3-1-1-24-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-24-15

Otsuse kuupäev

21. aprill 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Alla Raudsepa süüdistuses KarS § 320 lg 1 - §

22 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2014. a otsus

kriminaalasjas nr 1-13-4007

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alla Raudsepa kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lääne

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Merike Lugna

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

18. märts 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2014. a otsus Alla Raudsepa süüdistuses

KarS § 320 lg 1 - § 22 lg 2 järgi ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks teises

kohtukoosseisus.

2. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu ja riigi

õigusabi kulude suuruseks Alla Raudsepale kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest

405 (nelisada viis) eurot 60 (kuuskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 67 (kuuskümmend

seitse) eurot 60 (kuuskümmend) senti, ja jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Alla Raudsepp anti kohtu alla süüdistatuna selles, et ta kallutas tahtlikult 15. jaanuaril 2013 kell

13.35 kuni 13.47 Pärnus Pikk 18 asuvas Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu arestikambri

uurimistoas L. Š.-d andma 15. jaanuari 2013 kohtuistungil teadvalt valeütlusi.

2. Pärnu Maakohtu 16. juuni 2014. a otsusega mõisteti A. Raudsepp õigeks.

3. Maakohtu otsuse peale esitas Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Merike Lugna

apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule, taotledes maakohtu otsuse tühistamist, A. Raudsepa

süüditunnistamist KarS § 320 lg 1 - § 22 lg 2 järgi ja tema karistamist 300 päevamäära suuruse

rahalise karistusega.

4. Kriminaalasja arutamisel Tallinna Ringkonnakohtus 11. septembril 2014 esitas kohtunik Sten Lind

KrMS § 49 lg 6 ja § 491 alusel avalduse enda taandamiseks, mille ringkonnakohtu esimees rahuldas.

20. oktoobril 2014 allkirjastasid kohtunikud Andres Parmas, Meelika Aava ja Pavel Gontšarov

määruse kirjaliku menetluse tähtaja pikendamiseks, määrates kohtuotsuse teatavakstegemise uueks

ajaks 3. novembri 2014 kell 16.00. 3. novembril 2014 kuulutatud kohtuotsusega rahuldas Tallinna

Ringkonnakohus koosseisus A. Parmas, M. Aava ja Julia Katškovskaja prokuratuuri apellatsiooni

ning tühistas maakohtu otsuse. Ringkonnakohus tunnistas A. Raudsepa KarS § 320 lg 1 - § 22 lg 2

järgi süüdi ja karistas teda rahalise karistusega 300 päevamäära, s.o 4500 eurot.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Raudsepa kaitsja vandeadvokaat Argo

Küünemäe. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist.

Muuhulgas osutab kaitsja ka asjaolule, et ringkonnakohtu otsuse on teinud KrMS § 339 lg 1 p 1

mõttes ebaseaduslik kohtukoosseis. Kui kriminaalasja arutamist alustanud kohtukoosseisu kuulus

kohtunik Pavel Gontšarov, siis on ringkonnakohtu otsuse allkirjastanud P. Gontšarovi asemel

kohtunik Julia Katškovskaja. Kaitsja märgib, et kohtunik J. Katškovskaja negatiivne suhtumine

süüdistatavasse on üldtuntud asjaolu.

6. Kassatsioonivastuses taotleb ringkonnaprokurör Merike Lugna ringkonnakohtu otsuse muutmata

jätmist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 1 p-s 1 kirjeldatud menetlusõiguse olulise

rikkumisega on tegemist siis, kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud kohtukoosseis, mida seadus

ette ei näe. KrMS § 19 lg 1 järgi arutab ringkonnakohtus kriminaalasja vähemalt kolmest

ringkonnakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Sama lõike teise lause kohaselt toimetab eelmenetlust

kriminaalasjas ringkonnakohtunik ainuisikuliselt.

8. KrMS § 339 lg-s 1 loetletud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi on seadusandja hinnanud

sedavõrd kaalukateks (nn menetlusõiguse absoluutsed olulised rikkumised), et nende tuvastamise

korral ei saa kohtuliku arutamise tulemina kujunenud kohtulahendit ühelgi juhul pidada sisuliselt

õigeks ega ka ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttega kooskõlas olevaks.

