3-1-1-35-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-35-15

Määruse kuupäev

21. aprill 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi Krista Mulenoki karistamises erakonnaseaduse § 1215

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu

16. detsembri

2014.

a

määrus

väärteoasjas nr 4-14-8915

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Krista

Mulenoki

kaitsja

vandeadvokaat

Indrek

Västrik,

määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Politsei- ja Piirivalveamet

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

1. aprill 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. detsembri 2014. a määrus ja saata väärteoasi Harju Maakohtule

17. novembri 2014. a otsusele põhiosa koostamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus mõistis 17. novembri 2014. a otsusega Krista Mulenoki süüdi üksikkandidaadi poolt valimisteks sellise

arvelduskonto kasutamises, millest erakondade rahastamise järelevalve komisjoni on jäetud teavitamata, s.o

erakonnaseaduse (EKS) §-s 1215 ettenähtud väärteos. Karistuseks määrati rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160 eurot.

Maakohus kuulutas 17. novembril 2014 üksnes kohtuotsuse lõpposa.

2. K. Mulenok teavitas 3. detsembril 2014 maakohut apellatsiooniõiguse kasutamise soovist. Võimalike menetluslike

arusaamatuste vältimiseks taotles K. Mulenok vajadusel menetlustähtaja ennistamist põhjusel, et komandeeringute tõttu

viibis ta Eestis lühikest aega, mistõttu ei olnud tal võimalik varem apellatsiooniteatist esitada.

3. 8. detsembril 2014 esitas K. Mulenok apellatsiooni, milles taotles apellatsiooniteate esitamise tähtaja ennistamist,

maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Apellant selgitas, et 14. novembril 2014 saadeti talle

maakohtust e-toimiku vahendusel protokoll väärteoasjas nr 4-14-8914, kuigi süsteemis on teade ja kohtuotsus väärteoasja

numbriga 4-14-8915. Maakohtust saadetud dokumendid on eksitavad, kuna ei ole aru saada, milline dokument on apellandi

jaoks kehtiv.

4. Harju Maakohus saatis 5. detsembril 2014 K. Mulenoki apellatsiooniteate esitamise ennistamistaotluse ja apellatsiooni

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus märkis, et kuna seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest apellatsiooni teadet ei esitatud, koosneb kohtuotsus vaid väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-des 109 ja

111 nimetatud andmetest. Maakohtu otsus jõustus 25. novembril 2014.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. detsembri 2014. a määrusega K. Mulenoki apellatsiooni läbi vaatamata

apellatsiooniteate esitamise tähtaja rikkumise tõttu. Puuduvad mõjuvad põhjused apellatsiooniteate esitamise tähtaja

ennistamiseks. Ringkonnakohus põhjendas määrust järgmiselt.

5.1. VTMS § 137 lg 1 kohaselt hakkab apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaeg kulgema alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Harju Maakohus kuulutas kohtuotsuse lõpposa 17. novembril 2014. Kuigi K. Mulenok

ei osalenud maakohtu 17. novembri 2014. a istungil, oli ta teadlik kohtuotsuse kuulutamise ajast. Seda kinnitab

12. novembri 2014. a kohtuistungi protokoll. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise seisukohast ei ole tähtsust

asjaolul, et enne kohtuotsuse kuulutamist esines probleeme e-toimiku kaudu väärteomenetluse materjalide edastamisega ja

et pärast kohtuotsuse kuulutamist sai K. Mulenok kohtust dokumendid kätte 26. novembril 2014. K. Mulenoki

3. detsembril 2014 esitatud teatest nähtub, et ta ka ise ei pidanud apellatsiooniteate esitamise tähtaja alguseks 26. novembrit

2014, vaid otsuse kuulutamise aega, sest ta on taotlenud teatise esitamise tähtaja ennistamist.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas K. Mulenoki kaitsja vandeadvokaat Indrek Västrik. Kaitsja viitab Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 10. märtsi 2011. a määrusele asjas nr 3-1-1-15-11 ja leiab, et kui kohtumenetluse pool kohtuotsuse

kuulutamisest osa ei võta, peab kohus talle VTMS §-s 41 sätestatut järgides saatma kohtulahendi koopia ja

apellatsiooniteate esitamise aega tuleb hakata arvutama kohtulahendi kättesaamise päevast. Kuna K. Mulenok sai maakohtu

otsuse kätte 26. novembril 2014, oli 3. detsembril 2014 esitatud apellatsiooniteade tähtaegne. Ringkonnakohus on

ebaõigesti kohaldanud VTMS § 142 lg 2 p 31, mis on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Kaitsja taotleb

ringkonnakohtu määruse tühistamist ja väärteoasja saatmist ringkonnakohtule K. Mulenoki apellatsiooni menetlusse

võtmise otsustamiseks.

7. Kohtuväline menetleja leiab, et arutataval juhul on oluline tuvastada, millal K. Mulenok sai maakohtu otsuse kätte e-

toimikust. Alles seejärel on võimalik hinnata, kas menetlusalune isik on menetlustähtaegu järginud. Apellatsiooniteate

esitamise tähtaja arvutamisel tuleb silmas pidada ka juhist, mille Riigikohtu kriminaalkolleegium andis asjas nr 3-1-1-15-11

tehtud 10. märtsi 2011. a määruse punktis 7.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kohtumenetluse ajal kehtinud VTMS § 137 lg 1 kohaselt tuli kohtumenetluse poolel, kes soovib kasutada

apellatsiooniõigust, sellest maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa

kuulutamisest. 29. märtsil 2015 jõustunud VTMS § 137 lg 1 mõtte kohaselt on apellatsiooniteate esitamine vajalik, kui

kohus kuulutab kohtuotsuse lõpposa. Vastasel juhul ei ole kohtul kohustust koostada VTMS §-s 110 nimetatud kohtuotsuse

põhiosa. Seega oli arutatavas asjas apellatsiooniteate esitamine vajalik apellatsiooni koostamise eeldus. Kolleegiumi

hinnangul on see säte kohaldatav juhul, kui kohtumenetluse pool kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisel osaleb, sest

vaid sellisel juhul on ta teadlik kohtuotsuse sisust ning saab selle põhjal kujundada seisukoha otsuse vaidlustamise kohta.

Juhul kui kohtumenetluse pool kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest osa ei võta, peab kohus VTMS § 113 lg 5

kohaselt saatma talle VTMS §-s 41 sätestatut järgides kohtulahendi koopia. Sellisel juhul tuleb apellatsiooniõiguse esitamise

soovist teatamise tähtaega hakata arvutama päevast, mil kohtumenetluse pool kohtulahendi koopia kätte saab. Seda

põhjusel, et juhul kui kohtuasja arutatakse kohtumenetluse poole osavõtuta, puudub tal teadmine, kas kohtuistung, mille

toimumise ajast on talle teatatud, päädis kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisega või asja arutamine jätkub. Et

kohtumenetluse pool saaks tõhusalt kasutada apellatsiooniõigust, peab ta teadma, kas kohtuotsus või selle lõpposa on välja

kuulutatud ja milline on kohtuotsuse sisu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. märtsi 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-15-11,

p 7).

9. Väärteoasja materjalidest nähtub, et K. Mulenok osales 12. novembril 2014 maakohtu istungil, kus tehti teatavaks, et

kohtuotsus kuulutatakse 17. novembril 2014. Kohtuotsuse kuulutamisel K. Mulenok ei osalenud. Seega pidi kohus VTMS

§ 113 lg 5 kohaselt K. Mulenokile saatma kohtulahendi koopia VTMS § 41 sätteid järgides. VTMS § 41 lg-s 1 on

sätestatud kutse kättetoimetamise kord, mille kohaselt antakse kutse isikule kätte allkirja vastu, toimetatakse postiga

väljastusteatega tähtkirjana või saadetakse elektrooniliselt. 1. aprillil 2013 jõustus VTMS § 41 lg 41, mis võimaldab kutse

kättesaadavaks teha e-toimiku süsteemi kaudu. E-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks tehtud kutse loetakse

kättetoimetatuks, kui saaja selle infosüsteemis avab või kinnitab selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda

teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Kui kutsega ei ole e-toimiku süsteemi kaudu tutvutud

teatise saatmisest arvates kolme päeva jooksul, saadetakse kutse väljastusteatega tähtkirjana või antakse kutsutavale allkirja

vastu. Väärteoasja toimikus puuduvad VTMS § 41 lg-s 1 kirjeldatud kohtuotsuse kättetoimetamist tõendavad dokumendid.

