3-1-1-31-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-31-15

Otsuse kuupäev

24. aprill 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Kriminaalasi Z.N-i (Z.N) süüdistuses KarS § 424 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2014.

a otsus kriminaalasjas nr 1-14-5677

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Z.N-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Toomas Pilt, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Rainer Amur

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

25. märts 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30. septembri 2014. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2014. a otsus Z.N-

ile mõistetud vangistuse 836 tunni üldkasuliku tööga asendamise osas.

2. Asendada Z.N-ile mõistetud 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus 418 (neljasaja kaheksateistkümne)

tunni üldkasuliku tööga, s.o arvestusega, et ühele vangistuspäevale vastab üks tund üldkasulikku tööd.

3. Muus osas jätta Harju Maakohtu 30. septembri 2014. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2014. a otsus

muutmata.

4. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 30. septembri 2014. a otsusega tunnistati Z.N KarS § 424 järgi süüdi selles, et 9. märtsil 2014 Tallinnas

juhtis ta mootorsõidukit joobeseisundis. Teda karistati üheaastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Z.N-ile

mõistetud karistust 23. jaanuaril 2013 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu ja 28 päeva

vangistuse võrra. Lõplikuks karistuseks, mis tuleb Z.N ära kanda, mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 836 tunni üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele vangistuspäevale vastab kaks

tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati kaks aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg-

te 4, 6 ja 7 alusel allutati Z.N üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ja määrati, et kui ta ei pane üldkasuliku töö

tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud vangistust

täitmisele. Lisakaristusena võeti Z.N-ilt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel 11 kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Z.N-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Toomas Pilt, kes taotles süüdistatava

õigeksmõistmist. Apellatsioonis asuti seisukohale, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Tunnistaja

A.G. ütlused on vastuolus tema poolt hädaabinumbrile tehtud kõnedes öelduga. Süüdimõistvas kohtuotsuses on tuginetud

vaid tunnistaja A. G. ütlustele, milles ta on väitnud, et Z.N olevat autot juhtinud. Ühtegi teist tunnistajat, kes oleks andnud

ütlusi selle kohta, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas auto liikus, ei ole kohtus üle kuulatud. Samuti ei ole asjas muid

objektiivseid tõendeid, mis kinnitaks Z.N-i süüd.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2014. a otsusega jäeti Harju Maakohtu 20. septembri 2014. a otsus muutmata ja

apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus süüdistatava süü ja tema käitumisele antud juriidilise

hinnangu osas on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja küllaldaselt põhjendatud. Tunnistaja A. G. ütlused ei ole

vastuolulised. Samuti ei näinud ringkonnakohus politseisse tehtud kõnede ja tunnistaja kohtus antud ütluste vahel vastuolu.

Kõned politseisse tehti enne, kui süüdistatav asus autot juhtima. Tunnistaja helistas politseisse, kui ta avastas autoroolist

magava ja purjus isiku.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Z.N-i kaitsja T. Pilt, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja

kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja jääb varem esitatud seisukoha

juurde, et tunnistaja ütlused on vastuolulised ja asjas ei ole kogutud objektiivseid tõendeid, mis kinnitavad auto juhtimist

alkoholijoobes.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kaitsja taotleb kassatsioonis sisuliselt uute faktiliste asjaolude tuvastamist, kuid KrMS § 363 lg 5 kohaselt ei või

Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada. Seetõttu ei peatu kolleegium kassaatori vastavasisulistel kaitseväidetel ja need ei

anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks.

6. Kassatsiooni väliselt märgib kolleegium, et alates 1. jaanuarist 2015 kehtiva KarS § 69 redaktsiooni esimese lõike teine

lause sätestab muu hulgas, et ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 1

eelmise redaktsiooni kohaselt vastas ühele päevale arestile või vangistusele kaks tundi üldkasulikku tööd. Järelikult on KarS

§ 69 lg 1 teise lause puhul tegemist isiku olukorda muul viisil leevendava seadusega 1. jaanuarist 2015 kehtiva KarS § 5 lg

2 esimese lause mõttes. Kohtuotsus Z.N-i süüditunnistamises ja karistamises ei ole veel jõustunud, mistõttu KarS § 69 lg-l 1

on tagasiulatuv jõud ka Z.N-i suhtes ja temale mõistetud 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus tuleb asendada 418

tunni üldkasuliku tööga, s.o arvestusega, et ühele vangistuspäevale vastab üks tund üldkasulikku tööd.

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju

Maakohtu 30. septembri 2014. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2014. a otsuse Z.N-ile mõistetud vangistuse

836 tunni üldkasuliku tööga asendamise osas ja asendab talle mõistetud vangistuse 418 tunni üldkasuliku tööga. Muus osas

jätab kriminaalkolleegium kohtuotsused muutmata ja rahuldab kassatsiooni osaliselt.

/allkirjastatud digitaalselt/