9. Ebaseadusliku kohtukoosseisu käsitamine menetlusõiguse absoluutse olulise rikkumisena on

esmajoones selgitatav PS § 3 lg 1 esimeses lauses sätestatud põhimõttega, mille kohaselt teostatakse

riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Kohtuotsuse tegemine

kriminaalmenetluses on mõistetav isiku põhiõigusi piirava riigivõimu teostamisena, milleks peab

menetlejal olema muu hulgas ka menetluslik pädevus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. aprilli

2006. a otsus asjas nr 3-1-1-7-06, p 8.2). Kui isiku põhiõigusi piiratakse selleks mittepädeva kohtu

otsustusega, tuleb kõrgema astme kohtul alama astme kohtu otsus alati tühistada ning saata

kriminaalasi

samale

kohtule

uueks

arutamiseks

teises

kohtukoosseisus.

(Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 1. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-73-14, p 11).

10. Kohtukoosseisu ebaseaduslikkus ei tähenda mitte üksnes PS § 3 lg 1 esimeses lauses sätestatu

vaid ka PS § 24 lg-s 1 sisalduva põhiõiguse riivet. PS § 24 lg 1 kohaselt ei tohi kedagi tema vaba

tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. PS § 24 lg 1 ei sea

piiranguid mitte üksnes institutsionaalse kohtualluvuse vaid ka asja arutava kohtukoosseisu

meelevaldsele muutmisele. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 1

tagab õiguse kriminaalasja lahendamisele sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud

õigusemõistmise volitustega institutsioonis. PS § 3 lg 1 esimesest lausest ja § 24 lg-st 1 lähtuv asja

arutava kohtukoosseisu muutumatuse nõue leiab kajastamist ka kohtute seaduse § 37 lg 2 p-s 2 ja lg-s

3, mille kohaselt peab ringkonnakohtu koosseisude moodustamine põhinema juhuslikkuse

põhimõttele ja olema kindlaks määratud kohtu aastases tööjaotuskavas.

11. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kriminaalasjas nr 3-1-1-73-14 tehtud otsuses on asutud

seisukohale, et KrMS § 339 lg 1 p 1 rikkumisega (kohtulahendi tegemisega ebaseadusliku

kohtukoosseisu poolt) on tegemist siis, kui eelistungil kuulusid kohtukoosseisu kolm ringkonnakohtu

kohtunikku, kellest kaks kriminaalasja edasisel lahendamisel ja otsuse tegemisel ei osalenud (st, et

eelistungil, kohtuistungitel ja kohtuotsuse tegemisel osales algusest lõpuni üksnes ringkonnakohtu

eesistujast kohtunik). Seda seisukohta põhjendades on tuginetud arusaamale, et lisaks pädevust

puudutava nõude täidetusele peab kohtuotsuse tegemisel osalev kohtukoosseisu liige olema varem

osa võtnud kriminaalasja kohtulikust arutamisest, sest üksnes vahetu kohtuliku arutamise tulemusena

saab kriminaalasja lahendaval kohtukoosseisul kujuneda siseveendumus, mille põhjal saab

kohtuotsuse tegemisel lahendada KrMS § 306 lg 1 p-des 1-14 loetletud küsimused. Riigikohtu

kriminaalkolleegium tõdes, et kuigi ringkonnakohtu eelistung ei ole kriminaalmenetluse seadustiku

struktuurist lähtuvalt formaalselt käsitatav kohtuliku arutamise osana, võivad eelistungil tehtud

menetluslikud otsustused olla kriminaalasja apellatsiooni korras arutamisel sedavõrd siduvad ja

olulised, et asja arutava kohtukoosseisu muudatus võrreldes eelistungi kohtukoosseisuga võib

takistada tõendite vahetu uurimise põhimõtte realiseerumist. Oluline on toonitada, et käsitletava

kriminaalasja puhul ei tõstatatud küsimust, et kas ja millistel tingimustel võib kriminaalasja

apellatsiooni korras lahendava kohtu koosseis muutuda.

12. Praeguse kohtuasja puhul oli tegemist kirjaliku apellatsioonimenetlusega. Kohtukoosseisu

muutmine kirjalikus menetluses ei riiva, vähemalt mitte esmajoones KrMS §-s 15 sätestatud vahetu ja

suulise kohtuliku uurimise põhimõtet. Kirjaliku menetluse puhul vahetut kohtulikku uurimist KrMS §

15 mõttes aset ei leia ja seega ei ole siin otseselt asjakohased need kohtukoosseisu muutmist

välistavad argumendid, millele on tuginetud käesoleva otsuse eelmises punktis nimetatud ja

Riigikohtu otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-73-14 käsitletud argumendid. Seega tuleb vastata küsimusele,

et miks ei või ringkonnakohtu koosseis kriminaalasja apellatsiooni korras menetlemise käigus

muutuda?

