3-2-2-1-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-1-15

Määruse kuupäev

Tartu, 6. mai 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

ALG Liisingu Aktsiaseltsi hagi Mart Kaela, Osaühingu

Drinkwater (likvideerimisel) ja Hans Hansbergi vastu

solidaarselt 12 764 euro 35 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-

08-91697

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hans Hansbergi (pankrotis) pankrotihalduri Urmas Trossi

teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Hans Hansbergi pankrotihaldur Urmas Tross

Vastustaja ALG Liisingu Aktsiaselts (registrikood 10308153)

Asja läbivaatamise kuupäev

6. aprill 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-91697 osas, milles

rahuldati ALG Liisingu Aktsiaseltsi hagi Hans Hansbergi (pankrotis) vastu, samuti

menetluskulude jaotuse osas ning saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Teistmisavaldus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Hans Hansbergile (pankrotis) teistmisavalduselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ALG Liisingu Aktsiaselts (hageja) esitas 31. detsembril 2008 Harju Maakohtule hagi Mart Kaela,

Osaühingu Verenda, Osaühingu Drinkwater (likvideerimisel) ja Hans Hansbergi vastu, milles palus

kostjatelt solidaarselt välja mõista 12. mai 2006. a laenulepingust ja käenduslepingutest tuleneva

põhivõla 199 718 krooni 69 senti (12 764 eurot 35 senti) ja viivise 0,5% tasumata põhivõlast päevas

alates lepingujärgsete maksekohustuste päevast kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus lõpetas

menetluse hageja nõudes Osaühingu Verenda vastu, sest äriühing oli kohtumenetluse jooksul

registrist kustutatud.

2. Harju Maakohus võttis hagi 19. jaanuari 2009. a määrusega menetlusse ja andis kostjatele hagile

vastamiseks tähtaja 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Harju Maakohus teatas 27. oktoobri 2010. a kirjaga pooltele muu hulgas, et on hagimaterjalid Mart

Kaelale, Osaühingule Drinkwater (likvideerimisel) ja Hans Hansbergile kätte toimetanud, kuid

kostjad ei ole kohtule vastanud. Kohus juhtis hageja tähelepanu tagaseljaotsuse tegemise võimalusele

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi.

Hagiavaldusele vastas ainult Osaühing Drinkwater (likvideerimisel).

3. Harju Maakohus tegi 28. oktoobril 2011 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hageja nõude Mart Kaela

ja Hans Hansbergi vastu ning mõistis viimastelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

12 764 eurot 35 senti ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,5% tasumata põhinõudest alates

hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Maakohus märkis, et teeb otsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444), selgitades, et kostjatel

on õigus esitada 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest maakohtule taotlus

kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Otsuse täiendamist saab taotleda juhul,

kui menetlusosaline teatab kohtule soovist esitada kaja menetluse taastamiseks.

4. Mart Kael ja Hans Hansberg ei esitanud kaja menetluse taastamiseks.

5. Harju Maakohus rahuldas 17. mai 2012. a otsusega hageja nõude Osaühingu Drinkwater

(likvideerimisel) vastu. Maakohus jättis rahuldamata äriühingu dokumentide hoidja taotluse lõpetada

menetlus, kuna äriühing on registrist kustutatud. Ringkonnakohus tühistas maakohtu viidatud otsuse

ja lõpetas TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt menetluse hageja nõudes Osaühingu Drinkwater (kustutatud)

vastu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hans Hansbergi (võlgnik) pankrotihaldur esitas 21. oktoobril 2014 maakohtu tagaseljaotsuse peale

teistmisavalduse, milles palus tagaseljaotsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Teistmisavalduse põhjenduste kohaselt on maakohus rahuldanud ebaõigesti tagaseljaotsusega hagi

võlgniku vastu, kelle suhtes oli kuulutatud välja pankrot. Maakohus kuulutas välja võlgniku pankroti

25. novembri 2008. a määrusega. Seega tuli menetlus võlgniku suhtes lõpetada ja teda ei saanud asjas

kostjana käsitada. Kohtumenetluses pidanuks osalema võlgniku asemel pankrotihaldur, kuid kohus

haldurit ei teavitanud.

7. Hageja vaidles teistmisavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud. Maakohtu tagaseljaotsus tuleb TsMS § 702

lg 2 p 3 ning 710 lg 1 esimese lause alusel tühistada võlgnikku puudutavas osas ning saata tühistatud

osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Maakohus rahuldas tagaseljaotsusega hagi solidaarselt võlgniku ja Mart Kaela vastu.

