3-4-1-20-15 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-20-15

Määruse kuupäev

18. mai 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris, Indrek

Koolmeister, Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Krediidiasutuste seaduse § 106 põhiseaduslikkuse kontroll

Menetluse alus

Harju Maakohtu 27. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-

13-20519

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda asi üle Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS-i Eesti Krediidipank üldkoosolek toimus 9. aprillil 2013.

2. Finantsinspektsioon (FI) esitas 9. juulil 2013 hagiavalduse Harju Maakohtule AS-i Eesti

Krediidipank vastu nõudega tunnistada kehtetuks AS-i Eesti Krediidipank üldkoosoleku 9. aprilli

2013. a otsus või tuvastada selle tühisus. Kokkuvõtlikult oli AS-i Kommertspank hääleõiguse

piiramine üldkoosolekul ebaõige, mis on vaidlustatud otsuse nii kehtetuse kui ka tühisuse aluseks.

Hagiavaldus on esitatud selleks, et finantsjärelevalvet tehes tagada finantssektori stabiilsus ja

usaldusväärsus.

HARJU MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Harju Maakohus tunnistas 27. märtsi 2015. a määrusega asjas nr 2-13-20519 põhiseadusega (PS)

vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata krediidiasutuste seaduse (KAS) § 106 osas, milles see annab

FI-le õiguse pöörduda kohtusse avaldusega krediidiasutuse üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamiseks (p 1), ning jättis FI hagi läbi vaatamata (p 2).

4. FI ei ole äriseadustiku (ÄS) § 302 lg-s 3 loetletud isik ega tegutse nende nimel. FI ei saa esitada

hagi ÄS § 3011 lg 3 alusel.

5. FI ei saa esitada hagi tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg-te 1, 2 ja 7 alusel, kuna FI-l puudub

tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja hageja isikut ei ole võimalik tuvastada.

6. Kuna FI ei tugine hagis ühelegi KAS § 32 lg 1 p-des 1–4 sätestatud asjaolule, ei saa ta hagi esitada

KAS § 32 lg 3 alusel.

7. Seadusandja laiendas KAS § 106 maakohtusse pöördujate ringi ja võimaldas FI-l maakohtusse

pöörduda. KAS § 106 on kohtumenetluse seadus § 104 lg 2 p 14 tähenduses. Kuna seda ei ole vastu

võetud koosseisu häälteenamusega, on see formaalselt põhiseadusega vastuolus. Seetõttu ei saa FI

hagi esitada ka KAS § 106 alusel.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

Finantsinspektsioon

8. KAS § 106 ei ole põhiseadusega vastuolus.

9. Finantsjärelevalve eesmärgiks on tagada finantssektori usaldusväärsus, stabiilsus ja läbipaistvus. FI

pöördub osal juhtudel järelevalve tõhususe tagamiseks kohtu poole (nt KAS § 106).

10. 29. märtsil 2015 jõustus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 220 lg 5, mille kohaselt

esindab FI Eesti Vabariiki. Maakohus oleks pidanud TsMS § 220 lg 5 jõustumist arvestama.

11. KAS § 106 reguleerib kohtusse pöördumise õigust. Tegemist on paratamatu olukorraga, kus

konstitutsioonilises seaduses tehakse viiteid lihtseadustele.

12. FI asutamine ja talle järelevalvepädevuse andmine oli seadusandja teadlik valik.

13. Maakohus on kohtukulude osas jätnud tähelepanuta Finantsinspektsiooni seaduse § 58 lg-d 1 ja 2.

Krediidipank

14. KAS § 106 on põhiseadusega vastuolus. KAS § 106 on olemuselt kohtumenetluse norm.

East European Capital Investment Ltd

15. KAS § 106 on põhiseadusega vastuolus. KAS § 106 on konstitutsiooniline seadus, kuna see

laiendab tsiviilkohtumenetlusõigusvõimeliste isikute ringi.

RLS Finance SA

16. KAS § 106 ei ole relevantne, mistõttu ei saa seda põhiseadusvastaseks tunnistada. Alternatiivselt,

kui on relevantne, siis on see põhiseadusega vastuolus.

17. FI-l puudub õigus esitada hagi sõltumata KAS § 106 põhiseaduspärasusest. FI ei ole isik ja tal

puudub tsiviilkohtumenetlusõigusvõime. Tegemist ei ole hagita menetlusega, vaid hagimenetlusega.

TsMS § 220 lg 5 ei ole relevantne, kuna see säte hagi esitamise ajal ei kehtinud.

18. KAS § 106 sekkub ettevõtlusvabadusse. Tegemist on kohtumenetluse normiga.

19. Täidesaatva riigivõimu volituste delegeerimine FI-le on põhiseaduse kohaselt küsitav.

Riigikogu põhiseaduskomisjon

20. KAS § 106 võib olla PS § 104 lg 2 p-ga 14 vastuolus.

Õiguskantsler

21. KAS § 106 on põhiseadusega kooskõlas.

22. KAS § 106 on asjassepuutuv säte. Asjassepuutuvus ei sõltu sellest, kas tegemist on hagita või

hagimenetlusega.

23. KAS § 106 riivab krediidiasutuse ettevõtlusvabadust, kuna see annab FI-le õiguse sekkuda

krediidiasutuse juhtimisotsustesse.

24. FI avaldus tuleb TsMS § 475 lg 2 kohaselt läbi vaadata hagita menetluses. Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27. veebruari 2015. a otsusest asjas nr 3-4-1-54-14

järeldub, et kohtumenetluse seaduseks on iga säte, millest tuleneb mõne isiku või asutuse õigus

esitada TsMS § 475 lg 2 alusel avaldus.

25. PS § 104 lg 2 p 14 puudutab neid menetlusnorme, mida kohus rakendab temale põhiseadusega

pandud ülesannete täitmisel. Peamine kohtu ülesanne on PS § 146 kohaselt õigusemõistmine. PS

§ 104 lg 2 p-s 14 nimetatud kohtumenetluse seaduse reguleerimisala hõlmab esiteks kohtule

põhiseadusega pandud ülesannete raames tehtavale lahendile esitatavaid nõudeid ning küsimust,

millised toimingud peab kohus enne lahendini jõudmist tegema ning kuidas ja millal need toimingud

sooritada tuleb. Teiseks peab põhiseadusega nõutud kohtumenetluse seadus PS §-dest 14 ja 15

tulenevalt reguleerima isiku õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ning teiste menetluses

osalevate isikute menetluslikke õigusi ja kohustusi. Kolmandaks tuleb konstitutsiooniliste

kohtumenetluste seadustega lahendada muud põhiseaduses nimetatud küsimused, millel on

konkreetse kohtuasja jaoks tähendust, sh kohtualluvus (PS § 24 lg 1) ja kohtuotsuse edasikaebamise

kord (PS § 24 lg 5). Kohtumenetluse seaduste reguleerimisalasse ei kuulu aga need isikute või

avaliku võimu asutuste õigusi ja kohustusi reguleerivad materiaalõiguslikud normid, mille

maksmapanemiseks võib esitada kohtusse kaebuse, protesti, hagi, avalduse vms. Riigikogu koosseisu

häälteenamus jt konstitutsiooniliste seaduste menetlusreeglid laienevad üksnes selliste seaduste

vastuvõtmisele, mis reguleerivad konstitutsioonilise seaduse spetsiifilist või olemuslikku

reguleerimiseset. Seetõttu pole keelatud viidata konstitutsioonilises seaduses lihtseadusele või anda

volitusnorm määruse vastuvõtmiseks, kui vastava küsimuse reguleerimine ei ole olemuslikult

konstitutsioonilise seaduse reguleerimisese, samuti siis, kui konstitutsioonilises seaduses pole

mõistlik korrata lihtseaduses sätestatut ning kordamata jätmise tõttu ei kannata õigusselgus.

26. TsMS § 3 lg-ga 2 ja § 475 lg-ga 2 on seadusandja avaliku huvi kaitse eesmärgil algatatavate

tsiviilasjade aspektist piisaval määral reguleerinud küsimused, mis kuuluvad kohtumenetluse

seaduste olemuslikku reguleerimisalasse. Seetõttu ei ole KAS § 106 PS § 104 lg 2 p-s 14 nimetatud

kohtumenetluse norm.

27. Asi tuleks anda lahendamiseks üldkogule, kuna see on oluline õiguse ühetaolise kohaldamise

seisukohalt. Vajalikud on suunised küsimustes:

a) millised õigusnormid kuuluvad PS § 104 lg 2 p-s 14 nimetatud kohtumenetluste seaduste

reguleerimisalasse;

b) kas ja millises ulatuses tuleb kohtumenetluse normid PS § 104 lg 2 p 14 tähenduses sätestada

vahetult kohtumenetlust reguleerivas seaduses ning vältida nende sätestamist muudes seadustes.

Justiitsministeerium

28. KAS § 106 on formaalselt vastuolus PS § 104 lg 2 p-ga 14.

29. KAS § 106 on asjassepuutuv säte ja see riivab ettevõtlusvabadust (PS § 31).

30. KAS § 106 alusel esitatud FI avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluses. Seega täiendab KAS

§ 106 TsMS § 475 lg-t 2 ja on seetõttu kohtumenetluse norm. KAS § 106 poolt ei ole hääletanud üle

50 Riigikogu liikme.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTE

30. Krediidiasutuste seaduse § 106:

„Krediidiasutuse asukohajärgne kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada kehtetuks

seaduse, selle alusel väljaantud õigusakti või krediidiasutuse põhikirjaga vastuolus oleva

üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse

vastuvõtmisest."

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

31. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 3 esimese lause järgi lahendab

üldkogu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi üleantud asja, kui kolleegium peab vajalikuks

asja lahendamist üldkogus. Praeguse asja lahendamist Riigikohtu üldkogus peab kolleegium

vajalikuks ja seetõttu annab asja üldkogule üle.

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Jaak Luik, Tambet Tampuu