3-2-1-35-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-35-15

Määruse kuupäev

Tartu, 13. mai 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Kohtutäitur Rannar Liitmaa avaldus saada luba siseneda

koos ostuhuvilisega võlgniku valduses olevatesse

ruumidesse

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 2-14-54058

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Oskar Susi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja kohtutäitur Rannar Liitmaa

Võlgnik Oskar Susi

Sissenõudja ERA Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood

10625474), esindaja juhatuse liige Kristjan Vahar

Asja läbivaatamise kuupäev

13. aprill 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2014. a määrust tsiviilasjas nr 2-14-54058

võlgniku eluruumi sisenema õigustatud isikute osas. Lubada kohtutäitur Rannar Liitmaal koos

ostust huvitatud isikutega siseneda Oskar Susile kuuluvasse ja tema valduses olevasse eluruumi

(korteriomand) Papiniidu 23−14, Pärnu (kinnistusraamatu registriosa nr 1514405)

korteriomandiga tutvumise eesmärgil 30 päeva jooksul arvates käesoleva määruse

jõustumisest. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta Oskar Susi kanda.

4. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 7. juulil 2014 esitas kohtutäitur Rannar Liitmaa (kohtutäitur) Pärnu Maakohtule avalduse täiteasjas

nr 175/2011/3113, milles palus anda kohtutäiturile luba siseneda Oskar Susile (võlgnik) kuuluvasse

korteriomandisse (Papiniidu 23−14, Pärnu), et tagada ostuhuvilistele kinnisasjaga tutvumise õigus.

Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku vastu algatatud täiteasi Pärnu Maakohtu

6. aprilli 2011. a määrusega sõlmitud kompromissilepingu alusel võlgnevuse sissenõudmiseks.

Sissenõudja on ERA Liisingu Inkassoteenused AS (sissenõudja).

Täitemenetluses müüdi üks võlgniku kinnistu ja kuna saadud rahast ei jätkunud võla tasumiseks,

arestiti sissenõudja avalduse alusel ka võlgnikule kuuluv hüpoteegiga koormatud korteriomand.

2012. a mais toimunud esimene korteriomandi enampakkumine nurjus. Kuna korteriomandil on

kehtiv hüpoteek, mis jääks pärast müümist püsima, vähendab see korteri müügi õnnestumise

tõenäosust oluliselt. Seetõttu otsustasid sissenõudja ja kohtutäitur täitekulude kokkuhoidmiseks jätta

korteriomandi kuulutuse kinnisvaraportaalidesse kehtima „tee pakkumine" vormis. Aastate jooksul

on korteri vastu mitmeid kordi huvi tuntud, kuid hüpoteegiga kaasnevad riskid ei ole enampakkumise

kuupäeva kindlaksmääramiseni viinud. Maakohtule avalduse esitamise hetkeks on tekkinud huviline,

kes on teadlik kõikidest korterile seatud hüpoteegiga kaasnevatest riskidest ja asjaolust, et võlgnik

elab korteris sees, kuid soovib sellegipoolest korteriga tutvuda ning korteri seisukorra sobivusel

enampakkumisel osaleda. Sellest lähtuvalt võttis kohtutäitur võlgnikuga telefoni teel ühendust ning

andis teada korterit näha soovivast huvilisest. Võlgnik selgitas, et tegemist on tema eluasemega ning

korteri näitamine huvilisele oleks tema põhiõiguste rikkumine. Seetõttu oli vajalik pöörduda kohtu

poole, et saada luba siseneda eluruumi.

2. Pärnu Maakohus rahuldas 8. juuli 2014. a määrusega avalduse. Maakohus lubas 15 päeva jooksul

kohtumääruse tegemisest täiteasja nr 175/2011/3113 raames kohtutäituril siseneda võlgniku valduses

olevatesse ruumidesse Papiniidu 23−14 Pärnus koos kinnisasja ostmisest huvitatud isikutega, et

võimaldada neile varaga tutvuda. Määrus kuulus selle järgi viivitamata täitmisele.

