3-2-1-22-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-22-15

Määruse kuupäev

Tartu, 6. mai 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Henn Jõks

Kohtuasi

Osaühingu ALTRANET (pankrotis) pankrotihalduri

Anne Tammeri hagi ORICA EESTI OSAÜHINGU vastu

põhivõla 6 681 615 krooni (427 033 euro 3 sendi) ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 20. novembri 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 2-08-87527

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu ALTRANET (pankrotis) pankrotihalduri Anne

Tammeri määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühingu ALTRANET (pankrotis) (registrikood

10855599) pankrotihaldur Anne Tammer

Kostja ORICA EESTI OSAÜHING (registrikood 10186632),

esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov

Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Serial Investor

OÜ (registrikood 11154114)

Asja läbivaatamise kuupäev

6. aprill 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-87527

ning saata asi samale ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo Tammer & Tammer Osaühingule Osaühingu ALTRANET

(pankrotis) pankrotihalduri Anne Tammeri määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus rahuldas 19. juuli 2013. a otsusega Osaühingu ALTRANET (pankrotis)

pankrotihalduri Anne Tammeri (hageja) hagi ORICA EESTI OSAÜHINGU (kostja) vastu ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja Osaühingu ALTRANET ja kostja vahel 9. augustil 2007 sõlmitud

töövõtulepingust tuleneva põhivõla 427 033 eurot 3 senti ja viivise 427 033 eurot 3 senti, kokku

854 066 eurot 6 senti. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda (edaspidi tsiviilasi nr 2-08-87527

ehk praegune tsiviilasi).

2. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes see tühistada ning saata asi

esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

3. 23. jaanuaril 2014 teatas Serial Investor OÜ (kolmas isik) (registri andmetel tehtud

kustutamishoiatus) Tallinna Ringkonnakohtule, et temale kuulub nõue kostja vastu, kuna talle on

töövõtulepingust tulenev nõue loovutatud, ning esitas avalduse hageja asendamiseks või kolmanda

isikuna menetlusse astumiseks. Hageja ja kostja ei andnud nõusolekut kolmanda isiku menetlusse

astumiseks õiguseelneja asemel.

4. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 18. veebruari 2014. a määrusega kolmanda isiku taotluse osaliselt

ning tal lubati astuda menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas Osaühing ALTRANET 16. detsembril 2008

maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Viru Maakohus kuulutas

24. novembri 2011. a määrusega välja hageja pankroti ning pankrotihaldur A. Tammer on

20. septembril 2012 astunud menetlusse hageja (võlgniku) esindajana. Viru Maakohus kaasas

17. septembri 2010. a määrusega menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel

EHITUSMONTAAZ GRUPP OÜ. Maakohus tugines seejuures nõude loovutamise lepingule, millest

nähtuvalt loovutas Osaühing ALTRANET 10. juunil 2010 nõudeõiguse kostja vastu OÜ-le Fishmark,

ning nõude loovutamise lepingule, millest nähtuvalt OÜ Fishmark loovutas 6. septembril 2010 sama

nõude EHITUSMONTAAZ GRUPP OÜ-le.

Viru Maakohus kõrvaldas 21. mai 2012. a määrusega menetlusest hageja poolel iseseisva nõudeta

kolmanda isikuna kaasatud EHITUSMONTAAZ GRUPP OÜ. Maakohtu määrusest nähtub muu

hulgas, et 20. detsembri 2011 kohtuistungil on kolmanda isiku seaduslik esindaja ja hageja seaduslik

esindaja kinnitanud, et nõue on tagasi loovutatud ning kuulub hagejale.

Ringkonnakohtule esitatud Serial Investor OÜ 23. jaanuari 2014. a taotluse põhjendustest nähtuvalt

on EHITUSMONTAAZ GRUPP OÜ loovutanud nõude kostja vastu 2. aprillil 2012 tagasi OÜ-

le Fishmark, kes on sama nõude loovutanud 18. aprillil 2013 Serial Investor OÜ-le.

Ringkonnakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 210 lg-le 2, mille kohaselt ei

mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine

kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. TsMS § 210 lg 3 esimene lause

sätestab, et õigusjärglane võib selle paragrahvi teises lõikes nimetatud juhul vastaspoole ja

õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Kuna pankrotihaldur

A. Tammer ning kostja ei ole andnud nõusolekut Serial Investor OÜ menetlusse astumiseks

õiguseelneja asemel, siis tuleb jätta rahuldamata Serial Investor OÜ taotlus pankrotihalduri kui hageja

menetlusest kõrvaldamiseks ja Serial Investor OÜ menetlusse astumiseks hageja asemel. TsMS § 210

lg 3 teise lause järgi võib vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta õigusjärglane astuda menetlusse

ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Nimetatud sätte alusel tuleb Serial

Investor OÜ-l lubada astuda menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.

5. 28. aprillil 2014 esitas hageja Viru Maakohtule hagi tagamise taotluse enne hagi esitamist ja palus

arestida nõuded kostja vastu, mis tulenevad kostja ja Osaühingu ALTRANET vahel 9. augustil 2007

sõlmitud töövõtulepingust, ja keelata kolmandal isikul kostja ja Osaühingu ALTRANET vahel

9. augustil 2007 sõlmitud töövõtulepingust tulenevate nõuete loovutamine, võõrandamine ja

koormamine (sh pantimine). Viru Maakohtu 29. aprilli 2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-17579

(edaspidi ka teine tsiviilasi) hageja taotlus rahuldati ning nõue kostja vastu arestiti.

19. mail 2014 esitas hageja Viru Maakohtule hagi kolmanda isiku vastu, paludes tunnistada kehtetuks

Osaühingu ALTRANET (pankrotis) ja OÜ Fishmark vahel 10. juunil 2010 sõlmitud nõude

loovutamise leping, mille järgi loovutas Osaühing ALTRANET (pankrotis) OÜ-le Fishmark

nõudeõiguse kostja vastu. Samuti palus hageja tunnistada kehtetuks OÜ Fishmark ja kolmanda isiku

vahel 18. aprillil 2013 sõlmitud nõude loovutamise leping, mille järgi loovutas OÜ Fishmark

kolmandale isikule nõudeõiguse kostja vastu. Hageja palus välja mõista kostjalt Osaühingu

ALTRANET (pankrotis) pankrotivarasse kostja ja Osaühingu ALTRANET vahel 9. augustil 2007

sõlmitud töövõtulepingust tulenev nõudeõigus kostja vastu ning kohustada kolmandat isikut andma

nõusolek (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 tähenduses) sellest töövõtulepingust tuleneva

nõude omandiõiguse üleandmiseks Osaühingule ALTRANET (pankrotis). Hageja tugines hagis

kolmanda isiku vastu sellele, et kõik vaidlusaluse nõude loovutamise tehingud on näilikud ning

tühised. Alternatiivselt tugines hageja sellele, et nõude loovutamise lepingud tuleb kehtetuks

tunnistada tagasivõitmise korras ning nõue tuleb tagastada pankrotivarasse. Viru Maakohus võttis

hagi menetlusse 10. novembri 2014. a määrusega (tsiviilasi nr 2-14-17579).

6. 29. aprilli 2014. a kohtuistungil arutati menetlusosalistega mh võimalust praeguses tsiviilasjas

menetlus peatada. Hageja oli menetluse peatamisele vastu, kostja mitte.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tartu Ringkonnakohus peatas 20. novembri 2014. a määrusega apellatsioonimenetluse tsiviilasjas

nr 2-08-87527 kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-14-17579, viidates seejuures TsMS § 356

lg-le 1.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt esitas hageja asja materjalidest nähtuvalt Viru Maakohtule hagi

kolmanda isiku vastu loovutustehingu kehtetuks tunnistamiseks. Viru Maakohus võttis 10. novembri

2014. a määrusega hagi menetlusse. Kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-14-17579 sõltub, kas nõue kostja

vastu kuulub hagejale või kolmandale isikule, ning seejärel saab menetluse käesolevas tsiviilasjas

uuendada.

Hageja tuginemine vastuväites TsMS § 210 lg-s 2 sätestatule ei ole põhjendatud. Menetluse jätkamine

enne menetluse lõppemist teises tsiviilasjas ei kiirenda menetluse lõpptulemust. Isegi juhul, kui

ringkonnakohus teeb lahendi hageja kasuks, on kolmandal isikul täitemenetluse seadustiku (TMS)

§ 18 lg 3 alusel õigus esitada hagi kostja vastu täitedokumendist tuleneva õiguse ülemineku

tunnustamiseks ning see tooks kaasa järgmise kohtuvaidluse. Teises tsiviilasjas tehtava

kohtulahendiga on eelnimetatud vaidlus välistatud ning seetõttu on menetluse peatamine praeguses

tsiviilasjas põhjendatud kõigi menetlusosaliste huvides.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määrus

tühistada ning saata asi samale ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.

Määruskaebuse kohaselt vaidlevad hageja ja kostja selle üle, kellele kuulub kostja ja Osaühingu

ALTRANET vahel 9. augustil 2007 sõlmitud töövõtulepingust tulenev nõudeõigus kostja vastu.

Hageja on veendunud, et vaidlusaluse nõude omanik on Osaühing ALTRANET. TsMS § 210 lg 2

järgi ei mõjuta nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust.

Seega ei puuduta asja menetlust asjaolu, kellele kuulub nõudeõigus kostja vastu. TsMS § 460 lg 1

kohaselt kehtib kohtuotsus ka isikute suhtes, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste

õigusjärglaseks. Vaidlus poole eriõigusjärgluse üle täitemenetluses lahendatakse TMS §-des 18 ja 220

sätestatud korras. Kuna praeguses tsiviilasjas tehtav otsus ei sõltu kooskõlas TsMS § 210 lg-ga 2 ja

§ 460 lg-ga 1 teises tsiviilasjas tehtavast lahendist, tuleb menetluse peatamise määrus tühistada.

Menetluse peatamine pole ka hageja huvides. TsMS § 457 lg-s 1 on sätestatud, et jõustunud

kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagiga esitatud nõue hagi

aluseks olevatel asjaoludel. Kui ringkonnakohus teeb tsiviilasjas otsuse hageja kasuks, siis selle

jõustumisel on kostjal võimalik täita seadusjõus kohtuotsust vabatahtlikult ning tasuda Osaühingule

ALTRANET kohtuotsusega väljamõistetud rahasumma. Kui kostja kohtuotsust vabatahtlikult ei

täida, siis pöördub hageja kohtutäituri poole kohtuotsuse sundtäitmiseks. Tulenevalt TMS § 18 lg-st 3

on kolmandal isikul õigus esitada kohtule hagi nõudega tunnustada kohtuotsusest tuleneva õiguse

üleminekut. Kas kolmas isik ka sellise nõude esitab, ei ole teada, ning menetluse peatamine seab

hageja selgelt halvemasse olukorda.

9. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule menetluse

jätkamiseks.

11. Ringkonnakohus peatas apellatsioonimenetluse kuni menetluse lõppemiseni teises tsiviilasjas,

viidates seejuures TsMS § 356 lg-le 1 ja leides, et menetluse jätkamine enne menetluse lõppemist

teises tsiviilasjas ei kiirenda menetluse lõpptulemust. Ringkonnakohus leidis, et kohtulahendist teises

tsiviilasjas sõltub, kas nõue kostja vastu kuulub hagejale või kolmandale isikule, ning seejärel saab

menetluse praeguses tsiviilasjas uuendada.

12. TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust

või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama

haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse

lõppemiseni. Seega on menetluse peatamiseks alus juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist

oleneb arutatava asja tulemus (vt Riigikohtu 15. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-09,

p 13; 4. aprilli 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-07, p 10).

Kolleegium nõustub hagejaga, et ringkonnakohus peatas menetluse põhjendamatult. Peatatud asjas

tehtav kohtulahend ei sõltu sellest, kas teises tsiviilasjas tunnistatakse nõude loovutamine kehtivaks

või mitte. Ringkonnakohus on lisaks jätnud TsMS § 210 lg-le 2 tuginevale vastuväitele sisuliselt

vastamata, leides vaid, et hageja tuginemine TsMS § 210 lg-le 2 pole praegusel juhul põhjendatud.

TsMS § 210 lg 1 järgi ei puuduta hagi esitamine ja menetlemine poole õigust võõrandada

vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. TsMS § 210 lg 2 järgi ei mõjuta vaidlusaluse

eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule

(eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. See tähendab, et kui nõue loovutatakse menetluse vältel

kolmandale isikule, siis on võimalik vaidlus sellele vaatamata lahendada. Menetluse jätkamine

samade menetlusosalistega võimaldab säilitada senises menetluses saavutatut ja see, et nõude

kuuluvuse üle vaieldakse ning nõue võib kuuluda loovutamise tõttu kolmandale isikule, mitte

hagejale, on irrelevantsuspõhimõtte alusel võimalik jätta tähelepanuta (vt ka Riigikohtu 23. aprilli

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p-d 12, 13; 29. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-06,

p 15).

13. TsMS § 210 lg 4 sätestab, et kui eseme võõrandab hageja ja asjas tehtav otsus ei kehtiks

TsMS § 460 kohaselt õigusjärglase suhtes, võib kostja esitada hagejale vastuväite, et hageja on

nõudeõiguse kaotanud. TsMS § 460 lg 1 esimese lause kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka

isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Sama paragrahvi

teise lõike järgi ei kehti otsus sellise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega

teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. See tähendab, et kolmanda isiku kui

võimaliku uue võlausaldaja suhtes ei kehtiks praeguses asjas tehtav lahend TsMS § 460 lg 2 järgi

juhul, kui ta ei oleks teadnud nõude loovutamise ajal, et nõude üle vaieldakse praeguses menetluses

(vt ka Riigikohtu 23. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p 14).

14. Kuna menetluse peatamise aluseid ei esinenud, tuleb ringkonnakohtu menetluse peatamise

määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks samale ringkonnakohtule.

15. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada.

Villu Kõve, Ants Kull, Henn Jõks