3-3-1-19-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-19-15

Otsuse kuupäev

12. mai 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Tõnu Anton ja Viive Ligi

Kohtuasi

OÜ Vilkest kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja

tollikeskuse 29. augusti 2012. a maksuotsuse nr 12.2-3/1046-5

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 6. novembri 2014. a otsus haldusasjas

nr 3-12-2455

Menetluse alus Riigikohtus

Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. novembri 2014. a otsus haldusasjas nr 3-12-2455.

3. Jätta jõusse Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2013. a otsus samas haldusasjas, täiendades

otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Lõuna maksu- ja tollikeskus määras 29. augusti 2012. a maksu-

otsusega nr 12.2-3/1046-5 OÜ-le Vilkest maksustamisperioodi detsember 2010 kuni veebruar 2011

eest täiendavalt käibemaksu 27 590 eurot ja 96 senti. Maksuotsuse kohaselt vähendas äriühing

alusetult nimetatud maksustamisperioodi käibemaksukohustust, kajastades käibedeklaratsioonides

ebaõigesti kauba (metsamaterjal) ja kasvava metsa raieõiguse soetamist OÜ-lt Astelfor. Kuna kaup

soetati Lätis ja toodi Eestisse, on tegemist ühendusesisese soetusega käibemaksuseaduse (KMS) § 8

lg 2 mõttes, mille puhul tekib kauba soetajal maksukohustus selles liikmesriigis, kuhu kaup

toimetatakse. Kasvava metsa raieõigus oli seotud Lätis asuva kinnistuga, mistõttu puudus OÜ-l

Astelfor KMS § 10 lg 4 p-st 1 tulenevalt õigus vastavale arvele käibemaksu lisada ja OÜ-l Vilkest

arvele märgitud käibemaksu sisendkäibemaksuna arvestada.

OÜ Vilkest esitas MTA-le vaide maksuotsuse tühistamiseks, kuid vaie jäeti rahuldamata.

2. OÜ Vilkest esitas halduskohtule kaebuse maksuotsuse nr 12.2-3/1046-5 tühistamiseks. Kaebuse

kohaselt ei toimunud tehingutes OÜ-ga Astelfor ühendusesisest soetamist KMS § 8 lg 2 mõttes, kuna

see säte rakenduks vaid olukorras, kus OÜ Vilkest omaks ettevõtlust Lätis ja toimetaks seejärel kauba

Eestisse oma Eestis asuva ettevõtluse jaoks. OÜ Vilkest ei oma Lätis mingit ettevõtlust. Juhul kui

asuda seisukohale, et KMS § 8 lg 2 rakendamiseks ei peaks OÜ Vilkest omama lähteriigis ettevõtlust,

ei ole ikkagi ühendusesisest soetust toimunud, kuna OÜ Vilkest ei soetanud kaupa Lätis vaid tegi

seda Eestis. Väär on maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt läks kauba omand üle kauba füüsilise

valduse andmisega OÜ-le Vilkest. Kauba omand läks OÜ-le Vilkest üle alles ostuhinna tasumisega,

mis toimus siis, kui kaup oli juba Eestis. Kasvava metsa raieõiguse müük ei ole kinnisasjaga seotud

teenus KMS § 10 lg 4 p 1 tähenduses, mistõttu oli kaebajal õigus kajastada selle soetamiselt

sisendkäibemaksu. Lisaks leidis kaebaja, et maksumenetlus oli liiga pikk, mistõttu on intresside

tasumise kohustus ebaõiglane.

3. Tartu Halduskohus jättis kaebuse 19. märtsi 2013. a otsusega rahuldamata järgmiste

põhjendustega:

1) kauba soetamisel OÜ-lt Astelfor oli tegemist ühendusesisese soetamisega KMS § 8 lg 2 mõttes.