Maakohtu määruse järgi on kohtutäitur piisavalt selgitanud ja tõendanud võlgnikule kuuluvasse

korterisse sisenemisloa saamise vajalikkust. Kohus tugines täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 8,

§ 28 lg-tele 1 ja 2, § 85 lg-le 1.

Vaatamata kohtutäituri jõupingutustele ei ole tal õnnestunud saada võlgniku nõusolekut korteris

viibida ega seal asuvatesse ruumidesse siseneda. Võlgnik on keeldunud vara näitamisest huvilisele.

Kuna ostuhuviline on avaldanud soovi müüdava varaga tutvuda, tuleb anda kohtutäiturile luba

seadusega pandud kohustuse tagamiseks siseneda avalduses nimetatud võlgniku omandis ja valduses

olevatesse ruumidesse ja viibida tema valduses olevates ruumides, et näidata ostuhuvilisele

enampakkumisel müüdavat vara. Samas ei oleks võlgniku õigustatud huve arvestades lubatav ka

olukord, mil kohtumääruses jäetakse võlgniku ruumidesse sisenemise aeg täiesti lahtiseks. Sarnasele

seisukohale on asunud sarnase avalduse lahendamisel Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-

140-10. Seetõttu on otstarbekas määrata ruumidesse sisenemise aeg ajavahemiku täpsusega, milleks

on 15 päeva alates määruse tegemisest.

3. Võlgnik palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja jätta kohtutäituri avaldus

rahuldamata. Lisaks palus võlgnik täitemenetluse peatada.

4. Pärnu Maakohus jättis 12. novembri 2014. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas

selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. detsembri 2014. a määrusega maakohtu määruse muutmata ning

menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus võlgniku kanda. Samas pikendas ringkonnakohus

kohtutäiturile ruumidesse sisenemise perioodi, määrates selleks 30 päeva arvates ringkonnakohtu

määruse jõustumisest.

Võlgnik on maakohtu korraldusel (tl 107) oma 22. juuli 2014. a määruskaebuse menetluslikku

taotlust täpsustanud ja on kohtumäärust täies ulatuses vaidlustades väljendanud kahtlust, et

täitedokument on saadud pettusega. Võlgnik on ka leidnud, et kui kohus tuvastab alusdokumentide

vormistamises õigusrikkumisi, on vaidlustatud kohtumääruse väljastamine vastuolus põhiseaduse §-

dega 13, 26 ja 32. Eeltoodust saab piisavalt järeldada, et võlgnik soovib Pärnu Maakohtu 8. juuli

2014. a määruse tühistamist. Kuivõrd maakohus on määrusega lahendanud kohtutäituri TMS § 28

lg 2 kohase avalduse, tuleb lahendada küsimus, kas kohtule esitatud ajaolud annavad viidatud sätte

kohaselt aluse lubada kohtutäituril siseneda võlgniku ruumidesse mh selleks, et tutvuda enne

enampakkumist võlgnikule kuuluva arestitud korteriomandiga. Seega ei saa kohus käimasolevas

menetluses hinnata võlgniku väiteid, justkui ei oleks täitedokument kehtiv. Kui võlgnikul on

sundtäitmisele esitatud nõude kohta materiaalõiguslikke vastuväiteid, on tal õigus kaaluda

TMS § 221 kohase hagi esitamist sissenõudja vastu.

TMS § 28 lg 2 sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda

või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28

lg 3 järgi on nimetatud talumiskohustus ka isikutel, kelle kaas- või otseses valduses ruum või

maatükk on. Eraldi kohtumäärus tehakse täitemenetluse seadustiku mõtte kohaselt siis, kui võlgnik

või ruumi otsene valdaja ei ole nõus või takistab seda, et kohtutäitur, soovides vara kooskõlas TMS §-

ga 87 võimalikele enampakkumisel osaleda soovijatele tutvustada, siseneks võlgniku või kolmanda

isiku valduses olevatesse ruumidesse. Maakohus on TMS § 28 lg-tes 2 ja 3 sätestatud võlgniku või

otsese valdaja nõusolekuta kinnisasjal viibida ja ruumidesse sisenemise vajadust piisavalt

põhjendanud, sest avalduse asjaolude kohaselt ei pääse kohtutäitur võlgnikule kuuluvatesse

ruumidesse, kuna võlgnik ei võimalda ruumidesse siseneda. Võlgnik ei ole kaebuses ka vastupidist

väitnud. Võimalikku vaidlust täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendi kehtivuse üle ning

vaidluse ajaks täitemenetluse peatamise taotlust ei saa lahendada praeguse tsiviilasja raames.