Kohtute infosüsteemi (KIS2) andmetel on maakohtu otsus avaliku e-toimiku süsteemi kaudu K. Mulenokile nähtavaks

tehtud 24. novembril 2014 ja kätte toimetatud 26. novembril 2014. Ka K. Mulenoki kaitsja väidab määruskaebuses, et

teave kohtuotsuse nähtavaks tegemise kohta edastati K. Mulenokile e-kirjaga 26. novembril 2014. Seega tuleb kooskõlas

VTMS § 41 lõikega 41 kohtuotsus K. Mulenokile kättetoimetatuks lugeda 26. novembril 2014. Apellatsiooniõiguse

esitamise soovist teatamise tähtaega tuli hakata arvutama 27. novembrist 2014 ning VTMS § 137 lõikes 1 sätestatud

seitsmepäevane tähtaeg lõppes 3. detsembril 2014. Seega on maakohtus 3. detsembril 2014 registreeritud K. Mulenoki

apellatsiooniteade tähtaegne.

10. Kuna apellatsiooniteade on tähtaegne, puudus maakohtul VTMS § 113 lg-s 6 sätestatud õigus

piirduda 17. novembri 2014. a otsuse tegemisel üksnes kohtuotsuse sissejuhatuse ja lõpposaga ning kohus peab neile lisama

ka VTMS §-s 110 sätestatud kohtuotsuse põhiosa. Kohtuotsuses põhjenduste puudumine on väärteomenetlusõiguse oluline

rikkumine VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. Seetõttu tuleb väärteoasi saata Harju Maakohtule VTMS §-s 108 nimetatud

küsimuste lahendamiseks ja otsusele VTMS § 110 kohase põhiosa koostamiseks. Maakohtu otsust saab apelleerida VTMS

§ 137 lg-s 3 ettenähtud tähtaega järgides. Kriminaalkolleegium juhib tähelepanu, et kui maakohtu otsuses puuduvad

põhjendused, ei ole võimalik esitada VTMS § 139 kohast apellatsiooni. Seepärast ei ole võimalik rahuldada kaitsja taotlust

saata väärteoasi ringkonnakohtule apellatsiooni menetlusse võtmise otsustamiseks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

21. juuni 2004. a määrust asjas nr 3-1-1-59-04, p 6). Põhistatud otsusega kohtus tutvumise aja teatab kohtunik otsuse

lõpposas VTMS § 113 lg 4 p 1 kohaselt. Kui kohus ei ole kindlaks määranud, millal on kohtuotsus kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, ja apellatsiooniõigusest ei ole loobutud, tuleb kohtuotsusele põhiosa lisada 15

päeva jooksul apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest. Selline menetlustähtaeg tuleb VTMS § 38 lõike 1 ja

kriminaalmenetluse seadustiku § 315 lõike 8 koosmõjust. Ka selles väärteoasjas tuleb maakohtul pärast kohtuotsusele

põhiosa lisamist teavitada menetlusosalisi, millal saab kohtuotsusega kohtus tutvuda. VTMS § 137 lg-s 3 sätestatud

apellatsiooni esitamise 15-päevast tähtaega tuleb hakata arvestama päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks

kättesaadav, ja see päev on kohtumenetluse pooltele teada.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna

Ringkonnakohtu 16. detsembri 2014. a määruse ja saadab väärteoasja Harju Maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada

osaliselt.

Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Lea Kivi

/allkirjastatud digitaalselt/