OÜ-l Vilkest tekkis kauba soetamisel kohustus deklareerida ühendusesisest soetust ja arvestada sellelt

käibemaksu ning õigus kajastada ühendusesiseselt soetuselt arvestatud käibemaks sisendkäibe-

maksuna. OÜ Vilkest ei täitnud nimetatud kohustust ning kajastas seega käibemaksuarvestust

deklaratsioonidel ebaõigesti;

2) raieõiguse ostmine on kinnisasjaga seotud teenus. Kinnisasjaga seotud teenuste puhul on teenuste

käibe maksustamise kohaks riik, kus kinnistu asub, ning teenuse eest makstakse käibemaksu riigis,

kus käive tekib. OÜ Astelfor ei saanud Lätis asuva kasvava metsa raieõiguse arvele lisada Eestis

käibemaksu. Sellel arvel on käibemaks märgitud alusetult, ning seda ei saa sisendkäibemaksuna

arvestada ega tagastada;

3) maksuhaldur ei ole maksuotsusega intressi sisse nõudnud, vaid on märkinud maksuotsuses intressi

arvestamise metoodika.

4. OÜ Vilkest esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse

rahuldada. Kaebaja jäi halduskohtule esitatud kaebuses toodud väidete juurde.

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 6. novembri 2014. a otsusega OÜ Vilkest apellatsioonkaebuse.

Ringkonnakohus leidis, et maksuotsus on antud õigusliku aluseta, mistõttu on maksuotsus õigus-

vastane ning tuleb tühistada. KMS § 8 lg 2 kohalduks praeguses asjas üksnes siis, kui kaebaja omaks

ettevõtlust ka Lätis (näiteks äriühingut või filiaali) ja toimetaks kauba Lätist Eestisse oma Eestis

asuva või toimuva ettevõtluse jaoks, st kaebajal peaks olema ettevõtlus nii lähteriigis kui ka Eestis.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. MTA palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu

19. märtsi 2013. a otsus. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

1) ringkonnakohus on KMS § 8 lg-t 2 valesti kohaldanud. Vastavalt KMS § 8 lg-le 2 ja direktiivi

2006/112/EÜ art-le 21, millel KMS § 8 lg 2 põhineb, loetakse kauba ühendusesiseseks soetuseks

ettevõtluses kasutatava kauba toimetamist teisest liikmesriigist Eestisse ning seda ei ole kitsendatud

nõudega, et maksukohustuslane peab omama ettevõtlust (filiaali, äriühingut) selles teises liikmes-

riigis;

2) ringkonnakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui jättis põhjendamata, miks ta

tühistas halduskohtu otsuse ja maksuotsuse kasvava metsa raieõiguse müüki puudutavas osas.

7. OÜ Vilkest leiab, et ringkonnakohus on KMS § 8 lg-t 2 õigesti tõlgendanud ning õige on

ringkonnakohtu seisukoht, et sätet ei saa asjas kohaldada. Õigusliku aluseta antud maksuotsus on

õigusvastane ning tuleb tühistada. Ei ole vajadust arutleda selle üle, et ühe arve alusel soetati kasvava

metsa raieõigus. Maksuotsus tugines ühtsele õiguslikule alusele, mis on osutunud ebaõigeks.

Raieõiguse müügi osas jääb vastustaja oma varasemate seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Vaidlus on selle üle, kas OÜ-lt Astelfor soetatud kauba puhul on kaebaja seisukohalt tegemist

ühendusesisese soetamisega, ning selle üle, kas kaebajal on õigus kajastada sisendkäibemaksuna

Lätis asuva kasvava metsa raieõiguse omandamise arvel märgitud käibemaksu. Juhul, kui vaidlus-

aluste tehingute puhul on tegemist ühendusesisese soetamisega, tuli kaebajal deklareerida ühenduse-

siseselt soetamiselt käibemaks ja tal tekkis õigus kajastada deklareeritud käibemaksu sisendkäibe-

maksuna. Kuna kaebaja kajastas käibemaksuarvestuses OÜ-lt Astelfor kauba ostmisel ainult sisend-

käibemaksu, toob tehingute määratlemine ühendusesisese soetusena kaasa kaebaja käibemaksu-

arvestuse korrigeerimise, mille tulemusena suureneb kaebaja käibemaksukohustus.