Kuna praeguseks ajaks on möödunud maakohtu määratud aeg, millal võis võlgniku ruumidesse

siseneda, tuleb kohtutäiturile anda õigus siseneda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu määruse

jõustumisest võlgniku valduses olevatesse ruumidesse koos kinnisasja ostmisest huvitatud isikutega,

et võimaldada neil varaga tutvuda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Võlgnik palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada. Samuti palub võlgnik

õiguskaitset (täitemenetluse peatamine), kahju õiglast hüvitamist riigivastutuse seaduse alusel ning

täitemenetluses kinnipeetu tagastamist. Lisaks taotleb võlgnik sissenõudjalt 150 000 euro suuruse

kahju väljamõistmist.

Määruskaebuse järgi on täitemenetluse alusdokumendid tühise tehingu tunnustega. Lepingute

vormistamisel rikuti seadust. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta võlgniku täitemenetluse peatamise

taotluse.

7. Kohtutäitur leiab, et määruskaebuses esitatud seisukohad ei ole asjakohased.

8. Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgnik ei ole kaebuses välja toonud, kuidas

on ringkonnakohus kohaldanud valesti materiaalõiguse normi või rikkunud oluliselt menetlusõiguse

normi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrust tuleb muuta isikute osas, kellele ringkonnakohus

andis loa siseneda võlgniku ruumidesse. Lisaks kohtutäiturile tuleb anda see õigus ka ostuhuvilistele,

kes võivad võlgniku ruumidesse siseneda koos kohtutäituriga 30 päeva jooksul arvates käesoleva

määruse jõustumisest. Muus osas tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus

rahuldamata.

10. Kolleegium leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei ole praeguses tsiviilasjas asjassepuutuvad.

Võlgnik ei ole sisuliselt vaidlustanud kohtulahendeid tema eluruumi siseneda lubamise kohta, vaid on

vaidlustanud täitemenetluse alustamise eeldused. Praeguses hagita asjas seda teha ei saa, seda on

ringkonnakohus võlgnikule ka selgitanud. Samuti ei saa võlgniku ruumidesse sisenemise loa andmise

menetluses nõuda kahju hüvitamist sissenõudjalt. Vale on määruskaebuse väide, et ringkonnakohus ei

ole lahendanud täitemenetluse peatamise taotlust. Ka selle kohta on ringkonnakohus õigesti leidnud,

et seda ei saa läbi vaadata praeguse vaidluse raames. Ka Riigikohtule esitatud täitemenetluse

peatamise taotlus tuleb jätta asjassepuutumatuna tähelepanuta. Kolleegium märgib lisaks, et

kohtutäituril ei ole kassatsioonimenetluse jooksul õigus siseneda võlgniku ruumidesse, see õigus

tekib ringkonnakohtu määruse kohaselt ringkonnakohtu määruse jõustumise hetkest. Kuigi tavajuhul

võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 4 esimese lause kohaselt hagita menetluses

tehtavat määrust täita viivitamatult alates selle teatavakstegemise päevast, on ringkonnakohus

lükanud TsMS § 478 lg 4 teise lause alusel (ilma küll sellele viitamata) viivitamatu täidetavuse edasi

määruse jõustumiseni.

11. Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks selgitada järgmist. Praeguses

vaidluses tuli kohtutel lahendada õiguslik küsimus, kas TMS § 28 ja § 85 annavad kohtule aluse

lubada kohtutäituril siseneda koos ostuhuvilistega võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku

ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil.