13. Selle kohtuotsuse p-s 10 nimetatud kaalutlustel ei saa ringkonnakohtu koosseisu voluntaristlikke

muudatusi

kirjalikus

apellatsioonimenetluses

pidada

aktsepteeritavateks.

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi poolt kohtuasjas nr 3-1-1-74-14 märgitu kohaselt peavad ka kirjalikus

menetluses olema tagatud ausa kohtumenetluse põhimõtted kriminaalmenetluse seadustiku ja

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikli 6 tähenduses. Muu hulgas tähendab see,

et menetlusosaliste menetluslikke õigusi piiratakse vaid sel määral, mis tuleneb kirjaliku menetluse

olemusest ja on ilmtingimata vajalik selle toimetamiseks. Kirjaliku menetlusega nõustumisel loobub

süüdistatav eeskätt õigusest osaleda kohtuistungil ja sellest tulenevatest õigustest, näiteks tunnistajate

küsitlemisest. Eeltoodud põhimõttest lähtuvalt peab ka kirjalikus menetluses olema tagatud

kohtumenetluse poolte õigus taandamistaotluse esitamiseks kohtukoosseisu liikmete vastu. Ausa

kohtumenetluse põhimõtetega ei ole kooskõlas olukord, kus kohtumenetluse pool saab kriminaalasja

läbivaatava kohtu koosseisu teada alles otsuse tegemise järel. Seetõttu peab ringkonnakohus teatama

määruses ka kohtukoosseisu. Kohtukoosseisu teatamine on vajalik võimaldamaks kohtumenetluse

pooltel esitada taandamise taotluse kohtukoosseisu liikmete vastu. Praeguses kriminaalasjas pole

kohtulahendit allkirjastanud ringkonnakohtu kohtukoosseisu apellatsioonimenetluse pooltele

kirjalikult teatavaks tehtud. Samuti on kriminaalasjas kohtuotsuse tegemise pikendamise määruse

teinud ringkonnakohus ühes kohtukoosseisus, kohtuotsuse enda aga sellest erinevas kohtukoosseisus.

Järelikult on Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2014. a otsuse teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.

14. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohtukoosseisu muutmise põhimõttelist lubatavust

kirjaliku menetluse käigus ei saa ilmselt kahtluse alla seada: sellised asjaolud, nagu kohtu koosseisu

liikme taandamine, tema pikaajaline raske haigus või muud samalaadi objektiivsed asjaolud ei saa

välistada õigusemõistmist. Kuid kui kohtukoosseisu liige ei saa asja arutamisel osaleda, kas taanduse,

pikaajalise haigestumise või muu vältimatu takistuse tõttu, tuleb asendusliikme nimetamine

vormistada määrusega, uuest kohtukoosseisust tuleb teavitada aegsasti menetlusosalisi ja arvestades

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kriminaalasjas nr 3-1-1-73-14 tehtud otsuses märgitut (vt

eelnevalt p 11) tuleb sellisel juhul apellatsioonimenetlust uue kohtukoosseisuga alustada

eelmenetlusest.

15. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2014. a otsuse ja saadab kriminaalasja

uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja kassatsiooni rahuldab

kolleegium osaliselt.

16. A. Raudsepa kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks 405

euro ja 60 sendi suuruses summas, sh käibemaks 67 eurot ja 60 senti. Taotluse kohaselt on

kaitsealusega nõupidamiseks, kohtutoimikuga tutvumiseks ja kassatsiooni koostamiseks kulutatud

aega 16 pooltundi. Sõidule kulutatud aja ja riigi õigusabi osutamisega seotud kulude eest taotleb

kaitsja kokku 98 euro hüvitamist. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on taotlus põhjendatud ja see tuleb

riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3, § 23 lg 1 ning § 22 lg 6 ja Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri

2013. a otsusega kinnitatud korra punktide 4, 21, 55 alapunkti 4 ning punkti 60 alusel rahuldada.

KrMS § 186 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jüri Ilvest

Eerik Kergandberg

Lea Kivi