Kolleegium võtab kõigepealt seisukoha, kas OÜ-lt Astelfor kauba ostmisel ja Eestisse toomisel oli

tegemist ühendusesisese soetamisega (I). Seejärel annab kolleegium hinnangu sisendkäibemaksu

kajastamisele kasvava metsa raieõiguse tehingult (II). Lõpuks lahendab kolleegium kassatsioon-

kaebuse ja jaotab menetluskulud (III).

I

9. Maksuhaldur on maksuotsuses asunud seisukohale, et OÜ Astelfor ja kaebaja vaheliste kauba

(metsamaterjal) ostu-müügitehingute puhul oli tegemist ühendusesisese soetamisega KMS § 8 lg 2

mõttes. Sellest lähtudes korrigeeris maksuhaldur OÜ Vilkest käibemaksuarvestust, mille tulemusena

määras kaebajale täiendavalt käibemaksu.

10. Kohtud on vaidlusaluseid metsamaterjali ostu-müügitehinguid erinevalt hinnanud. Halduskohus

nõustus maksuhalduriga, et tegemist on kauba ühendusesisese soetamisega KMS § 8 lg 2 mõttes,

lähtudes sellest, et OÜ Vilkest soetas kauba Lätis ja toimetas selle ettevõtluse eesmärgil Eestisse.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist ühendusesisese soetamisega KMS § 8 lg 2 mõttes, kuna

kaebajal puudus Lätis ettevõtlus (äriühing, filiaal).

11. Kolleegium märgib esmalt, et tulenevalt KMS § 1 lg 1 p-st 1 on käibemaksu objekt käive, välja

arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. Kauba käibe tekkimise koha regulatsioon on

toodud KMS §-s 9. KMS §-st 9 tulenevalt puudus juhul, kui vaidlusalune kaup võõrandati Lätis,

OÜ-l Astelfor õigus kauba müügi arvetele Eesti käibemaksu lisada ja kaebajal seda Eestis sisend-

käibemaksuna kajastada, sõltumata sellest, kas toimus kauba ühendusesisene soetamine.

12. Vaidlusaluste tehingute ajal kehtinud KMS § 8 lg 1 kohaselt oli kauba ühendusesisene soetamine

kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist

Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega

teisest liikmesriigist Eestisse, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel. KMS § 8

lg 2 järgi on kauba ühendusesisene soetamine ka ettevõtluses kasutatava kauba toimetamine teisest

liikmesriigist Eestisse oma Eestis toimuva ettevõtluse tarbeks, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 3

nimetatud juhtudel. Kolleegiumi hinnangul ei ole vaidlust selle üle, et KMS § 8 lg-s 3 nimetatud

erandeid vaidlusaluste tehingute puhul ei esinenud.

Ühendusesisest soetamist puudutavad sätted on käibemaksuseaduses alates selle 1. mail 2004

jõustunud versioonist. Selle käibemaksuseaduse eelnõu (131 SE) seletuskirjast nähtub, et seaduse

eesmärk on käibemaksuseaduse ühtlustamine Euroopa Liidus käibemaksuga maksustamist

reguleeriva direktiiviga 77/388 EMÜ. Praegusel ajal on Euroopa Liidu ühine käibemaksusüsteem

kehtestatud 1. jaanuaril 2007 jõustunud Nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ (käibemaksudirektiiv).

Riigikohus on korduvalt rõhutanud riigisiseste kohtute kohustust tõlgendada Eesti õigust kooskõlas

Euroopa Liidu õigusega ehk kohustust tõlgendada Eesti õigust võimalikult suures ulatuses Euroopa

Liidu õiguse sõnastust ja eesmärki arvestades (vt nt halduskolleegiumi 16. juuni 2010. a otsus asjas

nr 3-3-1-36-10, p 19 ja seal toodud viited). Seega tuleb käibemaksuseaduse ühendusesisest soetamist

puudutavaid sätteid tõlgendada kooskõlas käibemaksudirektiiviga.