TMS § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur võlgniku nõusolekul siseneda võlgniku valduses olevatesse

ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik

täitedokumendi täitmiseks. Kui võlgnik nõusolekut ei anna, võib TMS § 28 lg 2 järgi tema valduses

olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes

kohtu määruse alusel. TMS § 85 lg 1 kohaselt on soovijatel õigus müüdavate asjadega tutvuda alates

kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. TMS § 85 lg 2 esimese lause kohaselt määrab

kohtutäitur asjadega tutvumiseks kindlad ajad. Teise lause kohaselt, kui asjad on võlgniku valduses,

on võlgnikul õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires. Kolmanda

lause kohaselt peab kohtutäitur arvestama omaniku huve. Kuna TMS § 85 asub vallasasjadele

sissenõude pööramist reguleerivas TMS 6. peatükis, tuleb seda korteriomandi korral kohaldada

koostoimes TMS §-ga 137, mille järgi kohaldatakse kinnisasjale sissenõude pööramisel vastavaid

vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui 8. peatüki sätetest ei tulene teisiti.

12. Riigikohus on leidnud, et TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda

ka juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind

(vt Riigikohtu 29. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11). Samuti on Riigikohus

leidnud, et TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa ka võlgniku ruumidest hindamise või müümise

eesmärgil fotode tegemiseks (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-12,

p 11).

Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde ja leiab, et loa võib kohtutäiturile anda ka selleks, et

siseneda koos ostuhuvilistega võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide ostuhuvilistele

tutvustamise eesmärgil. Selline tõlgendus on kolleegiumi hinnangul mh võlgniku huvides, sest võib

kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka müügihinna tõusu (ja sellega

võla, sh ka viivise vähenemise). Eriti selgelt tuleb see välja praeguses vaidluses, mil ostuhuvilisi ei

ole juba mitu aastat leitud, kuna pärast korteriomandi müümist jääb seda koormama hüpoteek.

13. Kolleegium selgitab, et TMS § 28 eesmärgiks ei saa lugeda võlgniku ruumidesse sisenemise

reguleerimist üksnes ruumide või isiku füüsiliseks läbiotsimiseks, kuigi normi sõnastus võib olla

niimoodi mõistetav. Olulisemaks tuleb pidada täitemenetluse eesmärki: sissenõudja nõude

rahuldamine kõige tõhusamal viisil, arvestades seejuures võlgniku õigustatud huvidega. On selge, et

ruumide või võlgniku enda läbiotsimine (§ 28 lg 5) riivab kõige intensiivsemalt võlgniku põhiõigusi,

kuid annaks samas eelduslikult sissenõudja nõude rahuldamise seisukohast kõige vähem tulemust,

sest üldjuhul võib eeldada, et võlgniku eluruumidest arestitavaid asju ei leita, vt ka mittearestitavate

asjade loetelu TMS §-s 66. Läbiotsimistoimingu suurima riive tõttu on TMS § 28 sõnastatud selliselt,

et eelkõige just läbiotsimiseks on vaja kohtu eelnevat luba. Ka muudel, täitedokumendi täitmiseks

vajalikel eesmärkidel ruumidesse sisenemiseks on vaja kohtu luba, kuid need viisid riivavad võlgniku

õigusi oluliselt vähem ja seetõttu on lubatav ka TMS § 28 ja § 85 tõlgendamine eespool kirjeldatud

viisil.

14. Eespool esitatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata osas, milles kohtutäituril

lubati võlgniku ruumidesse siseneda. Ringkonnakohus on siiski jätnud määruse resolutsioonis

märkimata selle, mis on märgitud põhjendavas osas: et kohtutäituril on õigus siseneda võlgniku

ruumidesse koos ostuhuvilistega. Nii oli aga kohtutäitur taotlenud ja otsustanud ka maakohus.

Selliselt on resolutsioon ja põhjendav osa vastuolulised. Kolleegium saab selle vastuolu kõrvaldada,

täpsustades ringkonnakohtu määrust. Kohtutäituril koos ostuhuvilistega on õigus siseneda võlgniku

eluruumi 30 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.

15. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes kannab TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause järgi

võlgnik.

16. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise

lause alusel arvata riigituludesse.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu