3-1-1-30-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-30-15

Otsuse kuupäev

8. mai 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Raul Värvi süüdistuses KarS § 274 lg 1, § 275

ja § 303 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Ringkonnakohtu

1. detsembri

2014.

a

otsus

kriminaalasjas nr 1-13-4687

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Raul Värvi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli

Hinto

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

8. aprill 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 1. detsembri 2014. a otsus ja Tartu Maakohtu 14. augusti

2014. a otsus osaliselt Raul Värvi süüditunnistamises KarS § 275 järgi. Tartu Ringkonnakohtu

1. detsembri 2014. a otsus tühistada ka Raul Värvile KarS § 275, § 65 lg 1, § 64 lg 1 ja § 65 lg 2

alusel mõistetud karistuste osas.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega:

2.1. Mõista Raul Värv KarS § 275 järgi õigeks 17. jaanuaril, 23. veebruaril, 22. aprillil ja

24. aprillil 2012 toimepandud tegudes.

2.2. Lõpetada Raul Värvi suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel 24. mail 2012 ja

12. juulil 2013 toimepandud tegudes, sest süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele.

2.3. KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel liita Raul Värvile 17. märtsil 2012 toimepandud kuriteo eest

KarS § 274 lg 1 järgi karistuseks mõistetud üheaastane vangistus ning Tartu Maakohtu 23. mai

2012. a otsuse järgi karistuseks mõistetud üheksa-aastane vangistus, mõistes liitkaristuseks 9

(üheksa) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2.4. Arvata eelmises punktis märgitud liitkaristusest maha Tartu Ringkonnakohtu 1. detsembri

2014. a otsuse tegemise ajaks ärakantud karistus (s.o kolm aastat ja üheksa kuud vangistust).

Ärakandmisele kuulub 5 (viis) aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust.

2.5. KarS § 63 lg 2 ja § 64 alusel liita Raul Värvile 1. septembril 2012 ja 17. veebruaril 2014

toimepandud kuritegude eest KarS § 274 lg 1 järgi karistuseks mõistetud ühe aasta ja kuue kuu

pikkune vangistus ning 8. juunil 2012 toimepandud kuriteo eest KarS § 303 järgi karistuseks

mõistetud kaheaastane vangistus, mõistes liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 9 (üheksa) kuud

vangistust.

2.6. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada resolutsiooni p-s 2.5 märgitud liitkaristust resolutsiooni p-

s 2.4 märgitud liitkaristuse ärakandmata osa võrra ja mõista Raul Värvile kohtuotsuste kogumi

eest ärakantavaks liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

3. Muus (sh karistuse kandmise algusaja) osas jätta Tartu Ringkonnakohtu 1. detsembri 2014. a

otsus muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

5. Määrata Advokaadibüroole Objartel & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

Raul Värvile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 192 (ükssada üheksakümmend

kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 32 (kolmkümmend kaks) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti

Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Raul Värv tunnistati Tartu Maakohtu 14. augusti 2014. a otsusega süüdi ja teda karistati 17. märtsil

2012 toimepandud kuriteo eest KarS § 274 lg 1 järgi 3-kuulise vangistusega ning ajavahemikul

17. jaanuarist kuni 24. aprillini 2012 toimepandud kuritegude eest KarS § 275 järgi samuti 3-kuulise

vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu 23. mai

2012. a otsuse järgi karistuseks mõistetud 9-aastase vangistusega, misjärel kujunes R. Värvi

karistuseks 9 aastat ja 3 kuud vangistust. Sellest karistusest arvati maha 14. augustiks 2014 ärakantud

vangistus ning märgiti, et ärakandmisele kuulub veel 5 aastat 9 kuud ja 17 päeva vangistust.

Sama otsusega tunnistati R. Värv süüdi ja teda karistati veel 1. septembril 2012 ja 17. veebruaril 2014

toimepandud kuritegude eest KarS § 274 lg 1 järgi 7-kuulise vangistusega, 24. mail 2012 ja 12. juulil

2013 toimepandud kuritegude eest KarS § 275 järgi 2-kuulise vangistusega ning 8. juunil 2012

toimepandud kuriteo eest KarS § 303 järgi 2-aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel 5 aasta 9 kuu ja 17

päeva võrra. R. Värvi lõplikuks karistuseks kujunes 8 aastat 1 kuu ja 17 päeva vangistust, mille

kandmise algusajaks määrati 14. august 2014.

1.1. KarS § 274 lg 1 järgi tunnistati R. Värv süüdi selles, et ta lõi 17. märtsil 2012 kell 21:04 Tartu

Vanglas vahi all viibides vangla peaspetsialist-korrapidajat A. O.-d ühel korral pea piirkonda,

tekitades kannatanule füüsilist valu, vasakpoolse kulmu ja oimu piirkonna punetuse ja kerge turse

ning vasakpoolse põsesarna piirkonna punetuse. Samuti tunnistati R. Värv KarS § 274 lg 1 järgi süüdi

selles, et ta ähvardas 1. septembril 2012 kella 20:20 ja 21:05 paiku füüsilise vägivallaga vangivalvur

P. T.-d ning lõi 17. veebruaril 2014 kella 13:20 paiku vanemvalvurit Ü. J.-i ühel korral rusikaga

näkku. Löömisega tekitas R. Värv Ü. J.-ile füüsilist valu, paremal pool nina punetuse, nina all

kriimustuse, alumisel huulel seespoolse marrastuse ja huule kerge turse. R. Värv püüdis lüüa Ü. J.-i

veel, kuid kannatanul õnnestus edasisi lööke tõrjuda. Samuti ähvardas R. Värv Ü. J.-i

tervisekahjustuse tekitamisega.

1.2. KarS § 275 järgi tunnistati R. Värv süüdi selles, et ta solvas 17. jaanuaril 2012 kella 20:15 paiku

vangivalvur J. A.-d; 23. veebruaril 2012 kella 18:45 paiku valvureid H. K.-d, K. R.-i ja M. M.-i;

22. aprillil 2012 kella 20:50 paiku valvur E. P.-d; 24. aprillil 2012 kella 20:20 paiku valvur Ü. J.-i;

24. mail 2012 kella 21:50 ajal valvur P. T.-d ning 12. juulil 2013 kella 20:10 paiku valvur E. T.-d.

1.3. KarS § 303 järgi tunnistati R. Värv süüdi selles, et ta kasutas prokuröri kohustuste täitmise eest

kätte maksmiseks prokuröri abi R. K.-d vastu vägivalda. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude

kohaselt ärritus R. Värv 8. juunil 2012 kella 14:20 paiku Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ruumides

R. K. töökabinetis selle peale, et R. K. ei nõustunud kokkuleppemenetluse raames toimunud

läbirääkimiste käigus R. Värvile psühhiaatrilise ekspertiisi määramisega ega R. Värvi soovitud

karistuse määraga. R. Värv kargas püsti, haaras R. K. laua nurgast kinni ja tõstis laua kahel korral

üles nii, et laual olnud esemed kukkusid R. K.-le vastu kõhtu ja käsi. Samuti lükkas R. Värv laua

serva R. K.-le vastu kõhtu nii, et R. K. jäi laua ja seina vahele, ning kummardus samal ajal sõnagi

lausumata R. K. poole. Sel ajal tundis prokurör hirmu enda turvalisuse ja tervise pärast.

2. Tartu Maakohtu 14. augusti 2014. a otsuse peale esitas apellatsiooni Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Anneli Hinto, kes taotles muu hulgas R. Värvile KarS § 274 lg 1, § 275, § 65 lg 1,

§ 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud karistuste tühistamist ning uue otsusega R. Värvi rangemat

karistamist.

3. Tartu Ringkonnakohtu 1. detsembri 2014. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 14. augusti 2014. a

otsus R. Värvile mõistetud karistuste osas. Uue otsusega karistati R. Värvi 17. märtsil 2012

toimepandud kuriteo eest KarS § 274 lg 1 järgi 1-aastase vangistusega ning ajavahemikul

17. jaanuarist kuni 24. aprillini 2012 toimepandud kuritegude eest KarS § 275 järgi 8-kuulise

vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu 23. mai

2012. a otsuse järgi karistuseks mõistetud 9-aastase vangistusega, misjärel kujunes R. Värvi

karistuseks 10 aastat vangistust. Sellest karistusest arvati maha 1. detsembriks 2014 ärakantud

vangistuse osa ning märgiti, et ärakandmisele kuulub veel 6 aastat ja 3 kuud vangistust.

Samuti karistati R. Värvi ringkonnakohtu otsusega 1. septembril 2012 ja 17. veebruaril 2014

toimepandud kuritegude eest KarS § 274 lg 1 järgi 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega ning 24. mail

2012 ja 12. juulil 2013 toimepandud kuritegude eest KarS § 275 järgi 6-kuulise vangistusega.

8. juunil 2012 toimepandud kuriteo eest KarS § 303 järgi karistuseks mõistetud 2-aastane vangistus

jäeti muutmata. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti nende kuritegude eest liitkaristuseks 3 aastat

vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel 6 aasta ja 3 kuu võrra. R. Värvi lõplikuks

karistuseks kujunes 9 aastat ja 3 kuud vangistust, mille kandmise algusajaks määrati 1. detsember

2014. Ülejäänud osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kokkuvõtlikult olid ringkonnakohtu

seisukohad järgmised.

3.1. Maakohus ei järginud R. Värvi karistamisel kõiki KarS § 56 nõudeid ega pööranud piisavalt

tähelepanu süü suurusele ja üldpreventiivsetele kaalutlustele. Samuti keskendus maakohus liigselt

süüdistatava individuaalsele omapärale. Kohtupsühhiaatria ekspertiisiakti kohaselt esineb R. Värvil

küll isiksusehäire, mis väljendub sotsiaalsete normide ja kohustuste püsivas eiramises, hoolimatus

suhtumises teiste tunnetesse ning võimetuses tunda süüd ja õppida karistustest, kuid karistuse

mõistmisel tuleb süüdistatava isiku kõrval arvestada ka tema üldist hoiakut õiguskaitse- ja

vanglasüsteemis töötavate inimeste vastu.

3.2. R. Värvi tuleb karistada sanktsiooni keskmises määras. Süüdistatav ründas vanglaametnikke nii

verbaalselt kui ka füüsiliselt ning üldjuhul kostus tema valjuhäälne ja agressiivne vastuhakk

kõrvalkambritesse, tuues kaasa teiste vangide rahulolematuse ning aktiviseerides kriminogeenset

poolehoidu taolisele õigusvastasele käitumisele. Seega destabiliseeris R. Värv järjepidevalt üldist

kinnipidamiskoha õhkkonda. Samuti on R. Värvi varasemalt karistatud neljal korral, kuid ta pole

teinud sellest vajalikke järeldusi ja jätkas uute kuritegude toimepanemist ka kohtueelse menetluse

ajal. Mõistetav karistus peab mõjutama isikut uute õigusrikkumiste toimepanemisest loobuma.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Ringkonnakohtu 1. detsembri 2014. a otsuse peale esitas kassatsiooni R. Värvi kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist R. Värvi

süüditunnistamises KarS § 275 järgi ja R. Värvi vabastamist KarS § 275 järgi mõistetud karistuste

kandmiselt. Samuti taotleb kaitsja R. Värvi õigeksmõistmist KarS § 274 lg 1 järgi 17. märtsil ja

1. septembril 2012 toimepandud tegudes. Kokkuvõtlikult märgib kaitsja järgmist.

4.1. Alates 1. jaanuarist 2015 pole avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema

ametikohustuste täitmisega kuriteona karistatav. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 1 lg 3

kohaselt vabastatakse kuriteos süüdimõistetud isik karistuse kandmisest juhul, kui karistusseadustiku

või muu seaduse järgi vastab kuriteokoosseisule väärteokoosseis. Järelikult tuleb R. Värv vabastada

KarS § 275 järgi mõistetud karistuste kandmiselt. Samuti tuleb R. Värvile mõista kergem liitkaristus.

4.2. R. Värvi süü A. O.-le kehavigastuste tekitamises ja P. T. ähvardamises pole tõendatud. Nähtuvalt

17. märtsi 2012. a videosalvestisest ei löönud süüdistatav A. O.-d tahtlikult ja P. T. ütlused ei anna

alust arvata, et ta võttis süüdistatava sõnu tõsiselt.

4.3. Ringkonnakohus suurendas alusetult R. Värvile KarS § 274 lg 1 järgi mõistetud karistusi ja jättis

tähelepanuta, et maakohtu istungil antud ütluste kohaselt kahetses R. Värv Ü. J.-i ründamist.

Süüdistatav ei osanud selgitada, kuidas löömine juhtus, ja ütles, et ta oleks tahtnud valvuri ees

vabandada. Samuti tugines ringkonnakohus ülemäära üldpreventiivsetele kaalutlustele ega arvestanud

piisavalt süüdistatava isikuga.

5. Kassatsioonile esitas vastuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör A. Hinto, kes

märgib kokkuvõtlikult järgmist.