13. Ühendusesisest soetamist käsitleva KMS § 8 tõlgendamisel on asjassepuutuvad käibemaksu-

direktiivi art-d 20 ja 21. Käibemaksudirektiivi art 20 lg 1 kohaselt on kaupade ühendusesisene

soetamine sellise õiguse omandamine, mille alusel võib käsutada omanikuna materiaalset vallasasja,

mille müüja või kaupade soetaja või nende arvel tegutsev isik lähetab või veab kaupade soetajale

muusse liikmesriiki kui see, kust kaubad lähetatakse või veetakse. Art 21 kohaselt loetakse kaupade

ühendusesiseseks soetamiseks tasu eest selliste kaupade kasutamist maksukohustuslase poolt oma

ettevõtluse eesmärgil, mille nimetatud maksukohustuslane või tema arvel tegutsev isik on lähetanud

või vedanud teisest liikmesriigist, kus kaubad valmistati, kaevandati, töödeldi, osteti või soetati artikli

2 lõike 1 punkti b tähenduses, või mille maksukohustuslane oma ettevõtluse eesmärgil nimetatud

teise liikmesriiki importis. Sealjuures näeb käibemaksudirektiivi art 2 lõike 1 punkt b alapunkt i muu

hulgas ette, et käibemaksuga maksustatakse kaupade ühendusesisene soetamine tasu eest liikmesriigi

territooriumil maksukohustuslase poolt, kes sellena tegutseb.

14. Kolleegiumi hinnangul ei tulene käibemaksudirektiivi eeltoodud selgetest (acte clair) sätetest

nõuet, et ühendusesiseseks soetamiseks peaks kauba ostja omama registreeritud ettevõtlust (nt äri-

ühingut või filiaali) selles liikmesriigis, kus ta ettevõtluses kasutatava kauba soetab. Sellist nõuet ei

tulene ka KMS § 8 lg-st 2, kuna seal ei sätestata, et kaup, mis toimetatakse teisest liikmesriigist

Eestisse, peaks olema eelnevalt soetusriigis asuvas ostja ettevõtluses kasutatav. Ka ringkonnakohtu

viidatud KMS eelnõu seletuskirjas olevast ühest näitest ei saa sellist nõuet tuletada. Seega on

ringkonnakohus KMS § 8 lg-t 2 vääralt tõlgendanud, sidudes ühendusesisese soetamise ostja

ettevõtluse olemasoluga riigis, kus kaup soetati.

15. Käibemaksudirektiivi ja KMS § 8 koosmõjus tõlgendamisest tuleneb, et kaupade ühendusesisese

soetamise eeldusteks kauba ostmisel teisest liikmesriigist on kauba soetajale kauba omanikuna

käsutamise õiguse üleminek ning kauba toimetamine soetusriigist ettevõtluses kasutamise eesmärgil

mõnda teise liikmesriiki. Maksuhaldur asus maksuotsuses toodud asjaolude põhjal seisukohale, et OÜ

Vilkest ostis OÜ-lt Astelfor Lätis asuva metsamaterjali, mille OÜ Vilkest osaliselt ise Lätis raius ja

oma ettevõtluse tarbeks Eestisse toimetas. Halduskohus nõustus maksuhalduriga, et kaebaja soetas

OÜ Astelfor arvetel kajastatud metsamaterjali Lätis ning korraldas selle transpordi Eestisse oma

klientidele. Ka ringkonnakohus leidis, et vaidlust ei ole asjaolu üle, et kaup pärines Lätist ja et

kaebaja käis ise sellel Lätis järel.

Kaebaja on menetluses asunud seisukohale, et kauba ostmine OÜ-lt Astelfor toimus Eestis, kuna

kaebaja ja OÜ Astelfor leppisid kokku, et kaupade omandiõigus läheb kaebajale üle kaupade eest

tasumisel ning tasumine toimus siis, kui kaup oli Eestisse toimetatud.

16. Halduskohus on otsuses selgitanud, et kauba ühendusesisene soetamine ei ole seotud kauba

omandiõiguse ülemineku koha ega kauba eest tasumisega.