Teistmisavalduse esitas võlgnik. Mart Kael teistmisavaldust ei esitanud. Solidaarvõlgnikena ei ole

kostjad vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, vaid mõlemad osalevad menetluses

iseseisvalt (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08, p 10). Seega hagi

rahuldamata jätmisega võlgniku suhtes ei kaasneks iseenesest hagi rahuldamata jätmist Mart Kaela

suhtes. Eelneva tõttu ei ole Mart Kael praeguses menetluses menetlusosaline. Haginõue Mart Kaela

vastu on lahendatud ja rahuldatud.

10. TsMS § 702 lg 1 võimaldab jõustunud kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras

uuesti läbi vaadata TsMS § 702 lg-s 2 sätestatud alustel.

Teistmisavalduse põhjenduste kohaselt palub võlgniku pankrotihaldur maakohtu tagaseljaotsuse

teistmise korras läbi vaadata, sest otsuse tegemise ajaks oli välja kuulutatud võlgniku pankrot, kuid

pankrotihaldurit kohtumenetlusest ei teavitatud ning ta ei saanud seetõttu kohtumenetluses võlgniku

asemel osaleda. Eeltoodut arvestades on teistmisavalduses tuginetud TsMS § 702 lg 2 p-le 3, mille

kohaselt on teistmise aluseks see, kui menetlusosalist ei esindanud menetluses selleks õigust omav

isik, kuigi otsus tehti tema suhtes, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline on enda esindamise

menetluses heaks kiitnud.

11. TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või

tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 202

lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetlusteovõime isiku võime oma tegudega kohtus teostada

tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. Tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) sätetest

on isiku tsiviilkohtumenetlusteovõime piiratud juhul, kui kohus on välja kuulutanud isiku pankroti ja

kohtumenetluses on pankrotivara puudutav vaidlus (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-2-1-11, p 9).

Enne 1. jaanuari 2010 kehtinud PankrS § 35 lg 1 p 1 järgi moodustus pankroti väljakuulutamisega

võlgniku varast pankrotivara. PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi läks pankroti väljakuulutamisega haldurile

üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse.

PankrS § 54 lg 1 järgi oli pankrotihaldur pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes pidi

tegema võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindama

võlgnikku kohtus pankrotivara üle peetavates vaidlustes. Sama sätte lg 4 järgi võis haldur füüsilisest

isikust võlgniku pankroti puhul teha ainult neid tehinguid ja õigustoiminguid, mis olid vajalikud

pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks.

Alates 1. jaanuarist 2010 on pankrotihalduril PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi õigus olla võlgniku asemel

(mitte nimel) kohtumenetluses menetlusosaliseks sellises vaidluses, mis puudutab pankrotivara või

vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 541 lg 1 järgi teeb pankrotihaldur pankrotivaraga

seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel

kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti puhul võib haldur

PankrS § 541 lg 4 järgi teha pankrotivaraga ainult neid tehinguid ja õigustoiminguid, mis on vajalikud

pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks. Pankrotihalduri tegevuse

tagajärgi ja kohtumenetluses osalemist on täpsustatud alates 24. märtsist 2011 kehtivas PankrS § 541

lg 1 redaktsioonis, kus on märgitud, et halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste

kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti, ning et haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt

poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes.

Viidatud sätetest tulenevalt muutub füüsilise isiku pankroti väljakuulutamise järel võlgniku vara

pankrotivaraks ja võlgnik ei saa enam iseseisvalt osaleda pankrotivaraga seotud vaidlustes.

12. Võlgniku pankrot kuulutati välja 25. novembril 2008. Hagiavaldus praeguses tsiviilasjas esitati

31. detsembril 2008. Vaidlusalune tagaseljaotsus on võlgniku suhtes tehtud 28. oktoobril 2011. Seega

oli juba hagi esitamise ajaks välja kuulutatud võlgniku pankrot. PankrS § 44 lg 1 järgi võivad pärast

pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult

pankrotiseaduses sätestatud korras ja nõuded rahuldatakse samuti pankrotiseaduses sätestatud korras.

Vaatamata eeltoodule võttis maakohus hageja nõude võlgniku vastu menetlusse. Tulenevad ülalpool

viidatud PankrS sätetest pidi olukorras, kus kohus on välja kuulutanud võlgniku pankroti, algatatud

kohtumenetluses võlgnikku esindama pankrotihaldur. Maakohtu tagaseljaotsuse tegemise ajal

kehtisid PankrS sätted aga sõnastuses, mille kohaselt peab kohtumenetluses võlgniku asemel poolena

osalema pankrotihaldur. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus TsMS § 702 lg 2 p 3 alusel

võlgnikku puudutavas osas tühistada ja asi maakohtus teistmise korras uuesti läbi vaadata, et tagada

pankrotihaldurile võimalus esitada hagiavaldusele vastuväited.

