3-3-1-6-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-6-15

Määruse kuupäev

18. mai 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Viive Ligi

Kohtuasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks Norden OÜ

ettemaksukontole aresti seadmiseks

Menetlusosalised

Taotleja Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse, Norden OÜ

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 22. septembri 2014. a määrus asjas

nr 3-14-50684

Menetluse alus Riigikohtus

Norden OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 22. septembri 2014. a määrus

haldusasjas nr 3-14-50684 muutmata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 2. mail 2014 esitas Maksu ja Tolliamet (MTA) Tartu Halduskohtule taotluse loa andmiseks Norden

OÜ ettemaksukontole aresti seadmiseks 23 594 euro ja 44 sendi ulatuses. Tartu Halduskohus rahuldas

6. mai 2014. a määrusega asjas nr 3-14-50684 MTA taotluse ja andis taotletud loa.

2. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 18. septembri 2014. a määrusega Norden OÜ määruskaebuse,

tühistas halduskohtu määruse ja tegi asjas uue määruse, millega jättis MTA taotluse Norden OÜ

ettemaksukontole aresti seadmiseks rahuldamata. Määruses jäi lahendamata Norden OÜ määrus-

kaebuses esitatud taotlus menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks.

3. 22. septembril 2014 tegi Tartu Ringkonnakohus täiendava määruse, millega mõistis MTA-lt välja

Norden OÜ tasutud riigilõivu 15 eurot. Ringkonnakohus märkis, et Norden OÜ taotles küll

menetluskulude jätmist vastustaja kanda, kuid ei esitanud koos määruskaebusega menetluskulude

nimekirja ega kuludokumente. Määruskaebusele oli lisatud üksnes riigilõivu tasumist kinnitav makse-

korraldus. Ringkonnakohus selgitas järgmist.

3.1. Määruskaebemenetluses peavad menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid olema ringkonna-

kohtule esitatud hiljemalt koos määruskaebusega või määruskaebusele esitatud vastusega.

3.2. Ringkonnakohtu kauaaegsetest menetlustavadest tulenevalt lahendab ringkonnakohus määrus-

kaebuse kohe pärast halduskohtu poolt määruskaebuse menetlusse võtmist ning teiselt poolelt

seisukoha küsimist. Seejuures ei määra ringkonnakohus enne lõpplahendit kindlaks asja läbivaatamise

vormi, ei teavita pooli lahendi avalikult teatavakstegemise ajast ega anna pooltele täiendavat tähtaega

seisukohtade ning menetluskulude nimekirja esitamiseks.

3.3. Ringkonnakohtu kauaaegne praktika on põhjendatud määruskaebemenetluse eripärade ning

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 51 lg-s 1 sätestatud avalduste võimalikult varakult

esitamise põhimõttega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Norden OÜ esitas Tartu Ringkonnakohtu 22. septembri 2014. a määruse peale määruskaebuse,

paludes tühistada nimetatud määrus osas, milles ringkonnakohus jättis Norden OÜ kasuks välja

mõistmata muud kantud menetluskulud peale riigilõivu. Samuti taotleb Norden OÜ, et Riigikohus

mõistaks vastustajalt välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 1025 eurot või saadaks asja tagasi

ringkonnakohtule.

5. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.

5.1. Ringkonnakohus ei ole lahendanud määruskaebuse esitaja taotlust otsustada menetluskulude

jaotus.

5.2. Kohus rikkus HKMS § 109 lg-t 1, kuna ei andnud määruskaebuse esitajale tähtaega

menetluskulude nimekirja esitamiseks. Ringkonnakohtu seisukohad ei põhine ühelgi õigusaktil ega

kohtulahendil. Seadusest tulenevat menetlusnormi ei saa muuta kauaaegse kohtupraktikaga.

Ringkonnakohtu tõlgendus on vastuolus õigusselguse põhimõttega.

5.3. Kui ringkonnakohus pidas võimalikuks teha täiendav määrus menetluskulude jaotuse ja

väljamõistmise kohta, oleks ta võinud anda kaebajale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

5.4. Ringkonnakohtu seisukohtadest järeldub, et menetluskulud peavad olema kantud juba

määruskaebuse esitamisel. Selles asjas sai kaebaja oma esindajalt arve pärast määruskaebuse esitamist.

6. Maksu- ja Tolliamet vaidleb määruskaebusele vastu. Vastustaja leiab, et HKMS § 109 lg 1 on

menetluse üldsäte, mis laieneb eelkõige kaebuste menetlemisele halduskohtus ja ringkonnakohtus.

HKMS-i mitmetes paragrahvides viidatakse sellele, et määruskaebuse menetlemisel esinevad

võrreldes kaebuse menetlemisega eripärad (§ 178 lg 3, § 203 lg 2). HKMS § 109 lg-t 1 rakendatakse

määruskaebuste menetlemisel niivõrd, kui seda võimaldab määruskaebuse menetlemise eripära.

Ringkonnakohus leiab õigesti, et määruskaebemenetluse eripäradest ning HKMS § 51 lg-s 1

sätestatud avalduse võimalikult varakult esitamise põhimõttest tulenevalt on ringkonnakohtu kaua-

aegne praktika põhjendatud.

Kaebaja esitatud kuludokumendid ei tõenda menetluskulude kandmist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Praeguses asjas on vaidlusküsimuseks see, millal tuleb esitada menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid määruskaebemenetluses, kus tehakse menetlust lõpetav määrus.

8. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et määruskaebemenetluse eripära tõttu ei kohaldu määrus-

kaebuse menetlemisele kõik apellatsioonimenetluse nõuded. Apellatsioonimenetluse reeglitest

mõningane kõrvalekaldumine põhineb seadusel ja on kolleegiumi arvates õigustatav ka vajadusega

lahendada määruskaebused ökonoomselt ja kiiresti.

9. Määruskaebuse lahendamiseks alustab eelmenetlust üldjuhul halduskohus (HKMS § 206), kusjuures

halduskohus võib pärast teistelt menetlusosalistelt seisukohtade saamist määruskaebuse rahuldada ilma

täiendavaid dokumente küsimata. Määruskaebemenetluses peab menetlusosaline arvestama sellega, et

kohtul tuleb menetlust lõpetavas määruses jaotada ka menetluskulud (HKMS § 109 lg 2).

Ringkonnakohtul on õigus vajaduse korral täiendavaid dokumente küsida, mitte kohustus seda teha

(HKMS § 210 lg 4 teine lause). Erinevalt apellatsioonimenetlusest (HKMS § 193) ei ole

määruskaebemenetluses nähtud ette korraldava määruse tegemist kohtukoosseisu, asja läbivaatamise

vormi ja otsuse teatavakstegemise aja kohta. Kui kohus ei anna määruskaebemenetluses

kuludokumentide esitamiseks tähtaega, võib kuludokumente esitada kuni menetlust lõpetava lahendi

tegemiseni. Määruskaebuse esitaja võtab kuludokumentide koos määruskaebusega esitamata jätmisel

riski, et kohus lõpetab menetluse ja jaotab menetluskulud ning määruskaebuse esitaja jääb

kuludokumentide esitamise võimalusest ilma.

10. HKMS § 51 lg-s 1 on sätestatud põhimõte, et menetlusosalised ei tohi oma avalduste esitamisel

põhjendamatult viivitada. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine koos määrus-

kaebusega või võimalikult kiiresti pärast seda ei ole menetlusosalist ülemäära koormav. Kui menetluse

jooksul peaks tekkima võimalus ja vajadus esitada täiendavaid seisukohti, näiteks vastusena teiste

menetlusosaliste seisukohtadele, on võimalik taotleda ka täiendavalt tekkinud menetluskulude

väljamõistmist. Praeguses asjas ei ole määruskaebuse esitaja pärast määruskaebuse esitamist

täiendavaid seiskohti ega taotlusi ringkonnakohtule esitanud.

11. Kolleegium leiab, et praeguses asjas tuleb lisaks määruskaebemenetluse erisustele juhinduda

lihtmenetluse sätetest. Kuna tegemist oli haldustoiminguks loa andmise menetlusega (HKMS § 264 jj),

pidi ka määruskaebuse menetlus ringkonnakohtus vastama lihtmenetluse, mitte kirjaliku menetluse

reeglitele (HKMS § 264 lg 4 esimene lause). Loa andmise taotlus ning sellele järgneda võiv

määruskaebus tuleb lahendada viivitamata (HKMS § 264 lg 4). HKMS § 136 teise lause järgi võib

kohus lihtmenetluses anda tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks, kuid ei pea seda

tegema. Sellega on lihtmenetluses sätestatud erand HKMS § 109 lg-st 1.

12. Ringkonnakohus jättis 18. septembri 2014. a määruses menetluskulud jagamata ning tegi

22. septembril 2014 täiendava määruse, milles mõistis Maksu- ja Tolliametilt määruskaebuse esitaja

kasuks välja kantud ja tõendatud menetluskulud 15 eurot.

Kolleegium leiab, et kui kohus on jätnud menetluskulud menetlust lõpetavas määruses jagamata, on

menetlusosalistel võimalik taotleda täiendava määruse tegemist (HKMS § 170 lg 1 p 3, § 178 lg 3)

ning esitada koos täiendava määruse taotlusega ka kuludokumendid. Kohtul tuleb sellisel juhul anda

teistele menetlusosalistele võimalus menetluskulude kohta oma seisukoha avaldamiseks (RKHK

30. aprilli 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 27).

Praeguse asja toimikust ei nähtu ka see, et määruskaebuse esitaja oleks pärast menetlust lõpetava

määruse kättetoimetamist taotlenud ringkonnakohtult täiendava määruse tegemist ning esitanud

kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Asja materjalide põhjal saab järeldada, et

ringkonnakohus on täiendava määruse menetluskulude jaotamiseks teinud omal algatusel.

13. Eelneva põhjal jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse

muutmata.

14. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb arvata riigituludesse (HKMS § 107 lg 4).

Määruskaebuse esitaja kassatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS

§ 108 lg 1).

Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Ivo Pilving