Kolleegium nõustub halduskohtuga, et tehingu poolte kokku lepitud kauba (asjaõiguslik) omandi-

õiguse ülemineku koht ja aeg ning kauba eest tasumise aeg ei oma praegusel juhul ühendusesisese

soetamise tuvastamisel tähtsust. Oluline on, kas kaebaja toimetas kauba Lätist Eestisse Eestis

toimuva ettevõtluse tarbeks. Asjas on tuvastatud, et kaebaja ostis kauba Lätis ja toimetas kauba oma

ettevõtluse tarbeks Lätist Eestisse.

17. Seega on ühendusesisese soetamise eeldused asjas tuvastatud ning maksuhaldur on maksuotsuses

ja halduskohus kohtuotsuses õigesti leidnud, et kaebaja ja OÜ Astelfor vaheliste ostu-müügitehingute

ja järgneva kauba Lätist Eestisse toimetamise puhul oli tegemist ühendusesisese soetamisega KMS

§ 8 lg 2 mõttes. Maksuhaldur on maksuotsuses põhjendatult lähtunud ühendusesisese soetamise

maksustamist reguleerivatest KMS sätetest ning korrigeerinud õigesti kaebaja käibemaksuarvestust,

arvestades kaebaja ühendusesiseselt soetuselt käibemaksu 20% ning ühtlasi kajastades

ühendusesiseselt soetatud kauba maksustatavalt väärtuselt arvestatud käibemaksu kaebaja

sisendkäibemaksuna.

II

18. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ja maksuotsuse tervikuna, leides, et maksuotsus on

tehtud õigusliku aluseta. Ringkonnakohus ei võtnud sealjuures seisukohta kasvava metsa raieõiguse

müügi arvel sisaldunud käibemaksu kaebaja sisendkäibemaksuna arvestamise kohta. Kuna

ringkonnakohtu otsuses puuduvad arusaadavad põhjendused, millest saaks järeldada maksuotsuses

õigusliku aluse puudumist kasvava metsa raieõiguse müügi arvel märgitud sisendkäibemaksu

arvestamise kohta, jättis ringkonnakohus sisuliselt põhjendamata, miks maksuotsus ja halduskohtu

otsus nimetatud osas valed on. Kolleegiumi hinnangul rikkus ringkonnakohus sellega kohtuotsuse

põhjendamise kohustust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-d 2 ja 3, § 157 lg 1).

19. Kolleegiumi hinnangul ei tingi põhjendamiskohustuse rikkumine praegusel juhul ringkonnakohtu

otsuse osalist tühistamist ja asja saatmist tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Kõik asja lahendamise seisukohalt tähtsust omavad kasvava metsa raieõiguse müüki puudutavad

asjaolud on maksuotsuses ja halduskohtu otsuses toodud. Ringkonnakohus ei ole tuvastatud

asjaolusid kahtluse alla seadnud. Seetõttu peab kolleegium võimalikuks selles osas ise lahendi teha.

20. Maksuotsuses on maksuhaldur asunud seisukohale, et OÜ-l Astelfor ei olnud kasvava metsa

raieõiguse müügi arvel õigust käibemaksu märkida kuna tegemist oli Lätis asuva kinnisvaraga seotud

teenusega, mille käibe tekkimise koht ei ole KMS § 10 lg 4 p 1 kohaselt Eesti. Selle tõttu puudus

kaebajal õigus arvel märgitud käibemaksu sisendkäibemaksuna kajastada. Samale seisukohale asus

kohtuotsuses halduskohus.

OÜ Vilkest leiab, et kasvava metsa raieõiguse müüki ei saa lugeda kinnisasjaga seotud teenuseks

KMS § 10 lg 4 p 1 tähenduses ning teenuse käibe tekkimise kohaks on Eesti, kuna teenust osutab

Eestis registreeritud maksukohustuslane (OÜ Astelfor).

