatud maakohtu määrus ja uue määrusega jätta hagi tagamise taotlus täitemenetluse

peatamiseks rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

10. Kolleegium selgitab kõigepealt kassatsioonimenetluse kohta järgmist. Kuigi kostja II on

määruskaebuses märkinud, et ta palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja maakohtu mõlemad hagi

tagamise määrused, puudutavad kaebuse sisulised väited üksnes seda hagi tagamise määrust, millega

peatati täitemenetlus. Ühtegi väidet ei ole esitatud selle kohta, miks on ebaõige ringkonnakohtu

määrus kinnistute arestimise osas. Sellest järeldab kolleegium, et kostja II vaidlustab ringkonnakohtu

määruse ainult selles osas, mis puudutab täitemenetluse peatamist. Eeltoodu tõttu ei kontrolli

kolleegium ringkonnakohtu määrust osas, milles käsitleti hagi tagamiseks kinnistu arestimist. Selles

osas on ringkonnakohtu määrus jõustunud TsMS § 463 lg 2 ning TsMS § 456 lg 4 teise lause

kohaselt.

11. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et täitemenetluse peatamiseks ei olnud alust, kuna

täitedokumenti ei olnud hagis vaidlustatud.

Praeguses asjas ei ole tegemist sama olukorraga, mida kirjeldati Riigikohtu 19. novembri 2014. a

määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-101-14. Praegust tsiviilasja iseloomustab asjaolu, et täitemenetluse

alusdokument on TMS § 2 lg 1 p-s 19 kirjeldatud hüpoteegi seadmise leping. Hüpoteegiga tagatud

nõuded on võlgniku täite- või pankrotimenetluse korral üldjuhul eelistatud teistele nõuetele.

Eelistamine on vajalik osa majanduse normaalse toimimise ja laenukäibe mehhanismist. Seetõttu ei

ole õige peatada täitemenetlus TsMS § 378 lg 1 p-de 10 ja 6 koostoime alusel, kui hagis ei vaidlustata

täitedokumendiks olevat hüpoteegi seadmise lepingut. Selline hagi saab olla eelkõige TMS §-s 221

sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-101-14 küll

möönnud kohtu diskretsiooniõigust TsMS § 378 lg 1 p 10 sisustamisel (viidatud lahendi p 13), kuid

praeguses asjas on ringkonnakohus diskretsiooni piire ületanud. Kolleegium juhib tähelepanu, et ka

tsiviilasjas nr 3-2-1-101-14 leidis Riigikohus, et selles asjas esitatud hagi eesmärk ei ole päris omane

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile (viidatud lahendi p 15), st kohaldas TsMS § 378 lg 1 p 6

ja 10 äärmiselt erandlikuna.

Õige on ka määruskaebuse väide, et isegi täitemenetluse peatamise korral ja kinnistute võimaliku

tagasivõitmise korral pankrotivarasse jäävad hüpoteegid kinnistuid koormama ja hüpoteegipidajal on

õigus nõuda oma nõuete rahuldamist pankrotiseaduses sätestatud korras.

Kolleegium märgib ka seda, et kinnistu arestimine hagi tagamise korras ei takista tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 88 lg 2 järgi iseenesest täitemenetluse korraldamist enne keelumärke seadmist

kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi realiseerimiseks (vt selle kohta nt Riigikohtu 3. oktoobri

2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 23). Pärast täitemenetlust on võimalik keelumärge

kinnistusraamatust kustutada (vt eelmises lauses viidatud määruse p 24).

12. Eespool esitatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu ja maakohtu määrus eespool kirjeldatud ulatuses

tühistada ning uue määrusega jätta hagi tagamise taotlus täitemenetluse peatamiseks rahuldamata

13. Kostja II määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel tagastada. Kuna tegemist ei ole asja menetlemist lõpetava määrusega

TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud põhiasja lahendamisel osana

üldisest menetluskulude jaotusest.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Ants Kull