5.1. Kaitsja leiab õigustatult, et kergema karistusseaduse jõustumise tõttu tuleb R. Värv vabastada

KarS § 275 järgi mõistetud karistuste kandmisest. Kuna süüdistatavale mõistetud üksikkaristused

liideti KarS § 64 lg 1 alusel üksnes osaliselt, tuleb liitkaristused jätta siiski samaks. Kõigepealt tuleb

R. Värvile mõista 17. märtsil 2012 toimepandud kuriteo eest KarS § 274 lg 1 järgi karistuseks 1-

aastane vangistus. Seejärel tuleb KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Tartu

Maakohtu 23. mai 2012. a otsuse järgi karistuseks mõistetud 9-aastase vangistusega ning mõista

R. Värvile karistuseks 10-aastane vangistus. Sellest karistusest tuleb maha arvata 1. detsembriks 2014

ärakantud vangistuse osa ja märkida, et ärakandmisele kuulub veel 6 aastat ja 3 kuud vangistust.

Samuti tuleb R. Värvi karistada 1. septembril 2012 ja 17. veebruaril 2014 toimepandud kuritegude

eest KarS § 274 lg 1 järgi 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega ning jätta 8. juunil 2012 toimepandud

kuriteo eest KarS § 303 järgi karistuseks mõistetud 2-aastane vangistus muutmata. KarS § 64 lg 1

alusel tuleb nende kuritegude eest mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust ning KarS § 65 lg 2 alusel

tuleb seda karistust suurendada 6 aasta ja 3 kuu võrra. R. Värvi lõplikuks karistuseks kujuneb seega 9

aastat ja 3 kuud vangistust, mille kandmise algusaega tuleb arvestada alates 1. detsembrist 2014.

5.2. KarS § 274 lg 1 järgi mõistetud karistuste suurendamise osas on ringkonnakohtu otsus seaduslik

ja nõuetekohaselt põhjendatud. Kassatsioonis väljendab kaitsja üksnes mittenõustumist kohtu

hinnanguga süüdistatava süü suurusele. Samuti vaidlustab kaitsja alusetult süüdistatava

süüditunnistamist A. O.-le kehavigastuste tekitamises ja P. T. ähvardamises. R. Värv tunnistati nendes

kuritegudes süüdi juba maakohtu otsusega ning selles osas apellatsiooni ei esitatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. KarS § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku süüditunnistamine ning karistamine võimalik üksnes juhul,

kui tema tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel, arvates teo toimepanemisest kuni

kohtuotsuse jõustumiseni (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2008. a otsus kriminaalasjas

nr 3-1-1-39-08, p 9). Olukorras, kus kuriteokoosseis, millele tegu selle toimepanemise ajal vastas,

tunnistatakse kehtetuks, on isiku süüditunnistamine KarS § 5 kohaselt siiski lubatav, kui see tegu

vastab

mõnele

kehtivale

kuriteokoosseisule

(vt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-36-07, p 7.3). Kui seadus

on teo toimepanemise ja otsuse tegemise vahelisel ajal muutunud, tuleb kohtuotsuses vastata

küsimusele, kas ja kui, siis millise sätte järgi on isiku tegu karistatav karistusseaduse uue redaktsiooni

kohaselt (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-18-14,

p 6).

7. Alates 1. jaanuarist 2015 on avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema

ametikohustuste täitmisega karistatav KarS § 275 lg 1 järgi rahatrahviga või arestiga. Seega ei ole

selline tegu KarS § 3 lg-st 4 lähtuvalt enam kuritegu vaid väärtegu. KarS § 5 lg 2 lause 1 kohaselt on

seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda,

tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Kuna R. Värvi

suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus ei ole veel jõustunud ja kehtiv KarS § 275 lg 1 redaktsioon

välistab R. Värvile süüksarvatud võimuesindaja solvamise karistatavuse kuriteona, leevendab see

tema olukorda ja omab tagasiulatuvat jõudu KarS § 5 lg 2 lause 1 mõttes.

8. KrMS § 274 lg 1 kohaselt tuleb kriminaalmenetlus määrusega lõpetada, kui KrMS § 199 lg 1 p-s 1

nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele. Kuna kriminaalmenetluse seadustik

ei näe ette võimalust tunnistada süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, on

kriminaalasjas võimalik süüküsimust ette otsustamata kujundada üksnes abstraktne seisukoht, kas

süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

30. aprilli 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-12, p 12). Maakohtu otsuse kohaselt solvas

R. Värv vangivalvureid 17. jaanuaril, 23. veebruaril, 22. aprillil, 24. aprillil ja 24. mail 2012 ning

12. juulil 2013. KarS § 81 lg 7 p 2 ja lg 8 kehtestavad koosmõjus väärteo absoluutseks

aegumistähtajaks kolm aastat. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on väärteo aegumine

selline menetlustakistus, mis välistab väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või

alustatud menetluse jätkamise mistahes eesmärgil (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli

2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-20-10, p 8). Seetõttu pole võimalik süüdistatava suhtes

kriminaalmenetlust KrMS § 274 lg 1 alusel lõpetada 17. jaanuaril, 23. veebruaril, 22. aprillil,

24. aprillil 2012 toimepandud tegude osas, kuivõrd väärteomenetluse alustamine on osutatud

süütegude puhul aegumise tõttu takistatud. Nendes tegudes tuleb R. Värv õigeks mõista.

9. Seoses R. Värvi süüditunnistamisega KarS § 274 järgi A. O.-le kehavigastuste tekitamises ja P. T.

ähvardamises märgib kolleegium, et KrMS § 344 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on kohtumenetluse poolel

kassatsiooniõigus juhul, kui tema huvides või tema vastu on kasutatud apellatsiooniõigust või kui

ringkonnakohus on maakohtu otsust muutnud või selle tühistanud. Praeguses asjas tunnistati R. Värv

KarS § 274 järgi süüdi juba maakohtu otsusega ja seda otsustust ei vaidlustanud ükski

kohtumenetluse pool. Samuti ei muutnud ringkonnakohus kõnealust maakohtu otsuse osa

apellatsioonipiiridest väljuvalt. Järelikult puudub kaitsjal õigus vaidlustada kassatsioonimenetluses

R. Värvi süüditunnistamist ja seetõttu jätab kolleegium kaitsja vastavad väited täiendava

tähelepanuta.

10. Samuti puudub alus muuta R. Värvile KarS § 274 järgi mõistetud karistust. Kolleegiumi

hinnangul arvestas ringkonnakohus piisaval määral kõiki KarS § 56 seisukohalt olulisi asjaolusid ja

põhjendas arusaadavalt konkreetse karistusmäära valikut. Kassatsioonis ei nõustu kaitsja

ringkonnakohtu seisukohaga, kuid ainuüksi see ei osuta kohtu eksimusele ega tekita kahtlusi

kohtuotsuse seaduslikkuses. Seoses kohtuotsuste tühistamisega R. Värvi süüditunnistamises

KarS § 275 järgi tuleb kergendada siiski R. Värvile mõistetud liitkaristusi.

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 1. detsembri 2014. a otsuse ja Tartu Maakohtu

14. augusti 2014. a otsuse osaliselt R. Värvi süüditunnistamises KarS § 275 järgi. Tartu

Ringkonnakohtu 1. detsembri 2014. a otsuse tühistab kolleegium ka R. Värvile KarS § 275, § 65 lg 1,

§ 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud karistuste osas. Tühistatud osas teeb Riigikohus uue otsuse,

millega mõistab R. Värvi KarS § 275 järgi õigeks 17. jaanuaril, 23. veebruaril, 22. aprillil ja

24. aprillil 2012 toimepandud tegudes. 24. mail 2012 ja 12. juulil 2013 toimepandud tegudes lõpetab

Riigikohus kriminaalmenetluse KrMS § 274 lg 1 alusel, sest süüdistatava tegevus vastab väärteo

tunnustele. Samuti mõistab Riigikohus R. Värvile uued liitkaristused, mistõttu kujuneb R. Värvi

lõplikuks ärakantavaks karistuseks 8 aastat ja 6 kuud vangistust. Muus osas (sh karistuse kandmise

algusaja osas) jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kaitsja kassatsiooni rahuldab Riigikohus

osaliselt.

12. R. Värvi kaitsja esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks

Advokaadibüroole Objartel & Partnerid summas 192 eurot (sh käibemaks 32 eurot). Taotluste

kohaselt kulutas kaitsja 1. jaanuaril 2015 kassatsiooni koostamiseks 8 pooltundi. Kolleegium leiab, et

kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3

ning Eesti Advokatuuri juhatuse 30. septembri 2014. a otsuse p-dest 2 ja 16 rahuldada. Kuna

Riigikohtu kriminaalkolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud

menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/