3-1-2-2-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-2-2-15

Otsuse kuupäev

7. mai 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Saale Laos

Kohtuasi

Kriminaalasi Deniss Jõgiste süüditunnistamises KarS § 209 lg

1 ja § 22 lg 3 ning § 255 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. veebruari 2014. a otsus kriminaalasjas

nr 1-14-1115

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Deniss Jõgiste kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus

Repnau, teistmisavaldus

Teised teistmismenetluse pooled

Riigiprokuratuur, esindaja riigiprokurör Piret Paukštys

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

8. aprill 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada täielikult Harju Maakohtu 12. veebruari 2014. a otsus, millega Deniss Jõgiste

tunnistati süüdi KarS § 209 lg 1 ja § 22 lg 3 ning § 255 lg 1 järgi ja saata kriminaalasi

Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks.

2. Kaitsja teistmisavaldus rahuldada.

3. Mõista Eesti Vabariigilt Deniss Jõgiste kasuks välja 600 (kuussada) eurot, sh käibemaks,

valitud kaitsjatele makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 16. jaanuari 2014. a määrusega kriminaalasjas nr 1-13-10768 anti süüdistuses

KarS § 209 lg 1 ja § 22 lg 3 ning § 255 lg 1 järgi üldmenetluses kohtu alla Deniss Jõgiste, A. S., M.

G., S. L., A. K., V. G., A. T. ja S. T.

2. Harju Maakohtu 6. veebruari 2014. a määrusega eraldati kriminaalasjast materjal D. Jõgiste

süüdistuses KarS § 209 lg 1 ja § 22 lg 3 ning § 255 lg 1 järgi seoses taotlusega kokkuleppemenetluse

kohaldamiseks.

3. Harju Maakohtu 12. veebruari 2014. a otsusega tunnistati D. Jõgiste kokkuleppemenetluses KarS §

209 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi süüdi ja talle mõisteti karistuseks kuus kuud vangistust. Samuti tunnistati

D. Jõgiste süüdi KarS § 255 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1

alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti kolm aastat

vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täitmisele, kui D. Jõgiste ei

pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Peale selle mõisteti D. Jõgistelt OÜ

Triogames kasuks välja 27 eurot ja 80 senti ning süüdimõistva otsusega kaasnev riigi tuludessse

kantav sundraha 532 eurot ja 50 senti.

3.1. D. Jõgiste tunnistati KarS § 255 lg 1 järgi süüdi selles, et ta kuulus koos V. M.-i, A. S.-i, M. G, S.

L.-i, A. K, S. G., A. T., V. G., E. G., S. T. ja teiste eeluurimisel tuvastamata isikutega püsivasse

isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse. See ühendus tegutses vähemalt alates juunist 2011

kuni novembrini 2012 Eesti Vabariigi, Vene Föderatsiooni, Läti Vabariigi ja Ukraina Vabariigi

territooriumil eesmärgiga leppida eelnevalt kokku jalgpallivõistluste tulemustes, et saada varalist

kasu, tehes panuseid kihlvedudega tegelevates äriühingutes, s.o panna toime kelmusi suures ulatuses.

3.2. D. Jõgiste tunnistati KarS § 209 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi süüdi selles, et ta osutas isikute grupis koos

S. T. A. S.-i ja V. M.-iga S. G.-le vaimset ja füüsilist kaasabi pettuse teel varalise kasu saamisele

vähemalt summas 12 000 eurot, osaledes JK Tallinna Kalev esindusmeeskonna mängudes

kokkulepitud tulemuste tagamises, mille kohta S. G. tegi panuseid eeluurimisel tuvastamata

kihlveokontorites ning sai sel viisil varalist kasu.

4. Harju Maakohtu 12. veebruari 2014. a otsus D. Jõgiste süüditunnistamises jõustus 28. veebruaril

2014.

5. Harju Maakohtu 19. augusti 2014. a otsusega mõisteti A. S., M. G., S. L., A. K., V. G., A. T. ja S.

T. neile esitatud süüdistuses õigeks. Maakohus leidis, et süüdistatavate tegevuses puudus kelmusena

sätestatud kuriteo koosseis, mistõttu ei saa nende tegusid käsitleda ka kuritegelikku ühendusse

kuulumisena KarS § 255 kohaselt.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2014. a otsusega jäeti Harju Maakohtu 19. augusti 2014. a

otsus muutmata. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et kihlveopettused ei ole

karistatavad, leidis aga, et tegemist on HasMS §-s 100 sätestatud väärteoga. Kuivõrd väärteona on

karistatav üksnes täideviimine, langeb ära nende süüdistatavate vastutus, kellele heideti ette

veebilehel www.triobet.ee toimepandud kihlveopettustele kaasaaitamist.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2014. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-10768 jõustus

2. veebruaril 2015, kui Riigikohus jättis Riigiprokuratuuri esitatud kassatsiooni menetlusse võtmata.

TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. 2. märtsil 2015 esitas D. Jõgiste kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau

teistmisavalduse, milles taotleb Harju Maakohtu 12. veebruari 2014. a otsuse tühistamist D. Jõgiste

süüditunnistamises ja kriminaalasja saatmist Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse

korraldamiseks. Kokkuvõtlikult märgib kaitsja järgmist.

8.1. D. Jõgiste tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi kuriteoteo toimepanemises, milles

kaassüüdistatavad on üldmenetluses õigeks mõistetud. Seega esineb KrMS § 366 p-s 8 nimetatud

teistmise alus.

8.2. Tuginedes KrMS § 373 lg-tele 2 ja 3, viitab kaitsja sellele, et kuivõrd kokkuleppemenetluses

tehtud otsuse põhiosas ei ole tõendeid analüüsitud ja Riigikohtul puudub võimalus veenduda,

missugustele tõenditele maakohus D. Jõgiste süüditunnistamisel tugines, ei saa Riigikohus ise

õigeksmõistvat kohtuotsust teha. Kriminaalasi tuleb saata uueks kohtueelseks menetluseks

Riigiprokuratuurile, kellel on ühtlasi õigus otsustada kriminaalasja jätkamise otstarbekuse ja

seaduslikkuse üle.

9. Teistmisavaldusele esitas vastuse riigiprokurör Piret Paukštys, kes nõustub teistmisavaldusega ja

palub Harju Maakohtu 12. veebruari 2014. a kohtuotsuse tühistada ja saata kriminaalasja

Riigiprokuratuurile uueks kohtueelse menetluse korraldamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 366 p 8 sätestab, et teistmise aluseks on kohtuotsuse

jõustumine, millega süüdistatav mõistetakse õigeks kuriteos, milles teistetavas kriminaalasjas on

kaastäideviija või osavõtja lihtmenetluses süüdi tunnistatud. Vaadeldava sätte tähenduses on

teistmisaluseks kohtuotsuste vastuolu olukorras, kus eelnevalt on lihtmenetluses kuriteo

kaastäideviija või kuriteost osavõtja süüdi tunnistatud, hiljem on aga üldmenetluses samas kuriteos

süüdistatav isik õigeks mõistetud.

11. Nagu eelpool märgitud, on praeguses kohtuasjas D. Jõgiste kokkuleppemenetluses süüdi

tunnistatud kuritegudes, mille ta pani toime grupis isikutega, kes on hiljem üldmenetluses tehtud

jõustunud kohtuotsusega õigeks mõistetud. Järelikult on kaitsja õigesti leidnud, et D. Jõgiste

kriminaalasja teistmiseks esineb KrMS § 366 p-s 8 sätestatud alus. Samale seisukohale on

teistmisavaldusele esitatud vastuses asunud ka prokurör.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 373 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Harju Maakohtu 12. veebruari 2014. a otsuse D. Jõgiste süüditunnistamises ja karistamises

KarS § 209 lg 1 ja § 22 lg 3 ning § 255 lg 1 järgi täielikult. Arvestades, et süüdistusasja lahendati

kokkuleppemenetluses, tuleb kriminaalasi saata Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse

korraldamiseks. Kolleegium rahuldab kaitsja teistmisavalduse.

13. D. Jõgiste kaitsja esitas 2. märtsil 2015 Riigikohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks

summas 600 eurot (sh käibemaks 100 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal materjalide analüüsiks

ja teismisavalduse esitamiseks kokku 5 tundi tunnitasu määraga 100 eurot üks tund järgmiselt:

konsultatsioon kliendiga (0,5 tundi), Harju Maakohtu 19. augusti 2014. a ja Tallinna Ringkonnakohtu

13. oktoobri 2014. a otsuste ja kohtutoimikuga tutvumine ning kohtuotsuste analüüs (1 tund),

teistmisavalduse koostamine (3,5 tundi). Kolleegiumi hinnangul on õigusabi eest makstud tunnihind

põhjendatud ja ka osutatud õigusteenus on olnud tervikuna vajalik. Kuivõrd kolleegium rahuldab

kaitsja teistmisavalduse, siis juhindudes KrMS § 186 lg-st 1 tuleb riigil valitud kaitsjale makstud tasu

hüvitada.

/allkirjastatud digitaalselt/