Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-43-15 AI generated

3-1-1-43-15 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-43-15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-43-15 Määruse kuupäev 5. mai 2015 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Lea Kivi ja Saale Laos Kohtuasi Väärteoasi Olavi Luki (Lukk) karistamises KarS § 277 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2015. a määrus väärteoasjas nr 4-14-4949 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Olavi Luki kaitsja vandeadvokaat Andres Simson, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Politseija Piirivalveamet Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 15. aprill 2015, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2015. a määrus ja saata väärteoasi Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonimenetluse läbiviimiseks. 2. Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus tunnistas 4. novembri 2014. a otsusega Olavi Luki süüdi selles, et ta kasutas ebaseaduslikult politseiametniku vormiriietust. O. Luki tegu subsumeeriti KarS § 277 lg 1 järgi ja teda karistati 10-päevase arestiga. Maakohus kuulutas kohtuotsuse põhiosa sisaldava otsuse. 2. O. Lukk esitas apellatsiooniõiguse kasutamise teate 18. novembril 2014. 3. O. Luki kaitsja vandeadvokaat Andres Simson esitas 3. detsembril 2014 apellatsiooni, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja selgitas maakohtus toimunud menetlust: 15. oktoobri 2014. a kohtuistung lükati edasi, kuna O. Lukk soovis endale kaitsjat. Järgmisele, 4. novembri 2014. a kohtuistungile O. Lukk ei ilmunud, kuigi oli istungi toimumise ajast teadlik. O. Lukk arvas, et väärteootsus on juba tehtud, ja ilma kaitsjata ta ei saanud aru tema suhtes kahe väärteoasja eraldi menetlemisest. O. Lukk leiab, et väärtegu on tõendamata ja ilma tema osavõtuta asja arutades rikuti väärteomenetluse norme. 4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. jaanuari 2015. a määrusega O. Luki kaitsja apellatsiooni läbi

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-43-15 · Riigikohus: mai 2015 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Lea Kivi ja Saale Laos Kohtuasi Väärteoasi Olavi Luki (Lukk) karistamises KarS § 277 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2015. a määrus väärteoasjas nr 4-14-4949 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Olavi Luki kaitsja vandeadvokaat Andres Simson, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Politseija Piirivalveamet Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 15. aprill 2015, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2015. a määrus ja saata väärteoasi Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonimenetluse läbiviimiseks. 2. Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus tunnistas 4. novembri 2014. a otsusega Olavi Luki süüdi selles, et ta kasutas ebaseaduslikult politseiametniku vormiriietust. O. Luki tegu subsumeeriti KarS § 277 lg 1 järgi ja teda karistati 10-päevase arestiga. Maakohus kuulutas kohtuotsuse põhiosa sisaldava otsuse. 2. O. Lukk esitas apellatsiooniõiguse kasutamise teate 18. novembril 2014. 3. O. Luki kaitsja vandeadvokaat Andres Simson esitas 3. detsembril 2014 apellatsiooni, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja selgitas maakohtus toimunud menetlust: 15. oktoobri 2014. a kohtuistung lükati edasi, kuna O. Lukk soovis endale kaitsjat. Järgmisele, 4. novembri 2014. a kohtuistungile O. Lukk ei ilmunud, kuigi oli istungi toimumise ajast teadlik. O. Lukk arvas, et väärteootsus on juba tehtud, ja ilma kaitsjata ta ei saanud aru tema suhtes kahe väärteoasja eraldi menetlemisest. O. Lukk leiab, et väärtegu on tõendamata ja ilma tema osavõtuta asja arutades rikuti väärteomenetluse norme. 4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. jaanuari 2015. a määrusega O. Luki kaitsja apellatsiooni läbi

Keywords

AI generated
police misconduct untimely substantiation of claims inadmissibility of criminal complaint procedural time limit missed police abuse of authority failure to investigate
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-43-15 Määruse kuupäev 5. mai 2015 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Lea Kivi ja Saale Laos Kohtuasi Väärteoasi Olavi Luki (Lukk) karistamises KarS § 277 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2015. a määrus väärteoasjas nr 4-14-4949 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Olavi Luki kaitsja vandeadvokaat Andres Simson, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Politseija Piirivalveamet Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 15. aprill 2015, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2015. a määrus ja saata väärteoasi Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonimenetluse läbiviimiseks. 2. Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus tunnistas 4. novembri 2014. a otsusega Olavi Luki süüdi selles, et ta kasutas ebaseaduslikult politseiametniku vormiriietust. O. Luki tegu subsumeeriti KarS § 277 lg 1 järgi ja teda karistati 10-päevase arestiga. Maakohus kuulutas kohtuotsuse põhiosa sisaldava otsuse. 2. O. Lukk esitas apellatsiooniõiguse kasutamise teate 18. novembril 2014. 3. O. Luki kaitsja vandeadvokaat Andres Simson esitas 3. detsembril 2014 apellatsiooni, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja selgitas maakohtus toimunud menetlust: 15. oktoobri 2014. a kohtuistung lükati edasi, kuna O. Lukk soovis endale kaitsjat. Järgmisele, 4. novembri 2014. a kohtuistungile O. Lukk ei ilmunud, kuigi oli istungi toimumise ajast teadlik. O. Lukk arvas, et väärteootsus on juba tehtud, ja ilma kaitsjata ta ei saanud aru tema suhtes kahe väärteoasja eraldi menetlemisest. O. Lukk leiab, et väärtegu on tõendamata ja ilma tema osavõtuta asja arutades rikuti väärteomenetluse norme. 4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. jaanuari 2015. a määrusega O. Luki kaitsja apellatsiooni läbi

vaatamata apellatsiooniteate esitamise tähtaja rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leidis, et O. Lukk oli 4. novembri 2014. a kohtuistungi toimumise ajast teadlik ning oleks pidanud ise huvi tundma tema kohta tehtava kohtulahendi vastu, et seda seaduses ettenähtud korras vaidlustada. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise seisukohalt ei ole tähtsust, et O. Lukk sai kohtuotsuse kätte 18. novembril 2014. Harju Maakohus kuulutas otsuse 4. novembril 2014, seega oli apellatsiooniteate esitamise viimane päev 11. november 2014. Selleks tähtajaks apellatsiooniteadet ega apellatsiooni ei esitatud. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. O. Luki kaitsja vandeadvokaat A. Simson palub ringkonnakohtu määrus tühistada. Kaitsja leiab, et enne maakohtu otsuse kättesaamist 18. novembril 2014 ei olnud O. Lukil võimalik apellatsiooniteadet esitada, kuna ta ei teadnud, et otsus on tehtud. Vahetult pärast kohtuotsuse kättesaamist esitas O. Lukk 18. novembril 2014 apellatsiooniteate, seega on ka apellatsioon tähtaegne. 6. Kohtuväline menetleja leiab, et ringkonnakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Maakohtu otsus kuulutati 4. novembri 2014. a istungil ja sellest istungiajast oli O. Lukk teadlik. O. Lukk ei esitanud apellatsiooniteadet tähtajaks, s.o 11. novembriks 2014. Kui võtta arvesse, et O. Lukk sai maakohtu otsuse kätte 18. novembril 2014, oleks apellatsiooniteate esitamise aeg 25. november 2014. Selleks kuupäevaks O. Lukk apellatsiooniteadet ei teinud, vaid esitas 3. detsembril 2014 apellatsiooni. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kohtumenetluse ajal kehtinud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 137 lg 1 kohaselt pidi apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohut kirjalikult teavitama seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Viidatud apellatsiooniteate või apellatsiooni esitamise tähtaega puudutavad sätted kohalduvad juhul, kui kohtumenetluse pool kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisel osaleb. Vaid sellisel juhul on isik teadlik kohtuotsuse sisust ja saab otsustada vaidlustamist. Kui kohtumenetluse pool kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest osa ei võta, peab kohus VTMS § 113 lg 5 kohaselt saatma talle kohtulahendi koopia järgides VTMS §-s 41 sätestatut. Sellisel juhul tuleb apellatsiooniõiguse esitamise soovist teatamise või apellatsiooni esitamise tähtaega hakata arvutama päevast, mil kohtumenetluse pool kohtulahendi koopia kätte saab. Juhul kui kohtuasja arutatakse kohtumenetluse poole osavõtuta, puudub tal teadmine, kas kohtuistung, mille toimumise ajast on talle teatatud, lõpeb kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisega või asja arutamine jätkub. Selleks et kohtumenetluse pool saaks tõhusalt kasutada apellatsiooniõigust, peab ta teadma, et kohtuotsus või selle lõpposa on välja kuulutatud, ja seda, milline on kohtuotsuse sisu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. märtsi 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-15-11, p 7).

8. Kohtuistungi protokollidest nähtub, et 15. oktoobril 2014 lükati kohtuistung edasi, sest O. Lukk soovis endale kaitsjat. 4. novembril 2014 toimunud kohtuistungile O. Lukk ega tema kaitsja ei ilmunud, kuigi O. Lukk oli teadlik istungi toimumise ajast. Ilmumata jätmise põhjust O. Lukk kohtule ei teatanud. Väärteoasja sisuline arutelu jätkus VTMS § 90 lg 1 kohaselt ilma menetlusaluse isiku osavõtuta, seega ei teadnud O. Lukk, kas kohtuistungid jätkuvad või lõpeb istung samal päeval otsuse kuulutamisega. Maakohus kuulutas otsuse 4. novembril 2014. Kuna otsuse kuulutamisel kedagi ei olnud, saatis maakohus VTMS § 113 lg-t 5 järgides otsuse koopia protsessiosalistele tähtsaadetisena allkirja vastu kätte andmiseks. O. Lukk sai otsuse kätte 18. novembril 2014 (tl 39) ja sellest ajast tuleb hakata arvestama VTMS § 137 lg-s 1 sätestatud seitsmepäevast apellatsiooniteate esitamise tähtaega. Seega esitas O. Lukk 18. novembril 2014 tähtaegse apellatsiooniteate ja tema kaitsja 3. detsembril 2014 tähtaegse apellatsiooni. 9. Jättes tähtaegse apellatsiooni menetlemata, kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti VTMS § 142 lg 2 p 31, mis on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes. Juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2015. a määruse ja saadab väärteoasja samale ringkonnakohtule apellatsioonimenetluse läbiviimiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/