21. Raieõiguse müügi ajal kehtinud KMS § 10 lg 1 järgi on teenuse käibe tekkimise koht Eesti, kui

teenust osutatakse Eestis registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või kui

teenust osutatakse Eestis oleva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu isikule, kes ei ole üheski

liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ette-

võtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud

juhtudel. KMS § 10 lg 4 p 1 kohaselt ei ole teenuse käibe tekkimise koht Eesti, kui osutatakse

välisriigis asuva kinnisasjaga seotud teenust, sealhulgas ehitamine, hindamine ja hooldamine ning

kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks ja korraldamiseks osutatav teenus ning

majutusteenus.

Asjas ei ole vaidlust, et kinnistu, millel oleva metsa raieõigus müüdi, asub Lätis. Seotus välisriigis

asuva kinnisasjaga on tingimus, mille puhul ei ole teenuse käibe tekkimise koht Eestis. Seega on

kasvava metsa raieõigusega seotud vaidluse lahendamisel määrava tähtsusega küsimus, kas kasvava

metsa raieõiguse müügi puhul on tegemist kinnisasjaga seotud teenusega.

22. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et metsaseadusest ja keskkonnaministri 17. märtsi

1999. a määrusega nr 30 kinnitatud kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjaliga sooritatavate

tehingute eeskirjadest tulenevalt on raieõiguse müük sisuliselt metsakinnisasja kasutusse andmine

teisele isikule koos õigusega raiuda sealt kinnisasjalt mets ja see omandada ning et selline leping

vastab olemuslikult võlaõigusseaduse §-s 339 sätestatud rendilepingu mõistele. Seadusest ei tulene,

et raieõiguse võõrandamine oleks asjaõiguse seadmine kinnisasjale (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

otsus asjas nr 3-2-1-51-11, p 16). Seega on raieõiguse müügi puhul oma olemuselt tegemist kinnis-

asjaga seotud kasutuslepinguga.

23. KMS § 2 lg 3 p 3 kohaselt on teenus ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas

väärtpaberi võõrandamine, mis sama lõike punkti 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandus-

tegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Kasvava metsa raie-

õiguse puhul ei ole tegemist kaubaga KMS § 2 lg 3 p-de 1 ja 2 mõttes. Tegemist on seega KMS

mõttes teenusega. Kuna raieõigust on võimalik realiseerida ainult konkreetsel kinnistul, on tegemist

teenusega, mis on seotud kinnisasjaga.

24. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur ja halduskohus õigesti leidnud, et kasvava metsa raieõiguse

müügi puhul on tegemist kinnisasjaga seotud teenusega. Sellist õigust on võimalik müüa ainult seoses

konkreetse kinnisasjaga ning selle kehtimine mõne teise kinnisasja suhtes on välistatud.

Praeguses asjas on kasvava metsa raieõigus seotud Lätis asuva kinnistuga, mistõttu puudus OÜ-l

Astelfor KMS § 10 lg 4 p-st 1 tulenevalt õigus vastavale arvele Eesti käibemaksu lisada ja OÜ-l

Vilkest arvele märgitud käibemaksu Eestis sisendkäibemaksuna arvestada. Seetõttu on maksuhaldur

maksuotsusega põhjendatult korrigeerinud kaebaja käibemaksuarvestust OÜ Astelfor kasvava metsa

raieõiguse müügi arvel näidatud sisendkäibemaksu osas.

III

25. Eeltoodud põhjustel on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et maksuotsus on antud õigusliku

aluseta. Seetõttu tuleb MTA kassatsioonkaebus rahuldada ja Tartu Ringkonnakohtu 6. novembri

2014. a otsus tühistada. Asjas jääb jõusse Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2013. a otsus, mille

põhjendusi täiendatakse käesoleva otsuse põhjendustega (HKMS § 230 lg 5 p-d 4 ja 6).

26. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või

teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 108 lg 1

esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Praeguses asjas tehti

otsus kaebaja kahjuks. MTA ei ole asjas menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud,

seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Vastustaja oli HKMS § 107 lg 9 alusel kautsjoni tasumisest vabastatud.

Tõnu Anton, Viive Ligi, Ivo Pilving