3-1-1-34-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-34-15

Otsuse kuupäev

27. aprill 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Väärteoasi U.D karistamises liiklusseaduse § 227 lg 3 ja lg 5 p 2

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. novembri 2014. a otsus väärteoasjas nr 4‑14-

5873

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

U.D kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Ida prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

1. aprill 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 13. novembri 2014. a otsus U.D väärteoasjas liiklusseaduse § 227 lg 3 ja lg 5 p 2 järgi

ning saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 9. juuni 2014. a otsusega karistati U.D selle eest, et ta juhtis 18. mail 2014

umbes kell pool kümme õhtul Ida-Virumaal Lüganuse vallas Tallinna-Narva maantee 142. kilomeetril, kus suurim lubatud

sõidukiirus oli 70 km tunnis, mootorsõidukit Citroёn Berlingo kiirusega 117 km tunnis (laiendmääramatus ±4 km/h),

ületades lubatud sõidukiirust vähemalt 43 km tunnis. Menetlusalune isik rikkus liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja

pani toime väärteo LS § 227 lg 3 järgi. U.D karistati LS § 227 lg 3 järgi 115 trahviühiku e 460 euro suuruse trahviga ja LS

§ 227 lg 5 järgi võeti menetlusaluselt isikult lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks.

2. Otsuse peale esitas menetlusalune isik kaebuse, paludes kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. Kaebajal ei võimaldatud

kasutada kaitsja abi. Kohtuvälise menetleja otsus toimetati temale tähtaega rikkudes. Politsei ei põhjendanud, miks on vaja

kohaldada lisakaristust.

3. Viru Maakohtu 13. novembri 2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuotsuse kohaselt on kiiruse ületamine tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Selle tõendi õigsust

kinnitavad kiirust mõõtnud politseinike S. I. ja T. S.-i ütlused. Menetlusaluse isiku ütlused, mille kohaselt ta kiirust ei

ületanud, on vastuolulised ja ebausaldusväärsed, sest algul võttis U.D kiiruse ületamise omaks, aga hiljem hakkas seda

eitama. Väärteootsus saadeti menetlusalusele isikule tõepoolest hilinemisega, ent see eksimus ei rikkunud U.D õigusi.

Kaitseõigust rikutud ei ole, sest menetlusalusel isikul oli võimalik kaitsja poole pöörduda. Lisakaristuse määramist on

kohtuväline menetleja põhjendanud: varasemad korduvad rahatrahvid kiiruse ületamise eest ei olnud sundinud U.D

õiguskuulekalt liiklema. U.D pole rikkumist kahetsenud ja seetõttu pole põhjust arvata, et ta oma tegevuses korrektiive

teeks.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni U.D kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §

29 lg 1 p 1 järgi. Kaitsja arvates ei ole tõendatud, et teo pani toime U.D. Väärteoprotokolli ja väärteootsuse kohaselt

mõõdeti kiirust kiirusmõõturiga Stalker II MDR, mille number oli AS0048373. Kohtule on aga esitatud taatlustunnistus

kiirusmõõturi kohta, mille number on AS008373. Seega ei ole tõendatud, et U.D kiiruse mõõtmiseks kasutatud

kiirusmõõtur nr AS0048373 oli taadeldud. Kiiruse ületamist ei tõenda ka politseinike vastuolulised ütlused.

5. Kassatsioonivastuses leiab Ida prefektuuri vanemkomissar Andres Visnapuu, et maakohtu otsus on seaduslik. Kiirust

mõõdeti nõuete kohaselt. Seda kinnitavad ka T. S.-i ja S. I. ütlused. Väärteoprotokolli märkis S. I. kogemata kiirusmõõturi

õige seerianumbri (AS008373) asemel vale numbri (AS0048373). See viga kordub ka väärteootsuses, sest otsust koostades

võeti aluseks väärteoprotokolli tekst. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist, taatlustunnistusest ja T. S.-i ütlustest aga

ilmneb, et kiirust mõõdeti seadmega, mille seerianumber on AS008373.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. VTMS §

123 lg 2 kohaselt peab kohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides

kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Asja täies ulatuses arutamise nõue

tähendab muu hulgas seda, et otsuses tuleb esitada tõendite analüüs ja tuvastada jälgitavalt faktilised asjaolud (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-16-14, p 6 ja 5. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-

32-14, p 6). Praegusel juhul on erinevates dokumentides sisalduvate vastuolude põhjal tõusetunud küsimus, millise

kiirusmõõturiga U.D juhitud sõiduki kiirust mõõdeti. Kohus ei ole sellele küsimusele vastanud ja on jätnud seega

tuvastamata, kas väidetav väärtegu fikseeriti taadeldud mõõtevahendiga või mitte.

7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-st 2 ja § 150 lg 1 p-st 7, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 13. novembri 2014. a otsuse ja saadab väärteoasja Viru Maakohtule uueks

arutamiseks. Kaitsja kassatsioon rahuldatakse osaliselt.

/allkirjastatud digitaalselt/