3-1-1-38-15 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedPolitsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 1. juuli 2014. a otsusega karistati S.G liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 alusel 235 õigus 6 kuuks. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et 12. juunil 2014 kell 14.57 juhtis ta Lääne-Viru maakonnas Haljala
Legislator headnote
AI generated3-1-1-38-15 · Riigikohus: jätmist riigi kanda või alternatiivselt kergema põhikaristuse mõistmist ning lisakaristuse kohaldamata jätmist.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-38-15
Otsuse kuupäev
19. mai 2015
Kohtukoosseis
Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Saale Laos
Kohtuasi
S.G väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 24. oktoobri 2014. a otsus väärteoasjas nr 4-14-
6001
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur,
kassatsioon
Teised kassatsioonimenetluse
pooled
S.G kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm
Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
29. aprill 2015, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Viru Maakohtu 24. oktoobri 2014. a otsus S.G väärteoasjas liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi ja saata
väärteoasi uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus.
2. Kassatsioon rahuldada.
3. Mõista Eesti Vabariigilt S.G kasuks välja 576 (viissada seitsekümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 96
(üheksakümmend kuus) eurot, kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 1. juuli 2014. a otsusega karistati S.G liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 alusel 235
trahviühiku (940 euro) suuruse rahatrahviga ja temalt võeti LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise
õigus 6 kuuks. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et 12. juunil 2014 kell 14.57 juhtis ta Lääne-Viru maakonnas Haljala
vallas Tallinna-Narva mnt 86. kilomeetril asulavälisel teel mootorsõidukit kiirusega 163 ± 5 km/h, ületades lubatud
sõidukiirust vähemalt 68 km/h. S.G rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid.
2. Viru Maakohtule esitatud kaebuses taotles S.G kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm kohtuvälise menetleja otsuse
tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel ja menetluskulude
jätmist riigi kanda või alternatiivselt kergema põhikaristuse mõistmist ning lisakaristuse kohaldamata jätmist.
3. Viru Maakohtu 24. oktoobri 2014. a otsusega kaebus rahuldati, kohtuvälise menetleja otsus tühistati, väärteomenetlus
lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja S.G-le hüvitati valitud kaitsjale makstud tasu 1080 eurot. Maakohus leidis, et
rikkumisest tehtud videosalvestis väärteo toimepanemist ei tõenda. Lisaks teadis kohtuväline menetleja, et S.G on Venemaa
Föderatsiooni kodanik ja ta ei valda eesti keelt. Menetlusaluse isikuga suheldi ja talle tutvustati väärteoasja materjali vene
keeles, kuid kohtuväline menetleja oli kohustatud kaasama menetlusse tõlgi. Tõlgi kaasamata jätmisega rikuti kaebaja
õigust väärteoasja arutamisele keeles, mida ta valdab. Kohtuvälise menetleja ametnik ei saanud olla tõlk kriminaalmenetluse
seadustiku (KrMS) § 161 lg 1 mõttes. Menetlusalune isik ei saanud aru enda õigustest ja kohustustest ega
menetlusdokumentide sisust. KrMS § 161 lg 4 sätestab, et tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming on tõlgi
puudumise tõttu õigustühine. Väärteoprotokolli tõlkis suuliselt vene keelde kohtuvälise menetleja ametnik. Seetõttu on
väärteoprotokoll õigustühine ja selle alusel koostatud kohtuvälise menetleja otsus õigusvastane. Nimetatud põhjusel ei saa
kohus väärteoprotokollist lähtuda. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2
mõttes, mille tõttu tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, kes taotleb otsuse tühistamist ja
väärteoasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.
4.1 Videosalvestis ei ole iseseisev tõend, vaid kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli lisa. Kiirusmõõteseadme
kasutamise protokoll sisaldab märget videotehnika kasutamise kohta mõõtmise ajal. Samuti kajastab see mõõtmise
kuupäeva, kellaaega ja kohta. Salvestiselt on tajutav, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk jõudis eespool sõitnud autole
järele. Isegi kui kohus seda ei tajunud, et tähenda see, et tunnistaja andis salvestisel kajastatu kohta ebausaldusväärseid
ütlusi. Ühtlasi ei ole arusaadav, miks seati videosalvestise usaldusväärsus kahtluse alla olukorras, kus väärteomenetlus
lõpetati teistele argumentidele tuginedes. Muid tõendeid kohus ei analüüsinud.
4.2 VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei
sätestata teisiti. VTMS § 24 lg 2 kohaselt kaasatakse tõlk kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele
menetlusosalise taotlusel. Väärteomenetluse seadustikus kehtib tõlgi osalemist puudutav erisus alates 24. veebruarist 2014,
mil jõustus liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus. Tõlgi kaasamine ei ole kohustuslik, kui
kohtuvälise menetleja ametnik valdab menetlusalusele isikule mõistetavat keelt. Kohtuvälise menetleja ametnik ja
menetlusalune isik kinnitasid, et nad suhtlesid vene keeles. Samuti kinnitas S.G, et ta on väärteoprotokolliga tutvunud, selle
sisu on talle tõlgitud ja arusaadav. Kohtuotsuse viide KrMS § 161 lg-le 1 ei ole asjasse puutuv. Kuna tõlgi kaasamine ei
olnud kohustuslik, ei saanud kohus tugineda KrMS § 161 lg-le 4. Väärteomenetlust lõpetades rikkus maakohus oluliselt
väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes.
5. S.G kaitsja vandeadvokaat K. Namm vaidleb kassatsioonile vastu, leides, et maakohus uuris tõendeid vahetult ja järeldas
õigesti, et videosalvestis väärteo toimepanemist ei tõenda. Kohtuvälise menetleja otsus tühistati põhjusel, et väärteoprotokoll
on tühine. Samas pidas maakohus vajalikuks analüüsida ka teisi tõendeid. Õige ei ole ka väide, mille kohaselt ei olnud tõlgi
osavõtt VTMS § 24 lg 2 järgi kohustuslik. Kui tõlgendada VTMS § 24 lg-s 2 sätestatut kassatsioonis märgitud viisil, peaks
õigus tõlgile olema ühtlasi sätestatud VTMS § 19 lg-s 1 menetlusaluse isiku õigusena. Maakohus juhindus õigesti
kriminaalmenetluse seadustikust, mis reguleerib tõlgi kohustuslikku osavõttu kohtuvälises menetluses, leides põhjendatult,
et tõlgi puudumine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Kui isikule ei selgitata, et tal on õigus taotleda
menetlustoimingu tegemist tõlgi osavõtul, kaasneb sellega menetlustoimingu tühisus. Kohus on VTMS § 87 kohaselt
seotud väärteoprotokolli piiridega. Kuivõrd väärteoprotokoll on tõlgi kaasamata jätmise tõttu tühine, ei saanud sellest
väärteoasja lahendamisel lähtuda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Maakohus tuvastas, et menetlusalune isik on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes ei valda eesti keelt. Väärteoasja
materjalist nähtuvalt suhtles kohtuvälise menetleja ametnik temaga vene keeles. Samas keeles selgitati talle ka VTMS §-s
19 sätestatud õigusi ja kohustusi ning võimaldati anda ütlusi. Väärteoasja materjal vormistati seevastu eesti keeles ja
menetlusdokumentide sisu tõlkis suuliselt vene keelde kohtuvälise menetleja ametnik. Väärteoprotokollis avaldas
menetlusalune isik, et protokolli sisu on talle tõlgitud ja arusaadav. 20. juunil 2014 kohtuvälisele menetlejale esitatud
taotluses ei väitnud S.G samuti, et väärteomenetluses tehtud toimingute või koostatud menetlusdokumentide sisu jäi talle
arusaamatuks.
7. Väärteoprotokolli kohaselt pani menetlusalune isik LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritud väärteo toime 12. juunil 2014.
Alates 24. veebruarist 2014 kehtiv VTMS § 24 lg 2 ls 1 redaktsioon sätestab, et tõlk kaasatakse kohtuvälises menetluses
menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel ning kohtumenetluses. Sama lõike teise lause
kohaselt tõlk taandub või taandatakse kriminaalmenetluses sätestatud alustel ja korras. Kassaator märgib õigesti, et VTMS §
24 lg 2 ls 1 kujutab endast väärteomenetluse erisust, millele VTMS § 2 kohaselt kriminaalmenetluse sätted ei laiene.
Kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioon on VTMS § 24 lg 2 ls 2 järgi asjasse puutuv vaid tõlgi taandumist või
taandamist puudutavas osas. Seetõttu on põhjendatud arusaam, mille kohaselt ei ole tõlgi kaasamine kohtuvälises
menetluses kohustuslik siis, kui menetlusalune isik ei taotle tõlgi kaasamist põhjusel, et ta valdab riigikeelt piisavalt,
mõistmaks menetlustoimingute sisu, või kui kohtuvälise menetleja ametniku muu keele oskus tagab menetlustoimingu
igakülgse ja arusaadava läbiviimise. Kassatsioonimenetluse poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik ei
esitanud kohtuvälises menetluses VTMS § 24 lg 2 ls 1 kohaselt taotlust tõlgi kaasamiseks menetlustoimingute tegemisele.
Samuti ei avaldanud ta kohtuvälise menetluse käigus, et talle jäi arusaamatuks väärteoprotokollis tehtud karistusõigusliku
etteheite sisu. Nendel põhjustel järeldas maakohus ekslikult, nagu oleks kohtuvälises menetluses tõlgi kaasamata jätmisega
rikutud väärteomenetluse ja kriminaalmenetluse seadustiku nõudeid ning S.G õigust väärteoasja arutamisele keeles, mida ta
valdab.
8. Kaitsja leiab, et kui tõlgendada VTMS § 24 lg 2 ls-s 1 sätestatut nii, nagu seda teeb kassaator, peaks õigus tõlgi abile
olema sätestatud ka VTMS §-s 19 menetlusaluse isiku õigusena. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on kõnealuse õiguse
sätestamata jätmine VTMS §-s 19 põhjendatav sellega, et kui menetlusalusele isikule ei ole toimetatava väärteomenetluse
sisu arusaadav, tuleb tal sellest kohtuvälist menetlejat teavitada. Teisalt on VTMS § 5 järgi kohtuväline menetleja
kohustatud tagama menetlusosalise õigused, s.t selgitama menetlustoimingut rakendades menetlusosalisele toimingu
eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi (p 1), tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta (p 2) ning
võimaldama VTMS § 19 lg-tes 2 ja 3 ning § 22 lg-tes 1 ja 2 ettenähtud alustel ning korras menetluses osaleda
menetlusaluse isiku kaitsjal (p 3). Kui kohtuvälise menetleja ametnik ja menetlusalune isik teineteist ei mõista, ei ole
võimalik ka nõuetekohase kohtuvälise menetluse läbiviimine. See tähendab, et kirjeldatud juhtudel peab menetleja omal
algatusel kaasama menetlustoimingute tegemisse tõlgi, et väärteomenetlust jätkata. Kuid nagu otsuse eelnevas punktis on
märgitud, ei ole praeguse väärteoasja puhul asjakohane väide, et kohtuvälises menetluses S.G õigusi ei tagatud.
9. Maakohus leidis ekslikult, et väärteoprotokolli koostamisel rikuti oluliselt väärteomenetlusõigust. Kirjeldatud vea tõttu
jäid kohtuotsuse tegemisel lahendamata VTMS § 133 p-des 2-8 loetletud küsimused, mis on käsitatav
väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes. Kuna osutatud eksimus tingib vaidlustatud otsuse
tühistamise ja väärteoasja saatmise uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus, ei ole vajalik analüüsida muid
tõendite hindamist ja kohtuotsuse põhistamist puudutavaid kassaatori väiteid.
10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru
Maakohtu 24. oktoobri 2014. a otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
Kohtuvälise menetleja kassatsioon tuleb rahuldada.
11. S.G kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses
makstud tasu 864 eurot (sh käibemaks 144 eurot). Taotlusele lisatud arvest nähtuvalt kulutas kaitsja kassatsioonivastuse
koostamiseks aega 6 tundi. Tema tunnitasu oli 120 eurot. Kriminaalkolleegium leiab, et taotluses näidatud ühe tööühiku
hind on põhjendatud ja arvel märgitud toiming on olnud õigusabi osutamiseks vajalik. Arvestades siiski, et arutatav
väärteoasi ei ole õiguslikult keeruline ja kassatsioonivastuse väited kattuvad oma põhisisult varem esitatud argumentidega,
loeb kolleegium mõistliku suurusega kaitsjatasuks 576 eurot (sh käibemaks 96 eurot). VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 186
lg-st 1 lähtudes tuleb see summa kassatsioonimenetluse kuluna menetlusaluse isiku kasuks välja mõista riigilt (vt Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 75).
/allkirjastatud digitaalselt/