Teistmisavalduse lisana esitatud täitemenetluse lõpetamise otsusest nähtuvalt on kohtutäitur

lõpetanud hageja avalduse ja vaidlusaluse tagaseljaotsuse alusel võlgniku vastu algatatud

täitemenetluse 16. oktoobril 2014 (II kd, tl 14). Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et maakohus

kinnitas 6. novembri 2014. a määrusega (tsiviilasi nr 2-08-9369) PankrS § 184 lg 1 järgi kompromissi

ja lõpetas võlgniku pankrotimenetluse. Nõuete esitamist pärast pankrotimenetluse lõppemist sätestab

PankrS § 167.

13. Teistmisavalduse võib TsMS § 704 lg 1 esimese lause järgi esitada kahe kuu jooksul teistmise

aluse olemasolust teadasaamisest alates, kuid mitte enne lahendi jõustumist. TsMS § 704 lg 1 teise

lause järgi võib esitada teistmisavalduse põhjusel, et menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud,

kahe kuu jooksul alates päevast, millal menetlusosalisele, tsiviilkohtumenetlusteovõimetu

menetlusosalise puhul aga menetlusosalise seaduslikule esindajale lahend kätte toimetati. Sama sätte

kolmanda lause järgi ei arvestata seejuures avalikku kättetoimetamist. Seega võis teistmisavalduse

esitada kahe kuu jooksul alates päevast, millal võlgniku pankrotihaldurile lahend kätte toimetati.

Tulenevalt eeltoodust (otsuse p 10 ja 11) ei ole tähtsust sellel, kas tagaseljaotsus on võlgnikule kätte

toimetatud või mitte.

Pankrotihaldurile vaidlusaluse tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta toimikus andmeid ei ole.

Teistmisavalduse kohaselt sai pankrotihaldur tagaseljaotsusest teada 16. oktoobril 2014. Oma väite

kinnitamiseks esitas pankrotihaldur teistmisavalduse lisana koopia 16. oktoobril 2014 kohtutäituri

saadetud e-kirjast, milles teatatakse haldurile võlgniku vastu algatatud täitemenetluse dokumentide

(sh täitedokumendi, milleks on vaidlusalune tagaseljaotsus) edastamisest (II kd, tl 13). Hageja on

pankrotihalduri väite vaidlustanud, leides, et see on tõendamata. Hageja selgitab vastuses

teistmisavaldusele, et ta ei ole saanud teistmisavalduse lisasid ja neid ei ole võimalik näha ka E-

toimiku kaudu. Ühtlasi märgib hageja, et pöördub kohtutäituri poole järelepärimisega, millal

kohtutäitur teavitas haldurit täitemenetlusest ja selle aluseks olevast vaidlusalusest tagaseljaotsusest,

ning edastab selle vastuse Riigikohtule.

Kolleegium leiab, et tagaseljaotsuse saab lugeda pankrotihaldurile kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 3

alusel 16. oktoobril 2014 ja teistmisavaldus on tähtaegne. Seda järeldust ei muuda hageja eeltoodud

vastuväide ja selgitused. Toimiku materjalidest nähtuvalt on Riigikohus edastanud hagejale

teistmisavalduse koos lisadega kaheksal lehel 27. jaanuaril 2015 (II kd, tl 28). Postisaadetise

väljastusteate kohaselt on hageja Riigikohtu saadetud dokumendid kätte saanud 29. jaanuaril 2015 (II

kd, tl 32). KIS-ist nähtuvalt on infosüsteemi sisestatud teistmisavaldus ja sellega ühes manuses ka

avalduse lisad, ning hagejal oli võimalik E-toimiku kaudu nende dokumentidega tutvuda. Hageja

osutas, et pöördub järelepärimisega kohtutäituri poole, kuid pole Riigikohtule sellekohast vastust

edastanud. Riigikohus saatis menetlusosalistele (sh hagejale) 2. veebruaril 2015 teatise, mille

kohaselt on avalduste ja seisukohtade esitamise tähtpäev 6. aprill 2015 kell 11.00. Hageja ei ole

selleks tähtpäevaks esitanud oma vastuväidet tõendavaid dokumente.

14. Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks TsMS § 173 lg 3 ja TsMS § 174 lg 6 alusel asja

uuel läbivaatamisel maakohtus. TsMS § 171 lg 4 kohaselt loetakse teistmisavalduse rahuldamise

korral teistmisega seotud menetluskulud osaks menetluskuludest teistetavas asjas.

15. Teistmisavalduse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

teistmisavalduselt tasutud kautsjon tagastada.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu