3-3-1-8-15 · Riigikohus

Riigikohtunike Ivo Pilvingu ja Jüri Põllu eriarvamus halduskolleegiumi otsusele asjas nr 3-3-1-

8-15

1. Kolleegiumi nn puutumuskaebust käsitlev kohtupraktika tugineb Århusi konventsioonile, mille

eesmärgiks on anda asjaomasele üldsusele keskkonnaasjades laialdane juurdepääs õiguskaitsele. Seda

eesmärki on oluliseks pidanud ka Euroopa Kohus (vt nt kohtuasjad C-72/12: Altrip, C-570/13:

Gruber). Puutumusest lähtuv kaebeõigus on keskkonnaasjades lubatud just selleks, et kohtusse

pöördumist kergendada ja tõendamiskoormust selles osas leevendada – keskkonnaasjades ei pruugi

olla võimalik kaebeõigust sisustada identselt tavapäraste haldusasjadega subjektiivse avaliku õiguse

rikkumise kaudu. Selle eesmärgiga on vastuolus puutumusele tugineva kaebeõiguse tunnustamiseks

isikule avaldatava keskkonnamõju intensiivsusele rangete nõudmiste seadmine.

2. Nõustuda ei saa kolleegiumi enamuse seisukohaga, et antud juhul ei ole vaidlustatud maavara

kaevandamise loa alusel toimuval tegevusel olulist ja reaalset mõju kaebaja huvidele. Kaebaja on

näidanud piisavat puutumust kaevandamisega, et asuda seisukohale, et tal on kaebuse esitamise õigus

senises keskkonnaalases kohtupraktikas esitatud tingimustel.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja elukoht asub vaidlusaluse kaevanduse läheduses. Üks kaebaja

põhiväidetest on, et kaevandamine merest võib kaasa tuua müra ja visuaalset reostust, kuid seda mõju

elanikele ei ole keskkonnamõju hindamisel piisavalt uuritud. Olukorras, kus kaebaja viitab eeltoodud

küsimustes KMH aruande puudustele ning tema väljatoodud mõju võimalikkus on usutav, ei saa

nõustuda halduskohtu seisukohaga, et müra ja visuaalset reostust ei saa pidada selliseks mõjuks, mis

annab isikule kaebeõiguse. Arvestades, et kaevandamisluba on antud 20 aastaks, võib ka lühiajaliselt

võetuna väheoluline mõju kumuleerudes muutuda oluliseks.

Nendel tingimustel tulnuks kaebeõigust tunnustada ning kontrollida sisuliselt kaevandamisloa ja selle

väljaandmisele eelnenud KMH õiguspärasust, mh seda, kas loa leevendusmeetmed on piisavad.

Ivo Pilving, Jüri Põld