3-3-1-84-14 · Riigikohus

Riigikohtunike Indrek Koolmeistri ja Tõnu Antoni eriarvamus haldusasjas nr 3-3-1-84-14

Leiame, et koosseisu enamus on ebaõigesti tõlgendanud EraKS § 222 ning seetõttu teinud ka eksliku

lahendi. Eriarvamust põhjendame järgmiselt.

1. Erakooliseaduse § 222 lg 1 kohaselt osaleb vald või linn eraüldhariduskooli tegevuskulude

katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne

elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 28. oktoobri 2014. a otsuses leiti, et selle kohustuse näol on tegemist riikliku ülesandega

ning tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis

sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksustele erakooliseaduse §-ga 222 pandud kohustuse rahastamise

riigieelarvest.

2. Leiame, et Riigikohtu viidatud lahend muutis oluliselt EraKS § 222 sisu. Riigikohtu lahendini oli

seda sätet võimalik tõlgendada kui kohaliku omavalitsuse seadusest tulenevat omavalitsuslikku

ülesannet tasuda erakoolile osa tegevuskuludest proportsionaalselt selles koolis õppivate valla või

linna õpilastega. "Osalemise" mõiste ei jätnud siin ruumi teistsuguseks tõlgendamiseks. EraKS § 222

sätestatud ülesande määratlemine riigi ülesandena muutis aga sisuliselt ka selle sätte sisu.

3. Kohalik omavalitsus ei "osale" eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises. Milline siis on sellest

sättest tulenev kohaliku omavalitsuse ülesanne käesoleval ajal? Leiame, et pärast Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendit tegutseb kohalik omavalitsus üksnes korraldava

funktsiooni raamides. Vaidlust ei saa olla selles, et kuna tegemist on riigi ülesandega, peab selle

täitmist finantseerima riik, eraldades raha kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus koondab

oma territooriumi eraüldharidusasutuste EraKS § 222 kohased taotlused, kontrollib nende põhistatust

ning eraldab seejärel talle laekunud raha taotlejale. Selles rollis tegutseb kohalik omavalitsus

sisuliselt riigi kohahaldusorganina, vähendades Haridus- ja Teadusministeeriumi halduskoormust.

4. Lähtudes EraKS § 222 ülaltoodud tõlgendusest, ei pea me põhjendatuks seisukohta, et sellest

sättest tuleneb jätkuvalt kohaliku omavalitsuse kohustus osaleda eraüldhariduskoolide tegevuskulude

katmisel. Kohalik omavalitsus saab eraüldhariduskoolidele väljamakseid teha üksnes riigi poolt

selleks eraldatud vahendite arvel.

5. Eraüldhariduskoolide nõudeõigus saab olla suunatud riigi vastu. Võimalikus kohtuvaidluses võib

kohalik omavalitsus olla kolmanda isiku rollis, mitte aga vastustaja, nagu lahendatavas kohtuasjas.

6. Eeltoodust tulenevalt leiame, et AS Audentes kaebus oleks tulnud jätta rahuldamata. Tallinna linna

kassatsioonkaebus kuuluks rahuldamisele.

7. Täiendavalt märgime, et selle lahendiga kinnistatav praktika, et kohalikud omavalitsused peavad

riikliku ülesande täitmiseks pöörduma riigi vastu kohtusse kohustamiskaebuse esitamise kaudu,

muutub ülaltoodu valgusel esemetuks. Kohalik omavalitsus võib prognoositavate väljamaksete

tegemiseks esitada taotlused riigieelarve menetluses. Eksitav ja muutunud õiguslikule olustikule

mittevastav on praktika, kus kohalikud omavalitsused peavad eraüldhariduskoolide taotluste

lahendamise järel pöörduma iga kord taotlustega riigi poole. Riik, kohalikud omavalitsused ja

eraüldhariduskoolid peavad oma võimaliku edaspidise koostöö selles valdkonnas rajama

asjakohastele, kuid täna puuduvatele õigustloovatele aktidele ja sõlmima vajadusel halduslepingud.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister